Obsah (5)

§ 101§ 100§ 105§ 116§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2023.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-14124 Tsiviilasi X hagi Y vastu el

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi asjaolud ja nõue
2. 22.09.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja sündinud kostja ja hageja seadusliku esindaja abielust. Pärast vanemate abielu lahutamist elab hageja koos emaga (seadusliku esindajaga). Tsiviilasja nr 2-20-18296 raames on kokku lepitud kostja suhtlemiskord hagejaga. Elatise tasumise kokkulepet vanemad kahjuks ei saavutanud. Kostja tasus hagejale elatist summas 100 eurot kalendrikuus. Alates juulist 2022.a. ei ole kostja elatist tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis

§ 101sätestatud määras alates 01.

juulist 2022.a. kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vastus

1. Kostja ei tunnista hagiavaldust ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole nõus lapse ema väitega, et laps ei viibi tema juures nii palju kui oli määratud kokkuleppes. Sõlmitud kokkulepe on lapse isa poolt täidetud, välja arvatud siis kui laps on haige. Kostja teavitab kohut, et laps veedab isa juures umbes 10-12 päeva kuus. Lapse viibimise ajal lapse isa juures on hagejal kulud lapse söögile, arendamisele ja vaba aja veetmisele. Seoses sellega, et laps veedab isa juures palju aega, siis võtab lapse isa osa riiete ja jalatsi ostmisest. Lapse isa arvab, et tagasiulatavalt elatise nõudmine eeldab tõendamist, et teine pool, antud juhul hageja, on pöördunud kostja poole ülalpidamise nõudega. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et enne kohtu poole pöördumist pöördus hageja kostja poole ülalpidamise nõudega. Järelikult ei saa tagasiulatuvalt elatise nõuet rahuldada.
2. Kostja esitab kohtule tõendid kulude kohta: - Aprillis 2022 – 41,52 eurot (lisa 1) + Eesti Energia arve summas 31,25 eurot + kommunaalkulud summas 196,05 eurot (lisa 2 lh 1 ja 3). 31,25+196,05=227,30:2 (laps ja isa)=113,65 eurot lapse osa. Laps veedab isa juures keskmiselt 11 päeva (113,65 : 30 x 11 = 41,67 eurot). Seega kokku: 83,19 eurot. - Mais 2022 – 50,64 eurot (lisa 3) + 103,65 (lisa 4 koos riietega) + Eesti Energia arve summas 66,24 + kommunaalkulud summas 200,40 eurot =266,64:2=133,32 eurot (vt lisa 2 lh 6). 2 - - - - - Laps veedab isa juures umbes 11 päeva (133,32 : 30 x 11 = 48,88 eurot). Seega kokku: 50,64+103,65+48,88=203,17 eurot. Juunis 2022 – 110,06 eurot (lisa 5)+ 142,28 eurot (koos riietega ja jalatsiga) (lisa 6) + 89,11 eurot (lisa 7) + 253,95 eurot (lisa 8 koos lapse jaoks renditud ruumide lapse sünnipäeva tähistamiseks) + kommunaalkulud summas 147,46:2= 73,73 eurot (vt lisa 2 lh 8). Laps veedab isa juures umbes 11 päeva (73,73:30 x 11=27,03). Seega kokku: 110,06+142,28+89,11+253,95+27,03=622,43 eurot. Juulis 2022 – 243,45 eurot (koos jalatsiga ja riietega) (lisa 9) + 113,85 eurot (lisa 10) + 114,79 eurot (koos arendamisega) (lisa 11) + Eesti Energia arve summas 33,24 eurot + kommunaalkulud 120,08 eurot (vt lisa 2 lh 13,14). 33,24+120,08=153,32:2=76,66 eurot. 76,66:30x11=28,11 eurot. Seega kokku: 500,20 eurot. August 2022 – 35,54 eurot (lisa 12) + 79,55 eurot (lisa 13). Eesti Energia arve summas 35,68+kommunaalkulud 117,76 eurot (vt lisa 2 lh 19). 35,68+117,76=153,44:2=76,72 eurot. 76,72:30x11=28,13 eurot. Seega kokku:143,22 eurot. September 2022 – 106,43 eurot (koos riietega) (lisa 14)+ 86,85 eurot (koos riietega) (lisa 15)+ 92,53 eurot (lisa 16)+ 90,15 eurot (lisa 17) + kommunaalkulud 117,14 eurot. 117,14:2=58,57 eurot. 58,57:30x11=21,48 eurot. Seega kokku: 106,43+86,85+21,48=214,76 eurot. Oktoober 2022 – 116,20 eurot (koos riietega) (lisa 18)+ 205,79 eurot (koos laste jaoks ostetud riidekapiga ja uue voodipesuga) (lisa 19). Seega kokku: 321,99 eurot.
3. Lisaks eeltoodule lapse isa kannab kulud lapse ravi eest. Lapse isa esitab kohtule väljavõtte digiloost (lisa 20), kust on nähtav, et alates 16.02-16.02.2022 tasus lapse isa lapse ravi eest 251,27 eurot (hambaarst, pediaatria, otorinolarüngoloogia). Ülalpool väljatoodu alusel arvab kostja, et elatise väljamõistmine koormaks teda topelt. Ajal, mil hageja viibib kostja juures tekivad tal kulud seoses toidu, elukoha, riiete, jalatsi, meelelahutuse ja lapse arenguga. Lisaks kostja kannab kulusid seoses lapse raviga. Seega kostja on seisukohal, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kostja täidab oma kohustust igakuiselt ja vabatahtlikult. Kohtu põhjendused
4. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
5. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. 7. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 3 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
3. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot.
4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on Y ja W. Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

10. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada 11. Kostja toob esile, et hageja viibib iga kuu 10-12 päeva tema juures ja sel ajal annab kostja lapsele ülalpidamist vahetult. Õige on kostja arusaam, et perekonnaseadus näeb ette kohustuse vähendada elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. 4 12.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. 13. Kohus tuvastas, et kostja juures veedetud ööpäevade arv jääb alla seitsme ööpäeva. Tsiviilasjas nr 2-20-18296 kinnitas kohus 22.03.2021 kohtumääruses lapsega suhtlemiskorra arvestades Y töörežiimi – „pikka“ ja „lühikest“ töönädalat ja milles pooled leppisid kokku, et kaks nädalat on ühe ööbimisega (K-N) ja kaks nädalat on kahe ööbimisega (E-T, L-P). Kokku viibib hageja ühes kalendrikuus 6 ööd. Reedene viibimine ei ole ööbimine. Järelikult ei saa

§ 101lg 6 alusel elatise summat vähendada.

1. Lisaks on Riigikohus asunud seisukohale (RK: 3-2-1-56-15 03.06.2015 p 11), et sõltumata sellest, kui palju aega viibib laps kummagi vanema juures, võivad ühe vanema tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks olla suuremad, kui see vanem katab suurema osa lapse vajadustest (kulutused riietele, huviringidele, kooli- ja lasteaiakulud jne). Seetõttu ei saa elatise suurust määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Kuivõrd laps elab emaga, siis kannab lapse ema suurema osa lapse kuludest. Kostja poolt üksikute kulude kandmine ei ole alus, et jätta elatishagi rahuldamata, arvestades et kohtu ette pole toodud asjaolusid, et hagejal oleks olnud või on vahelduv elukoht, või et hageja viibiks kostja juures olulise osa ajast, mis Riigikohtu praktika kohaselt tingiks vahetu ülalpidamise arvestamise lapsest lahus elava vanema poolt (RKTKo 32-1-35-17, p 23). Kostja poolt 03.11.2022 vastusele lisatud väljavõte digiloost (lisa 20) ei tõenda kostja kantud kulusid hageja tervisele (hambaarst, pediaatria, otorinolarüngoloogia). Lisaks märgib kohus, et kuni 19- aastaste hambaravi eest tasub haigekassa.
2. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses alates 01.07.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 01.01.2022 kehtima hakanud

kohaselt. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).

