Obsah (5)

§ 149§ 146§ 152§ 150§ 147

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Maris Kuurberg Otsuse tegemise aeg ja koht 15.12.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-8395 Tsiv

§ 149esimene lause (Riigikohtu 20.12.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-25115, p 13).

Viidatud sätte kohaldamisala polnud piiratud ainult võlanõuetega. Sätte sõnastusest tulenevalt rakendus säte kõikidele nõuetele, mis tulenesid seadusest. Hageja tugines, et kostjad tekitasid talle kahju seaduses sätestatud kohustuse rikkumisega. Hageja nõude aluseks polnud tehing ega selle rikkumine. Seetõttu ei olnud asjakohane

§ 146

ega ka

§ 152lg 1.

Hageja sai tugineda oma nõudes seadusest tuleneva kohustuse rikkumisele ja sellisel juhul delikt ei kohaldunud (Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 21). Seetõttu ei kohaldunud ka

§ 150. Kostjate kohustuse täitmise aega polnud kindlaks määratud.

Määravat tähtsust ei omanud hageja teadmine kostjate ümberehitustööde tegemise ajast. Oluline oli hagejal kahju tekkimine kostjate kohustuste rikkumise tõttu ning nõude sissenõutavaks muutumine.

§ 149

4 esimene lause sätestas, et seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Selleks, et tuvastada, millal nõue muutub sissenõutavaks

§ 149

lg 1 esimese lause alusel, tuleb kohaldada VÕS § 82 lg-t 7 (Riigikohtu 29.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-17, p 13). VÕS § 82 lg 7 näeb ette, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kohtupraktika järgi ei saa kahju hüvitamise nõue muutuda sissenõutavaks enne, kui kahju on tekkinud (Riigikohtu 29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-15, p 9). Rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõue tekib pärast kohustuse rikkumise tõttu kahju tekkimist ning muutub sissenõutavaks kohustuse täitmiseks vajaliku mõistliku aja möödumisel pärast kohustuse tekkimist (Riigikohtu 22.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-53081, p 21). Pooled ei vaielnud, et hagejale tekkis kahju 2005 kaminaahjude lammutamisest ja kostjad parandasid hageja korteris tekkinud praod. Hageja sidus kahju hüvitamise nõude kostjate poolt kortereid nr 6 ja nr 11 eraldanud koridori lammutamise, korstnajalgade (sh nendes sisalduvate kommunikatsioonide) lammutamise ning kortereid eraldanud seina ukseava rajamisega. Oktoobris 2012 algas pooltevaheline kirjavahetus, kus hageja juhtis kostjate tähelepanu sellele, et hageja korteris oli mitterahuldav ventilatsioon (I kd, tl 95–97). Hageja korteris puudulikust ventilatsioonist tingitud hallituskahjustused tõi hageja välja ka 25.06.2013 e-kirjas korteriomanikele (IV kd, tl 48–52). Hageja avaldas, et korteri seintes olid tekkinud praod (IV kd, tl 56, IV kd, tl 54-55). Kostjad teostasid vaidlusaluseid ümberehitustöid perioodil mai–juuli

