Obsah (6)

§ 5§ 230§ 3§ 386§ 163§ 138

Tsiviilasi nr 2-21-10442 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2022. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-10442 Tsiv

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. 18. Hageja on esitanud kohtule täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 kohase hagi vara arestist vabastamiseks. Vara arestist vabastamiseks võib esitada kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus. Hageja on isikuks, kellele väidetavalt kuulub sundtäitmise eseme suhtes omandiõigus, mistõttu on hagi esitamine lubatav.

§ 3

kohaselt esitatakse hagi vara arestist vabastamiseks sissenõudja ja võlgniku vastu. Hagi on esitatud õigesti sh kohtutäituri vastu, kes on täitemenetluses sissenõudja kohtutäituri tasu ja täitekulude osas.

1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kohtutäitur seadis 03.05.2020 käsutamise keelumärke sõidukile Volkswagen VOLKSWAGEN TOUAREG, registreerimismärgiga XXX. Keelumärke seadmise hetkel oli sõiduk registreeritud võlgniku nimele.
2. Pooled vaidlevad selle üle, kas omandiõigus sõidukile oli enne kohtutäituri poolt keelumärke seadmist (s.o enne 03.05.2020) hagejale üle läinud. Hageja sõnul sõlmiti 30.04.2020 võlgniku ja hageja vahel müügileping, mille alusel müüs võlgnik sõiduki hagejale.
3. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg 1 kohaselt vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. AÕS § 92 lg-s 1 sätestatud kokkulepe omandiõiguse ülemineku kohta kujutab endast vallasomandi üleandmisele suunatud käsutustehingut, mis koosneb võõrandaja ja omandaja kokkulangevatest tahteavaldustest ning mis on omakorda suunatud vahetult asjaõigusmuudatusele (asjaõiguskokkulepe). Lisaks asjaõiguskokkuleppele tuleb võõrandajal anda omandajale üle ka vallasasja valdus. Seejuures tuleb üleandmist AÕS § 92 mõttes eristada müügilepingu alusel asja üleandmisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja § 209 tähenduses. Seda, kas vallasasja valdus omandi ülemineku eeldusena on üle antud, tuleb hinnata asjaõiguse reeglite kohaselt. AÕS § 92 lg 1 nõuabki vallasomandi ülemineku eeldusena põhimõtteliselt otsese valduse üleandmist. Seega ei ole õigusliku tagajärje saabumiseks piisav üksnes sellekohase tahte avaldamine (tehing), vaid sellele peab lisanduma ka faktiline väljund – omandajale võimaluse loomine asuda vallasasja suhtes teostama tegelikku võimu AÕS § 36 tähenduses (vt ka Riigikohtu
4. veebruari
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 32). Omandi üleminek peab olema ka väljapoole äratuntav, mida väljendab valduse muutumine. Kohus märgib, et erandlikult võimalik anda vallasasja omand üle ilma ka valdust üle andmata (AÕS §-d 93–94), kuid käesolevas asjas esitatud asjaoludel nende sätete kohaldamiseks alust pole.
6. Lisaks esitatud müügilepingule, mille p-i 4 kohaselt läheb sõiduki omandiõigus müüjalt ostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist, võlgniku enda poolt allkirjastatud kassa väljamineku orderile ja võlgniku kirjalikule kinnistuskirjale, milles võlgnik (kostja III) kinnitab, et müüs sõiduki 30.04.2020 hagejale ning sai samal päeval kätte ka kogu kokkulepitud ostuhinna ja andis sõiduki hagejale üle, puuduvad igasugused objektiivsed 9 tõendid, et müügileping sõlmiti, ostuhind tasuti ja sõiduki valdus anti üle müügilepingul märgitud kuupäeval. Hageja on ise avaldanud, et hageja juhatuse liige ja võlgnik olid tuttavad. Asja materjalidest nähtuvalt müügilepingu sõlmimisele eelnevalt ei olnud võlgnik avaldanud sõiduki müügikuulutust ning müügilepingu sõlmimisele ei eelnenud mingisugust kirjavahetust. Hageja on märkinud, et hagejal ei olnud võimalik vormistada liiklusregistris sõidukit hageja nimele müügilepingu sõlmimise päeval koroonaviiruse levikuga kaasnenud piirangute tõttu. Samas ei ole hageja selgitanud, täpsemalt milliste piirangute tõttu ei olnud tal võimalik müügilepingu sõlmimise päeval liiklusregistris sõidukit hageja nimele vormistada. