Obsah (5)

§ 11§ 23§ 1§ 9§ 24

Tsiviilasi nr 2-19-5076 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2022. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-5076 Tsivi

) § 9 lg 3), testamendi kohaselt on pärandaja tulnud notaribüroosse, kuigi tegelikult tuli notar hoopis ise haiglasse, intensiivravipalatisse; - notar on jätnud testamendis märkimata, et E. P. on raskesti haige (

§ 11lg 3; - notar nägi, et E.

P. on intensiivis, talle tehakse raviprotseduure, mistõttu oleks notar pidanud testamendis väljendama vähemalt oma kahtlust E. P. i teo- ja otsusevõime kohta (

§ 11lg 2); - E.

P. ei näinud ega kuulnud testamendi tegemise hetkel piisavalt, olles nii vaegkuulja mõlemast kõrvast kui vaegnägija mõlemast silmast. Notar ei kaasanud tõestamise juurde tunnistajat ega märkinud neid asjaolusid testamenti (

§ 23lg 1). 18. Ts

ÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Kohus leiab, et hageja esile toodud vormipuudused ei too kaasa testamendi tühisust TsÜS § 87 järgi. 19.

§ 1

lg 1 kohaselt kehtestab tõestamisseadus notari pädevuses olevate tõestamistoimingute tegemise korra.

§ 1

lg 6 järgi on tõestamistoiming tühine samas seaduses sätestatud juhtudel.

§ 9lg 3 1.

lause kohaselt märgitakse notariaalakti tõestamise kuupäev ja koht.

11 lg 2 kohaselt oma kahtluse osaleja vajaliku teo- ja otsusevõime kohta märgib notar notariaalakti.

§ 11

lg 3 kohaselt kui osaleja on raskesti haige, märgib notar selle asjaolu koos oma tähelepanekuga osaleja teo- ja otsusevõime kohta notariaalakti. Seadusest ei tulene, et

§ 9

lg-s 3 ja

§ 11

lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmete notariaalaktis puudumise või andmete ebaõigsuse korral oleks tehingu tõestamine tühine. Kui andmete puudumisel on tehingu tõestamine tühine, on see seaduses selgelt tagajärjena sätestatud. 20.

§ 23

lg 1 kohaselt, kui osaleja tema enda teatel või notari tähelepaneku kohaselt piisavalt ei kuule, ei kõnele või ei näe, kaasab notar tõestamisse tunnistaja, välja arvatud juhul, kui kõik osalejad sellest loobuvad. Need asjaolud märgib notar notariaalakti.

§ 24

lg 1 kohaselt notariaalakti, milles

§ 23

lõike 1 kohaselt on märgitud, et osaleja ei kuule piisavalt, peab notar esitama selle osalejale ettelugemise asemel läbivaatamiseks; ilma selleta on tõestamine tühine. Läbivaatamiseks esitamise märgib notar notariaalakti.

§ 24

lg 2 kohaselt kui lõikes 1 nimetatud osaleja on notariaalaktile omakäeliselt alla kirjutanud, siis eeldatakse, et see on talle läbivaatamiseks esitatud ning tema poolt heaks kiidetud.