1. Seega võisid kostjad rikkuda seaduses sätestatud kohustust hiljemalt juulis
2. Vaidlusalustest ehitustöödest põhjustatud kahjulikud tagajärjed (praod, puudlik ventilatsioon) tekkisid hagejal
3. Arvestades, et pooled alustasid oktoobris 2012 aktiivset kirjavahetust seoses hagejal tekkinud negatiivsete mõjutustega, sai eeldada, et need tekkisid enne kirjavahetuse algust. Kohtu hinnangul tuli mõistlikult võttes lugeda kahjulike tagajärgede tekkimise ajaks hiljemalt juuni
4. Arvestades hagejal tekkinud mõjutuste olemust, pidid need olema kergesti märgatavad. Sellepärast leidis kohus, et mõistlik aeg kohustuse täitmiseks (kahju kõrvaldamiseks) oli kolm kuud. Seega hakkas hageja nõude kümneaastane aegumise tähtaeg kulgema kolm kuud pärast kohustuse rikkumise tõttu kahju tekkimist ehk alates septembrist 2012 ja nõue oleks aegunud augusti lõpus
5. Hageja esitas hagi 31.05.2018, st aegumise tähtaja jooksul, mistõttu ei olnud hageja nõue aegunud. Kuna hageja nõue ei aegunud, puudus vajadus käsitleda poolte väiteid nõude aegumise katkemise või peatumise kohta. Vaidlusalustest ümberehitustöödest hagejale põhjustatud kahju osas tuli lähtuda kahju ühtsuse pritsiibist, mis tähendas, et kahju hüvitamise nõue tekib ja muutub sissenõutavaks ning hakkab aeguma kogu tulevikus tekkiva kahju osas (Riigikohtu 22.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-1453081, p 19). Seega kahju hüvitamise nõue hõlmas ka nõuet välja mõista õigusabikulud. Hageja palus kohustada kostjaid võimaldama juurdepääs nende korterisse ehituseelse olukorra taastamiseks. Ka viidatud nõue oli seotud vaidlusaluste töödega tekitatud kahjuga ja seetõttu tuli lugeda, et kahju hüvitamise nõue hõlmas ka juurdepääsu võimaldamise nõuet. Kostjate apellatsioonkaebus
6. Kostjad palusid tühistada maakohtu otsuse ja teha uue, millega lugeda kõik hageja nõuded aegunuks. Menetluskulud tuli jätta hageja kanda. 5 Kostjad nõustusid maakohtuga, et nad teostasid kõnealuseid ümberehitustöid perioodil mai– juuli 2005 ja arvestades tekkinud mõjutuste olemust, pidid hageja korteri kahjustused olema kergesti märgatavad. Hageja nõuete aegumisele kohaldus

§ 146lg-s 1 sätestatud 3aastane tähtaeg.

Korteriomanike vaheline suhe oli tehingupõhine suhe. Aegumistähtaeg algas

§ 147

lg 1 kohaselt hetkest, mil hageja sai teada kahjust või pidi kahjust teada saama.

§ 147

lg-st 2 ja VÕS § 82 lg 7 esimesest ja kolmandast lausest lähtudes oli nõude sissenõutavaks muutumise ajaks kolm kuud kahju tekkimisest. Arvestades, et väidetav kahju, mis seisnes ventilatsiooni kaotamises ja pragudes, pidi ilmnema pärast ehitustegevust või juba selle ajal ning ehitustegevus toimus 2005 maist – juulini, muutus kahjunõue ja kahju heastamise nõue sissenõutavaks hiljemalt oktoobris 2005 ning aegus oktoobris 2008. Kostjate hinnangul oli võimatu, et õhuvoolu puudumist ei tajuta seitsme aasta jooksul (ajavahemikus 2005 – 2012). Kostjate arvates tõendas asjaolu, et seitsme aasta vältel pärast ehitustegevust hagejal pretensioone ei olnud seda, et õhuvahetus oli tegelikult hageja korteris piisav. Ekspertiisidega oli tõendatud, et kostjate ehitustegevus ei kahjustanud hageja omandit. Pragude osas jõudis ka Tallinna Ringkonnakohus 15.09.2021 otsuses haldusasjas nr 3-18-1711 nimetatud ekspertidega samale järeldusele. Kui kaminahjude lammutamisest tekkinud praod tekkisid 2005 koheselt ehitamise ajal, siis oleks samamoodi pidanud kõik muud ehitusega seonduvad praod tekkima sama vahetult. Hageja nõue muude pragude parandamiseks ei saanud kuidagi sissenõutavaks muutuda alles seitse aastat pärast ehitust. Samas jäid kostjad seisukohale, et kahjunõuet, mis tulenes ühe korteriomaniku poolt teostatud ehitustööst võis käsitleda ka kui deliktilise kahju nõuet, millele kohaldus aegumise osas

§ 150

. Kostjad leidsid, et kui korteriomanike vahelisi eriomandi kokkuleppe rikkumisi ja sellest tulenevaid kahjunõudeid lugeda mitte tehingulisteks, vaid seadusest tulenevateks nõueteks, siis

§ 149

regulatsioon ei kohaldu mistahes juhul korteriomanike vahelistele ehitamisest tulenevatele kahjunõuetele, kuivõrd seadusest tulenevate kahjunõuete osas oli

§ 150käsitletav kui erinorm.