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik on müügilepingu sõlmimisele eelneval päeval tasunud Maanteeameti Tartu büroos riigilõivu ning sai sõiduki enda nimele vormistada. Hagiavalduse kohaselt esinesid sõidukil müügilepingu sõlmimise hetkel mitmed olulised puudused. Väite tõendamiseks viitab hageja autoremondiga tegeleva K. L. i meilisõnumile. Meilisõnumile on lisatud allkirjastamata dokument, milles K. L. kinnitab, et vaatas hageja seadusliku esindaja palvel 2020 aprillis kõnealuse sõiduki üle ja kirjeldab tuvastatud vigasid. Hageja sõnul on K. L. ka sõidukit remontinud, kuid hagejal ei ole remondi teostamise kohta kuludokumente, kuna K. L. teostas remondi n-ö tasaarvestuse korras oma võlgnevuse katteks hageja seadusliku esindaja ees. Kohus leiab, et hageja ei ole taotlenud K. L. i tunnistajana üle kuulamist ega müügilepingu sõlminud hageja seadusliku esindaja ja kostja III vande all üle kuulamist. Võlgnik esitas 03.06.2020 kohtutäiturile avalduse (tl 48), milles palub vabastada auto arestist ja kinnitab, et maksab iga kuu 100 eurot võlgasid. Kõnealuses avalduses võlgnik auto võõrandamist ei maini. Hageja pöördus kohtutäituri poole taotlusega sõiduki arestist vabastamiseks alles 09.07.
7. Asjaolu, et hageja sõlmis sõiduki kohustusliku liikluskindlustuslepingu enda nimele alles 29.07.2020, ei tõenda sõiduki omandi või valduse üleminekut enne 03.05.
9. Kohtuistungil juhtis kohtutäitur tähelepanu, et
10. mail seisis sõiduk võlgniku maja ees. Hageja lepinguline esindaja ei osanud seda kommenteerida. Hiljem on hageja selgitanud, et sõiduk on alates 30.04.2020 olnud nii hageja juhatuse liikme kui erinevate hageja töötajate ja koostööpartnerite kasutuses, mistõttu ei olnud hagejal võimalik anda täpseid andmeid selle kohta, kus sõiduk on igal ajahetkel asunud. Kui sõiduk asus 18.05.2020 võlgniku maja ees, pidi hageja sõnul selle sinna parkima keegi eelnimetatud isikutest. Hageja kinnitusel ei ole võlgnik sõidukit alates 30.04.2020 kasutanud. Väljavõttest teatmik.ee-st ja äriregistrile esitatud 2020 majandusaasta aruandest (tl 94-99) nähtub, et hageja ettevõttes on olnud vaidlusalusel perioodil ainult üks töötaja (juhatuse liige) ning maksustatav käive 2020 II kvartalis puudus. Seega ei ole usutavad hageja põhjendused selle kohta, miks hagejal ei ole võimalik anda andmeid selle kohta, kes sõidukit kasutas ja miks oli sõiduk pargitud võlgniku maja ees. Võlgnik viibis sel ajal kodus – kohtutäitur toimetas võlgnikule kätte kutse vaidlusaluse sõiduki arestimisele.
11. Eelnevat arvestades ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud, et sõiduki omandiõigus oli enne keelumärke seadmist läinud üle hagejale. On eluliselt usutav ja kohus loeb tõendatuks, et sõiduki müügileping on vormistatud tagantjärele pärast sõiduki arestimist, vältimaks sõiduki edasist müüki täitemenetluses. Hagi tagamine 25.

§ 386lg 4 alusel kohus tühistab 02.07.2021 tehtud hagi tagamise.

Menetluskulud 26.

§ 163lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.

27. Kostjatele I ja II hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kostja II palub hagejalt välja mõista menetluskulu summas 19,40 eurot, mis seisneb transpordikulus seoses kohtuistungil 10 osalemisega (bussipiletid).

§ 138

lg 1, § 144 p 2 kohaselt on tegemist hüvitatava menetluskuluga, mis tuleb hagejalt kostja II kasuks välja mõista. Menetluskulu tasuda kohtuotsuse resolutsioonis näidatud kostja II arveldusarvele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 11