4-23-220/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. märts 2023 Kohtuasja number 4-23-220 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Talis Boldõrevile (isikukood 39701192741) asenduskaristuse kohaldamiseks Vaidlustatud kohtumäärus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. veebruari 2023 määrus Määruskaebuse esitaja Talis Boldõrev Teised määruskaebemenetluse Politsei- ja Piirivalveamet pooled Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. veebruari 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. PÕHIOSA
4. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
5. aprilli 2016 otsusega väärteoasjas nr 2740,15,001972 karistati Talis Boldõrevit karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 80 eurot. Otsus jõustus
6. mail
8. T. Boldõrev rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud ning rahatrahvi sissenõudes algatati täitemenetlus. Kohtutäitur teatas kohtuvälisele menetlejale rahatrahvi täitmise võimatusest.
10. jaanuaril 2023 esitas PPA Tartu Maakohtule taotluse T. Boldõrevile asenduskaristuse kohaldamiseks. T. Boldõrevil oli tasumata kogu trahvisumma.
11. Tartu Maakohus rahuldas
12. veebruari 2023 määrusega selle taotluse ning asendas KarS § 72 lg-te 1 ja 2 alusel T. Boldõrevile PPA
13. aprilli 2016 otsusega määratud rahatrahvi 2 päeva pikkuse arestiga. Kohus märkis, et T. Boldõrev ei ole rahatrahvi tasunud, tal puuduvad selleks rahalised vahendid ja realiseeritav vara. Kuna vangistuses viibimise tõttu on T. Boldõrevi rahatrahvi täitmise aegumine KarS § 82 lg 4 kohaselt peatunud, ei ole rahatrahvi sissenõue ka aegunud. Seega tuleb rahatrahv asendada arestiga. T. Boldõrev palus küll võimalust teha aresti asemel üldkasulikku tööd, kuid arvestades asjaolu, et ta on viibinud pikemat aega vangistuses, ei pea kohus üldkasulikku tööd põhjendatuks. Kohus ei ole veendunud, et T. Boldõrev teeks üldkasuliku töö probleemideta ära, sest tema käitumine vabaduses on olnud juba pikemat aega õiguskuulekust eirav. Üldkasuliku töö sooritamine tähendab, et inimene peab alluma teatud korrale, kuid kohtute infosüsteemist nähtub, et T. Boldõrev on isegi vangla range järelevalve tingimustes pannud toime erinevaid rikkumisi. Kui T. Boldõrev ei suuda vanglas käituda õiguskuulekalt, on äärmiselt väheusutav, et ta suudaks täita käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid. Liiatigi on T. Boldõrev hoidnud korduvalt üldkasuliku töö sooritamisest kõrvale, mistõttu on tema karistus täitmisele pööratud. T. Boldõrevil on tasumata rahatrahv 20 trahviühikut, mis lähtuvalt KarS § 72 lg-st 2 vastab 2 päevale arestile. KarS § 69 lg 1 teisest lausest omakorda tuleneb, et 1 päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Järelikult peab T. Boldõrev asenduskaristusena tegema 5 tundi üldkasulikku tööd. T. Boldõrevil tuleb asuda aresti kandma vahetult pärast temale Tartu Maakohtu
14. oktoobri 2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-7091 mõistetud vangistuse kandmiselt vabanemist.
15. Maakohtu määruse peale esitas T. Boldõrev määruskaebuse, mille sisu on lühidalt järgmine. Maakohtu määruse resolutsioon on vastuolus selle põhjendustega ja juba seetõttu tuleb see määrus tühistada. Uue määrusega tuleb asendada T. Boldõrevi rahatrahv üldkasuliku tööga või koostada talle trahvi tasumiseks maksegraafik. T. Boldõrev ei nõustu kohtu seisukohaga, et kuivõrd ta pani enam kui 6 aastat tagasi toime õigusrikkumise, ei ole muud võimalust, kui saata ta aresti kandma. Miks ei ole T. Boldõrev võimeline üldkasulikku tööd tegema, kohus ei põhjendanud. Vangistuse tõttu ei ole T. Boldõrev saanud trahvi ära tasuda ning praeguseks on tema poolt kunagi toime pandud väärteol väike kaal. Tema aresti kandmisele saatmine on ebaproportsionaalne ja näitab riigi kättemaksuhuvi. Ta on soovinud trahvi tasumiseks maksegraafiku koostamist, kuid kohus keeldus sellest. Ta on pidevalt oma nõudeid tasunud, kuid vangla on ise otsustanud nõuete täitmise järjekorra. Kui ta peab siiski minema aresti kandma, siis tuleb garanteerida see, et ta saab seda teha Põhja prefektuuri arestimajas Rae vallas Soodearu külas. Ringkonnakohtu seisukoht
16. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et T. Boldõrevil on PPA
17. aprilli 2016 otsusega määratud rahatrahv 80 eurot tasumata. Täitemenetlus selle rahatrahvi sissenõudmiseks on ebaõnnestunud, kuna T. Boldõrevil ei ole vara. Seega on asenduskaristuse kohaldamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud. Oluline pole see, miks T. Boldõrevil vara pole (vangistuses olemise tõttu, teiste võlgade pärast vm). Kuna rahatrahvi sissenõue ei ole vastavalt KarS § 82 lg-le 4 ka aegunud, siis järelikult on maakohtu otsustus asenduskaristuse kohaldamise kohta õige.
18. Määruskaebuses palub T. Boldõrev ühe alternatiivina koostada talle rahatrahvi tasumiseks maksegraafik. Seda ei pea ringkonnakohus põhjendatuks juba seetõttu, et nähtuvalt täitemenetluste andmebaasist on T. Boldõrevil võlgu enam kui 15 000 euro ulatuses, mistõttu ei ole reaalset perspektiivi, et isegi maksegraafiku koostamisel tasuks ta rahatrahvi lähiajal ära. Seega tõenäoliselt tuleks lõpuks ikkagi otsustada rahatrahvi asendamise üle ja vahepealne tasumise tähtaja pikendamine koos maksegraafikuga raiskaks vaid ülemääraselt riigi ressursse: riik peaks jälgima rahatrahvi tasumist ning selle tasumata jätmisel viima uuesti läbi asenduskaristuse menetluse. Samuti võib rahatrahv aeguda ja seda on vaja vältida.
19. Teise alternatiivina palub T. Boldõrev asendada tema rahatrahv üldkasuliku tööga, viidates sellega seonduvalt ka maakohtu määruse vastuoludele resolutsiooni ja põhjenduste vahel. Ringkonnakohus nõustub T. Boldõreviga, et maakohtu määrus on tõesti vastuoluline: kui resolutsioonis märgib kohus, et T. Boldõrevi rahatrahv tuleb asendada reaalselt ära kandmisele kuuluva arestiga, siis põhjendavas osas märgib kohus, et T. Boldõrev peab asenduskaristusena tegema 5 tundi üldkaslikku tööd. Siiski on maakohtu määruse põhjendusi tervikuna arvestades üheselt aru saada, et maakohus pidas võimalikuks vaid rahatrahvi asendamist arestiga, mitte üldkasuliku tööga. Nimelt on maakohus selgelt väljendanud, et ei pea rahatrahvi üldkasuliku tööga 2