Isegi kui maakohtul oli õigus, et käesoleval juhul kohaldus

§ 149

, siis ei pidanud kostjad õigeks kohtu järeldust, et nõude sissenõutavaks muutumise aeg oli pärast mõistliku aja (kolm kuud) möödumist õigustatud isiku esmasest nõudekirjast. Puudus igasugune mõistlik põhjus, miks korteriomaniku poolt oma korteris tehtud ümberehitustega teisele korteriomanikule põhjustatud kahju peaks saama sisse nõuda kauem kui korteriühistu poolt ümberehitutega põhjustatud kahju (3

1. a)või ehitusettevõtte poolt tekitatud kahju (5
2. a)või mistahes kolmanda isiku poolt deliktiliselt – nt vandaalitsemisega põhjustatud kahju (10 a). Maakohtul tulnuks tuvastada, millal oli hagejal õigus nõuda kostjatelt kohustuse täitmist mitte aga, millal ta seda esmakordselt tegi. Hageja pidi teada saama kahjudest hiljemalt 2005 sügisel. Kostjate hinnangul hageja valetas nii seda, millal ta sai teada ehitustöödest, millal tal tekkis väidetav ventilatsiooniprobleem ja millal tekkisid praod. Hageja üritas oma korteri probleemide ja kostjate korteris toimunud ehitustööde vahele tekitada seost, kuid seda seost polnud. Hageja korteri probleemid ei tulenenud kostja ehitustöödest. Kostjad soovisid välja tuua ka alternatiivse tõlgenduse sellest, millal

§ 149nõude aegumistähtaeg algab.

Maakohus ei käsitlenud seda (kostjad viitasid sellele ka 11.11.2021 menetlusdokumendis), et

§ 149kohaselt algab nõude aegumistähtaeg hoidumiskohustuse rikkumisest.

Hoidumiskohustuse rikkumisel, mis väidetavalt seisnes 2005 ehitustegevuses, algaks nõude aegumistähtaeg justnimelt sellest rikkumisest endast – 2005 juulist. Täiendavalt leidsid kostjad, et tuli kohaldada hea usu põhimõtet. Maakohus jättis sellega arvestamata. Juhuks kui ringkonnakohtus peaks tõstatuma küsimus võimalikust katkemisest, jäid kostjad selles osas varasemalt esitatud seisukohtade ja tõendite juurde. Kahju ühtsuse põhimõtet tuli kohaldada ka kohtueelsete õigusabikulude nõudele ja lugeda ka see nõue aegunuks. Lisaks märkisid kostjad, et juba aegunud nõudeid ei taastanud ka see, kui pooled nõude üle vaidlesid. Kostjad polnud kunagi hageja nõuet tunnistanud. 6 Vastustaja seisukoht

1. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud tuli jätta kostjate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Kostjate apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu vaheotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg - st 6 tulenevalt neid ei korda. Kuna menetlus asja lahendamiseks jätkub, siis ei märgi kohus vastavalt TsMS § 173 lg-le 5 vaheotsuses menetluskulude jaotust.
3. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
4. Hageja esitas hagiavalduses ja selle täpsustuses kostjate vastu nõude, milles palus kostjaid taastada enne kostjate korterite ümberehitustööde tegemist olnud olukord. Hageja väitel teostasid kostjad ümberehitustöid teiste kaasomandike nõusolekuta. Kostjad leidsid, et hageja nõue on aegunud ja palusid teha asjas vaheotsus aegumise kohta. Vaidlustatud otsuses jättis maakohus hageja nõuetele aegumise kohaldamata.
5. TsMS § 449 lg 3 järgi võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamisetaotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe, mis on TsMS § 449 lg-s 3 sätestatud võimaliku vaheotsuse või lõppotsuse tegemise eeldus nõude aegumise üle otsustamisel (Riigikohtu 27.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 14).
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praeguse kohtuvaidluse puhul on tegemist seadusest tuleneva nõudega ja et sellised nõuded aeguvad

§ 149alusel (otsuse p 14).