1. Hageja on esile toonud, et asja juures oleva 11.04.2016 õenduslehe kohaselt oli E. P. vaegkuulja mõlemast kõrvast, samuti vaegnägija mõlemast silmast. Ekspertiisiakti kohaselt oli E. P. il juba 08.09.2011 diagnoositud kahepoolne neurosensoorne kuulmisnõrkus (H90.3), samuti oli isikul vahetult enne testamendi vormistamist, 23.03.2016 diagnoositud silmaarsti vastuvõtul glaukoom (nägemise kadu), seniilne katarakt (kae, hägus nägemine) ja astigmatism (kujutised moonutatud ja nägemine ähmane). Kohtu hinnangul ei anna eeltoodu alust asuda seisukohale, et testaator testamendi tegemise ajal piisavalt ei kuulnud või ei näinud. 4
2. Notari vande all antud ütluste kohaselt küsis ta testaatorilt küsimusi ja ta selgitas välja tema tahte. Kuigi hageja notarile eraldi testaatori kuulmise ja nägemise kohta küsimusi ei esitanud, ei anna notari ütlused alust asuda seisukohale, et testaator testamendi tegemise ajal piisavalt ei kuulnud või ei näinud. A. P. on vande all seletanud, et testaatoril oli kuulmisega probleeme. Samas M. R. vande all antud seletuste kohaselt ei olnud tal alati kuulmisega probleeme, vahepeal küsis üle, M. R. ei mäletanud, et oleks pidanud ennast telefonis väga kordama.
3. E. P. on testamendile omakäeliselt alla kirjutanud ning testamendis sisaldub kinnitus, et „Käesolev notariaalakt on testaarotile notari poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist testaarotile läbivaatamiseks ning seejärel testaaroti poolt heaks kiidetud ja notari juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud“.
4. Hagiavalduses viitas hageja võimalikule testamendi tühisusele nii testaatori teovõime piiratuse tõttu (TsÜS § 10) kui otsusevõime puudumise tõttu (TsÜS § 13 lg 1) testamendi tegemise ajal. Pärast asjas ekspertiisi tegemist, jäi hageja tuginema üksnes testaatori otsusevõimetusele. TsÜS § 13 lg 1 kohaselt on tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks.
5. Riiklikult tunnustatud eksperdi Anneli Sell ambulatoorse postuumse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr XXX(I kd, 161-164) kohaselt E. P. ei olnud 12.04.2016 notariaalse testamendi allakirjutamise ajal vaimutegevuse ajutise häire ega muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistaks tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutas tema huve. E. P. oli 12.04.2016 notariaalse testamendi allakirjutamise ajal võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Viibimine Põlva Haiga intensiivravipalatis ei mõjutanud pärandaja E. P. i võimet oma tahet testamendis väljendada. Pärandaja E. P. ei olnud testamenti allkirjastades selliste medikamentide mõju all, mis oleks mõjutanud tema arusaamist ja tahet testamendi allkirjastamisel. Pärandaja E. P. ile testamendi allkirjastamise ajal teostatud meditsiinilised protseduurid sh vereülekanne ei mõjutanud tema arusaamist ega tahet testamendi allkirjastamisel.
6. Eksperdi kohtuistungil antud selgituste kohaselt tutvus ta kõigi Põlva Haigla meditsiinidokumentidega, nii paberkandjal kui elektroonilise digihaiguslooga. Eksperdi sõnul tugines ta meditsiinidokumentidele, seal ei olnud kellaajaliselt protseduure kirjeldatud. E. P. viibis intensiivraviosakonnas ikkagi kehalistel põhjustel, mitte psüühikahäire tõttu. Sama päeva (12.04) sissekandest dr K. poolt selgub, et objektiivselt oli patsient adekvaatselt kontakte ja aruselge. Kell 07.10 on dr K. märge „massiivset vereeritust enam ei olnud ja valu ei kaevanud“. Hemoglobiini tase ei mõjuta psüühilist seisundit. Kui see on äärmiselt madal, siis tal võib tekkida teadvuse häire, aga tema puhul ei olnud kirjas mingeid psüühilise seisundi muutusi. Hemoglobiini näit oli XXX, millest pole psüühikahäire seisukohast midagi välja lugeda. Tal oli hulgaliselt ravimeid, aga need ei mõjutanud tema psüühilist seisundit. XXX ei ole psühhotroopne ravim, see on opioid, aga see ei ole psühhiaatriline ravim. E. P. i puhul ei olnud need ravimid mõjutanud psüühilist seisundit. Eksperdi sõnul ei ole ta oma arvamuses esile toonud E. P. ile manustatud ravimeid seepärast, et need ei mõjutanud tema psüühilist seisundit. Need on kehalise seisundi ravimid. Arst on kirjeldanud tema psüühilist seisundit paar tundi enne testamendi allkirjastamist. Vererõhk ei mõjuta psüühilist seisundit, ta võib tunda ennast nõrgana, aga see ei tekita temal psüühikahäireid. Vereülekande tegemine ei takistaks kuidagi testamendi tegemist. Kui tal on dreeniga vereülekanne, siis see ei takista tema seisundit ja arusaamisvõimet. Tamponeerimise järgselt massiivset vereeritust enam ei olnud ja valu ei kaevanud. Nii, et kell 07.10 temal valusid ei olnud. Isik oli psüühiliselt adekvaatne, see on arsti kirjeldus. 5