1. 21.02.2023 toimunud kohtuistungil kohus tuvastas, et hageja kulud moodustavad ja mille üle vaidlust ei ole, on kokku ligikaudu 572 eurot järgmiselt: eluasemekulud 80 eur (elekter ja kommunaalid) +150 eur (kasutuseelis), lasteaed 72 eur + ravikulud 15 eur + riided/jalanõud 80 eur + toit 125 eur + juuksur 10 eur + mänguasjad ja raamatud 20 eur + internet/TV/mobiiltelefon 10 eur + 10 eur tõukeratas.
2. Kuna hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei olnud hagejal vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta. Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid ka igakuiselt vajalikud ning kuludele märgitud 5 suurus mõistlik. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-169-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Arvestades hageja vanusega on ka lasteaiakulud usutavad ning igasugust huvi- ja sportlikku tegevust võib pidada kohtu hinnangul kasulikuks ja arendavaks. Kohus selgitab, et üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Samuti on kohtu hinnangul eluliselt usutav esmavajalikud ravikulud ning juuksuriteenuse kasutamine. Mänguasjad ja raamatud, sh tõukeratas arendavad lapse õpi-, sotsiaalsed ja enesekohaseid oskusi. Internet/TV/mobiiltelefon on tänapäeval saanud lapse tavaliseks tarbeesemeks.
3. Kohus on 07.11.2022 e-kirjas selgitanud uut elatise maksmise korda ja tegi pooltele ettepaneku sõlmida elatises kompromissi kokkulepe. Samuti märkis kohus, et kui pooled kokkuleppele ei jõua, siis lapsevanematel esitada tõendid kõikide enda sissetulekute ja vara kohta (palgatõend, riiklikult saadavad toetused, kinnisvara, vallasvara jne).
4. Kostja ütluste kohaselt kuulub talle kinkesarnase tehingu alusel 3-toaline korter Lasnamäel ja sõiduauto Jaguar X-TYPE 2005.aasta väljalase. Kohus tuvastas Liiklusregistri andmetele, et kostjale kuulub lisaks sõiduauto Opel Zafira ehitusaasta
5. Kostja töötab XXX OÜ-s, mille põhiliseks tegevusalaks on puu-ja köögivilja hulgimüük, kostja sissetuleku suurus sõltub aastaajast, pühade ajal tuleb teha ületunnitöid, praegu saab palka 1200 eurot.
6. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel kahjustuks kostja enese tavaline ülalpidamine. Kostja ei ole töövõimetu ning kostja igakuine keskmine sissetulek on olnud kohtu hinnangul piisav, et hagejale elatist miinimummääras tasuda.
7. Hageja palub elatise välja mõista alates 01.07.
8. Kostja leiab, et ta on lapse ülalpidamiskohustust täitnud tasudes igakuiselt 100 eurot ning ajal, mil hageja viibib kostja juures, on kostja andnud lapsele vahetut ülalpidamist. Kostja töötab puu-ja köögiviljalaos ning vaidlus puudub, et kostja annab hagejale ülalpidamist ka

§ 100lg 3 mõistes, et varustab puu- ja köögiviljadega.

Lapse isa arvab õigesti, et tagasiulatavalt elatise nõudmine eeldab tõendamist, et teine pool, antud juhul hageja, on pöördunud kostja poole ülalpidamise nõudega. Samast seisukohast juhindub ka riigikohtu praktika. Riigikohus on 25. mai 2016 lahendis nr 3-2-1-33-16 selgitanud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta 6 ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates.

1. Kohtule pole tõendatud, et vanemate vahel oli kokkulepe elatise tasumises miinimummääras ning kostja on sellest tulenevalt jätnud omapoolse kohustuse täitmata või täitnud osaliselt. Hagiavaldusele on lisatud lapse ema pangakonto väljavõte, mis tõendab, et kostja tasus hageja ülalpidamiseks igakuiselt 100 eurot. Ei ole tõendatud, et lapse vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega lapse huve. Praegusel juhul tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine ohustaks kohtu hinnangul jooksvate elatisemaksete tasumist, arvestades kostja sissetuleku suurust. Kostja ei ole hoidunud kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest, on elatisemakseid tasunud regulaarselt ja osalenud hageja ülalpidamises.
2. Kohus asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb alates 22.09.2022 hageja kasuks välja mõista elatis 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 7