Maakohus on kvalifitseerinud pooltevahelise õigussuhte ning vastavalt kvalifikatsioonile määranud aegumise alguse ja aegumistähtaja. Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudus vaidlus, et kostjate poolt ümberehituse käigus lammutatud korstnajalad koos nendes asuvate kommunikatsioonidega ja kostjate kortereid läbinud koridori ümbertõstmise käigus lõhutud seinad ja kortereid eraldanud kergesein kuulusid kõikide korteriomanike kaasomandisse. Nõustuda saab maakohtuga, et kui kostjad on oma tegevusega põhjustanud hagejale kahju või kui kostjad on teostanud ehitustöid kaasomanike (sh hageja) nõusolekuta, on hagejal õigus nõuda kostjalt endise olukorra taastamist AÕS § 89 ja § 74 lg 1 alusel, mida hageja esitatud hagis ka taotles. Kuigi hageja esitas alternatiivselt nõude kostjatelt kahju hüvitise 72 780 euro saamiseks, et nõutava summa eest ise endine olukord taastada, on tegemist sama nõudega, millise aegumisele kohaldub samuti

§ 149esimene lause.

Kostjate apellatsioonkaebuse väide, et nende ehitustegevuse tõttu tekkisid hageja korteri lakke ja seintesse praod ja puudused korteri ventilatsioonis, on õige, kuid hageja on tuginenud lisaks tema korterile tekkinud otsestele vahetutele tagajärgedele ka asjaolule, et kostjad tegid hageja nõusolekuta kaasomandi eseme suhtes olulisi muudatusi, millega nad rikkusid kaasomanike vahelisest õigussuhtest tulenevat kohustust kaasomandi eseme suhtes. Eeltoodust tulenevalt on õige maakohtu seisukoht, et hageja nõude puhul ei kohaldu aegumisele tehingulise nõude aegumise 7 regulatsioon (

§ 146

ega 152 lg 1) ega kahju õigusvastaselt tekitamisest tuleneva nõude aegumise regulatsioon (

§ 150

). Kostjate käsitlus, et korteriomanike vahelised õigussuhted on sarnaselt korteriomaniku ja korteriühistu vaheliste suhetega tehingulaadsed, ei ole õige. Korteriühistu on mittetulundusühing, mille liikmeteks on seaduse alusel kõik korteriomanikud. Analoogselt iga juriidilise isiku organi ja põhikirjaga tekivad ühistu ja liikmete vahel vastastikused õigussuhted, mida võib käsitleda tehingulaadsetena, kuigi ühistu ja liikmed ei pruugi sõlmida kirjalikke lepinguid. Ka kaasomanikud võivad sõlmida kirjalikke kokkuleppeid, kuid selliste kokkulepete puudumisel reguleerib nendevahelisi õigussuhteid seadus. Õige on hageja apellatsioonkaebuse vastuses avaldatu, et olukorras, kus kinnisasja omanikud ei ole sõlminud kokkuleppeid ega teinud muul viisil vastastikuseid tehinguid, tulenevad nendevahelised õigussuhted seadusest. Tegemist ei ole tehingulaadsete suhetega, millised võivad esineda korteriomaniku ja korteriühistu vahel. 12. Eelnevast tulenevalt on õige ja põhjendatud maakohtu järeldus, mille kohaselt kohaldub käesolevas asjas esitatud nõudele