7. Notari vande all antud ütluste kohaselt E. P. sai kõigest aru väga selgelt, mõistus oli täiesti korras, kirjutas (oma nime ja allkirja) ja rääkis super hästi. Notari sõnul kirjutab ta üles asju, mille osas ta arvab, et need võivad hiljem olulised olla. Notaril oli E. P. i kohta üles kirjutatud, et ta oli enne kõigile teatanud, kuidas ta testamendi teeb. Eelnevalt oli E. P. iga telefoni teel läbi räägitud, kuidas ta tahab testamenti teha, ja haiglas arutati see veelkord läbi. Haiglas E. P. kinnitas, et varasemalt läbi räägitu on endiselt tema tahe. Enne testamendi koostamist notar rääkis E. P. iga, notar küsis, kas ta saab aru, kus ta viibib, mis on tema nimi, kes tema lapsed jne. E. P. il oli paha tunne/piinlik, et tema ei saanud minna notari juurde büroosse nagu oli kokku lepitud, vaid notar pidi tema juurde minema. E. P. tajus kus ta on ja mis temaga juhtunud on. Ta sai aru ümbritsevast ja suutis väljendada oma tahet.
8. Hageja oli seisukohal, et kohus pidanuks määrama täiendava ekspertiisi, mis oleks andnud vastuse, kas E. P. ile manustatud rohked ravimid, samuti madal hemoglobiininäit ja madal vererõhk mõjutasid tema tahet ja arusaamist testamendi tegemise ajal. Hageja esitas vastava taotluse viimasel kohtuistungil ja uuesti lõplikes seisukohtades. Kohus ei pidanud täiendava ekspertiisi läbiviimist vajalikuks ning jättis taotluse rahuldamata (17.11.2021 kohtuistung, 16.03.2022 määrus). Kohus leiab, et ekspert on kohtuistungil selgitanud, et madal hemoglobiininäit või vererõhk, samuti vereülekande tegemine ei mõjuta isiku psüühilist seisundit. Ekspert lähtus ekspertiisi tegemisel meditsiinidokumentidest, millest ei nähtu, et manustatud ravimid oleksid mõjutanud E. P. i psüühilist seisundit. Ka notari ütluste kohaselt oli E. P. i mõistus testamendi tegemise ajal selge. E. P. elas pärast testamendi tegemist veel ligi aasta aega, mille jooksul tal oli võimalus muuta tehtud testamenti.
9. Hageja vande all antud seletuste kohaselt ema (E. P. ) ei olnud pärast haiglat enam endine, rääkis sellist segast juttu, ei mäletanud midagi, oli väga närviline, tahtis ära surra, olid elutüdimuse mõtted, ta oli stressis, söögiisu oli väiksem. Notarist emaga juttu ei olnud. 12.
10. hommikul rääkis temaga telefoni teel, ta ei saanud aru, mis tema käest küsiti, ajas suvalist juttu, ei tundnud teda hääle järgi ära. Hageja sõnul A. keelas tal haiglasse tulemast, testament oli nagu saladus. Hageja sai testamendist teada kui läks Tartusse pärimistunnistuse asjus. Testamendi sisu tema ei teadnud. Hageja sõnul ema kartis õde (A.t). Samas kostja M. R. vande all antud seletuste kohaselt kui vanaema oli haiglas, siis ta kutsus neid kõiki kolme haiglasse, et teeb testamendi neile kolmele. Vanaema (E. P. ) sai 12.04 kõigest aru, ta sai aru, et on haiglas, et ei saa ise notari juurde minna ja et notar tuleb tema juurde. M. R. sõnul näitas ta testamenti tädile (hageja). M. R. elas vanaema juures kuni
11. a lõpuni. Ta mõistus oli korras, ei rääkinud elutüdimusmõtetest. Ei tekkinud tunnet, et vanaemal on teatud asjadest raske aru saada. M. R. usaldas vanaema sh laste hoidmisel. Ei tekkinud kahtlusi tema psüühilise seisundi osas, tugevaid mäluhäireid ei ole märganud.
12. Arvestades eksperdi kirjalikku arvamust ja kohtuistungil antud ütlusi ning notari ütlusi, ei ole kohtu hinnangul alust asuda seisukohale, et E. P. oli testamendi tegemise ajal otsusevõimetu. Asjaoludest nähtub, et E. P. aitas kasvatada M. R. t ja tema lapsi. Ükski vanem ei jäta otsusevõimetule isikule lapsi hoida. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13. Hageja palub jätta aegumise vastuväitega seotud menetluskulud, arvestades et taotlus jäi rahuldamata, taotluse esitaja kanda. TsMS § 169 lg 3 kohaselt rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Kuigi kostjad on alusetult tuginenud PärS § 88 lg-le 7, milles on sätestatud testamendi tühistamise (mitte tühisuse tuvastamise) hagi esitamise tähtaeg, siis ei anna see kohtu hinnangul veel alust jätta sellega seotud menetluskulusid kostjate kanda. TsMS § 169 lg 3 eesmärgiks ei ole iga menetluses esitatud väitega seotud kulutuste eraldi jaotamine, vaid 6 reeglina peaksid menetluskulud jääma TsMS § 162 lg 1 järgi siiski poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades hagi rahuldamata jätmist, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
14. Kostja II esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt tema menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud summas 1108 eurot (ajakulu lisatud arvetest nähtuvalt kokku 9 tundi ja 14 minutit, tunnihind 120 eurot, ilma käibemaksuta). Hageja hinnangul ei ole kosja II lepingulise esindaja tunnihind mõistlik, arvestades et esindaja ei kuulu advokatuuri; mõistlik võiks olla 80-90 eurot tunnis.
15. Kohus leiab, et kostja II lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud (TsMS § 175 lg 1) ning tuleb hagejalt kostja II kasuks välja mõista. Olenemata sellest, et kostja II lepinguline esindaja ei kuulu advokatuuri, ei ületa kostja II lepingulise esindaja tunnitasu määr keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalik, arvestades asja keerukust ja mahtu ning asjas tehtud menetlustoiminguid. Menetluskulud tuleb tasuda kostja II pangakontole.
16. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus kostja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 7