← Eesti

2-22-147763/9

Obsah (7)§ 661§ 150§ 430§ 431§ 432§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-22-147763 Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2023. a, Rakvere Tsviilasja menetlev kohtunik Maido Roots Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus võlgne

) § 430 lõikes 2 sätestatud asjaoludest ja

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled nõustuvad sellega, et kohus lõpetab tsiviilasja nr 2-22-147763 menetluse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Samuti välistavad pooled tulenevalt

§ 661lõikest 4 määruskaebuse esitamise õiguse.

Hageja palub ka vastavalt

§ 150lõike 2 punktile 1 tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 5. Kohus, tutvunud kompromissiga ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 6.

§ 430

lõige 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Pooled esitasid

  1. aprillil
  2. a kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu. Kuna poolte esitatud kompromiss ei ole vastuolus seaduse ja heade kommetega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita, kinnitab kohus Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ja E.B. vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ning lõpetab tsiviilasjas menetluse. 7.

§ 430

lõike 1 kohaselt kohus kinnitab kompromissi määrusega.

§ 430

lõike 1 kolmanda lause kohaselt kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus selgitab, et kinnitab kompromissi tingimustena punktid 2.1-2.

  1. Kohus ei pea vajalikuks kompromissi tingimustena kinnitada punkte 1, 3-7, kuna tegemist ei ole poolte kokkuleppega vaid kinnituste ja taotlustega. Seoses resolutsiooni numeratsiooniga kohus muutis kompromissis viiteid punktile lähtuvalt resolutsiooni numeratsioonist.
  2. Kooskõlas

§ 431

lõikega 1 kohus selgitab menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud

§ 430

lõikes 2 sätestatud asjaoludest ja §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled ka nõustusid sellega, et kohus lõpetab tsiviilasja menetluse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. 9.

§ 661

lõike 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled välistasid kompromissis määruskaebuse esitamise õiguse. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise õiguse välistamine ei riku poolte õigusi, poolte taotlus tuleb rahuldada. Seega ei ole käesolev määrus edasikaevatav. MENETLUSKULUD 10.

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lõike 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 11. Kompromissis kokkulepitu põhjal tasub kostja hagejale kohustuse täitmisena pool riigilõivust summas 50 eurot, muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab ka kompromissis nimetamata muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kompromissis nimetamata ja menetlusosalistele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. 12.

§ 150

lõike 2 punkti 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud menetluses hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 100 eurot (65 + 35). Hageja palub tagastada talle pool tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Seega tuleb kohtul

§ 150

lõike 4 alusel tagastada hageja näidatud arveldusarvele pool tasutud riigilõivust. / allkirjastatud digitaalselt / Maido Roots Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.