§ 149

lg-s 1 sätestatud kümneaastane aegumistähtaeg, mis hakkab kulgema alates nõude sissenõutavaks muutumisest. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Nõustuda saab maakohtuga, et määravat tähtsust ei oma hageja teadmine kostjate ümberehitustööde tegemise ajast, vaid oluline on hagejal kahju tekkimine kostjate kohustuste rikkumise tõttu ning nõude sissenõutavaks muutumine. Määravat tähtsust ei oma kostjate poolt korterites 6 ja 11 asunud kaminahjude lammutamine aastal 2005, mille tulemusena korterite põrand tõusis ja hageja korterit lakke tekkisid mõrad, millised kostjad sama aasta septembris parandasid.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kahjulike tagajärgede tekkimise ajaks saab lugeda hiljemalt juuni
2. 2012 tekkis hagejal asjas esitatud tõenditest nähtuvalt esmakordselt võimalus tutvuda ülemise korruse olukorraga ning tuvastada kostjate korraldatud ehitustööde iseloomu ja ulatusega. 2012 algas pooltevaheline kirjavahetus, kus hageja kirjutas kostjale ümberehitustööde kahjulikest tagajärgedest - mitterahuldavast ventilatsioonist, 2013 saatis ta kostjatele e-kirja puudulikust ventilatsioonist tingitud hallituskahjustuste kohta. 2015 lisandus hagejale kaasneva kahjuliku tagajärjena hoone koormusjaotuse muutumise tõttu praod korteriseintes, millest hageja teavitas ka Tallinna Linnaplaneerimise Ametit ja 2016 T.Aasa (IV kd, tl 54-55). Seega lähtus maakohus õigesti hageja nõude aegumistähtaja kulgemise arvestamisel ajast, kui hageja sai rikkumisega seonduvatest kahjulikest tagajärgedest teada. Nõude kümneaastane aegumise tähtaeg hakkas kulgema kolm kuud pärast kohustuse rikkumise tõttu kahju tekkimist ehk alates septembrist
3. Nõue oleks aegunud augusti lõpus
4. 31.05.2018 esitatud hageja nõue ei ole aegunud. Nõustuda saab maakohtuga, et lähtudes kahju ühtsuse printsiibist hõlmab kostjate vastu esitatud kahju hüvitamise nõue ka nõuet mõista kostjatelt välja solidaarselt kohtueelsed õigusabikulud 12 757,44 eurot ning ka see nõue ei ole aegunud.
5. Ringkonnakohus ei nõustu kostjate apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt algas hageja nõude aegumine hoidumiskohustuse rikkumisest, so kostjate ehitustegevusest aastal 2005, kuna kostjad rikkusid korteriomanike kohustust hoiduda teist korteriomanikku kahjustamast. Hageja on apellatsioonkaebuse vastuses märkinud, et peab sellist tõlgendust selges vastuolus olevaks hea usu põhimõttega, sest hageja sai kaasomandi suhtes toimunud ümberehitustest ja sellega kaasnenud kahjustavatest tagajärgedest teada
6. Hageja nõue, mis tulenes kaasomanikevahelisest suhtest, ei saanud muutuda sissenõutavaks enne kui kahjustatud isik sai rikkumisest teada või pidi asjaoludest lähtuvalt teada saama. Nõude aegumistähtaeg ei saanud hakata kulgema enne nõude sissenõutavaks muutumist.
7. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuses väite, et hageja nõude maksmapanek on hea usu vastane, sest aastaid ei teinud hageja kostjate ehitustegevusest probleemi ja kostjatel jäi mulje, et hageja on loobunud oma nõude sissenõudmisest. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, sest oma 8 nõude maksmapanek aegumistähtaja jooksul võib osutuda üksnes erandlikel asjaoludel hea usu põhimõtte vastaseks. Praeguses vaidluses ühtki sellist erandlikku asjaolu esile toodud ei ole.
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaheotsus on põhjendatud ja seaduslik. Kohtu seisukoha kujunemine on jälgitav ja otsus on kooskõlas TsMS § 442 lg 8 nõuetega. Kaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt ega jõuda apellatsioonkaebuses soovitud tulemuseni. Kuna hageja nõuded ei ole aegunud, ei ole asja lahendamise seisukohalt tähtsust aegumise katkemise või peatumise väidetel. Arvestades eeltoodut ei kuulu kostjate apellatsioonkaebus rahuldamisele ega maakohtu otsus muutmisele. Menetluskulude jaotus
9. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 5 ei märgi kohus menetluskulude jaotust vaheotsuses, kui menetlus asja lahendamiseks jätkub. Menetluskulude jaotus nähakse ette lõppotsuses. (allkirjastatud digitaalselt) 9