Obsah (9)

§ 428§ 442§ 168§ 173§ 138§ 175§ 176§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2023. a Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-2371 Tsiviilasi T.K.i hagi Julianus Inkasso OÜ ja A.K.i

§ 428lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel.

Menetluse lõpetamise alus peab olema otseselt seadusest tulenev.

1. Tulenevalt Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 saab täitemenetluses sissenõude pöörata abikaasade ühisvarale. Käesolevas tsiviilasjas nr 2-21-1371 on hagi tagamise taotluse ja hagi esitanud T.K. täiteasjas 175/2009/3400 kohtutäituri poolt arestitud ja T.K.ile kuuluva vara aresti alt vabastamiseks. Täiteasjas nt 175/2009/3400 on Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga kostja II, A.K.i taotluse alusel kohaldatud aegumist. 21.03.2016 jõustunud VÕSRS § 9 lg 4 esimest lauset, mis näeb ette, et TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 05.04.2011 tekkinud aegumata nõuetele. Sama sätte teine lause näeb ette, et kui enne 05.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane (ehk siis 30-aastane) aegumistähtaeg lõpeks varem kui uus, kümneaastane 1 Digitoimiku kanne nr 20 tsiviilasja nr 2-21-5977 jõustunud lahend dtl 77- 83 2 Tsiviilasi nr 2-21-2371 aegumistähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 05.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg-t
3. Kuna täitemenetlus täiteasjas 175/2009/3400 on jõustunud kohtumäärusega lõpetatud täitmise aegumise tõttu, lõpevad kõik täitetoimingud täiteasja 175/2009/3400 lõpetamisega. Seega kuuluvad täitemenetluse lõpetamisel täitmise aegumise tõttu ( alis TMS § 481 lg 1 p 1) lõpetamisele kõik täitemenetluse toimingud sh. sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale kuna võlgniku (kostja II) avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu on rahuldatud tsiviilasjas 2-21-597 ning kohtulahend on jõustunud 10.01.
5. Hagi tagamise tühistamine Kohus tagas hagi, peatades käesolevas kohtumenetluses oma 16.02.2021 määrusega täitemenetluse täiteasjas nr 175/2009/3400 (menetleja Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa). Tulenevalt

§ 442lg 5 tühistab kohus rakendatud hagi tagamise abinõu kohtuotsusega.

9. Menetluskulud Tulenevalt

§ 168

lg 2 Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tulenevalt

§ 168

lg 5 Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus on seisukoha, et kostja I käitumine nii käesolevas kui ka tsiviilasja 2-21-2371 menetluses on põhjustanud käesoleva menetluse – hageja on hagi esitanud oma varaliste õiguste kaitseks, millele kostja I on täitemenetluse raames soovinud sissenõude pöörata tulenevalt TMS § 14. Käesoleval juhul on hageja nõude äralangemise aluseks oleva täitemenetluse lõpetamise avalduse esitanud kostja II, sissenõudjaks on olnud kostja I. Seega on hageja menetluskulud põhjustanud täitemenetluses sissenõudjana osalenud kostja I. Kuigi kostja I tegevus ei ole otseselt viinud nõude rahuldamisele, on nõue ära langenud seetõttu, et kostja I on täitmise aegumise tõttu kaotanud õiguse hageja vara suhtes oma nõude maksmapanekuks. Seetõttu leiab kohus, et käesolevas menetluses tuleb hageja menetluskulud jätta analoogia alusel

§ 168lg 5 kostja I kanda.

10. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks tulenevalt

§ 173lg 1 ja 177 lg 1 p 1.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Sama seaduse § 144 punkti 1 kohaselt kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt need kulud kandma. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. 3 Tsiviilasi nr 2-21-2371

1. Hageja menetluskuludeks on õigusabikulud kokku 1960.- eurot. Töötunni hind 140.eurot (ei lisandu km). Lisaks on hageja tasunud riigilõivu 350.- eur (hagi esitamine) ja 50.- (hagi tagamine).
2. Kostja I on esitanud 17.01.2023 vastuväited hageja menetluskuludele, leides, et tunnitasu 140 eurot (koos käibemaksuga) on pigem ebamõistlik, kuid jätnud tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse kohtu hinnata. Samuti leiab kostja I, et Hageja esindaja on välja toonud kulud, mis ei ole seotud kohtumenetlusega. Kostja viitab kolmel erineval kulureal tegevusele „nõupidamine kliendiga“. Nõupidamine kliendiga ei ole otseselt seotud kohtumenetlusega. Kostja hinnangul on igal juhul tegemist ülepaisutatud mahuga. Kostja I peab hageja kohtumenetlusega mitte seotud kulusid täies ulatuses põhjendamatuks. Samuti leiab kostja I et hageja esindaja ajakulu on põhjendamatult suur ning kokkuvõtvalt märgib, et põhjendatud ajakulu võiks hagejal olla maksimaalselt 3 tundi + 45 minutit + 5 minutit.
3. Tutvunud hageja T.K.i menetluskulude nimekirjaga ning vaadanud läbi asja materjalid, võtnud arvesse asjas hageja esindaja poolt tehtud menetlustoimingud ja esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahtu, tsiviilasja üldist mahtu ja keerukust lahendi saamisel, asub kohus seisukohale, et T.K.i menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnihind 140 eurot ilma käibemaksuta on mõistlik ja põhjendatud ega ületa õigusabituru keskmist hinda. Käesolevas asjas vastab hageja esindaja tasumäär asja sisule ja keerukusele. Menetluskulude nimekirjale ei ole küll lisatud advokaadibüroo poolt väljastatud arveid ega tasumist tõendavaid dokumente, kuid kohus peab usutavaks, et kui teenust osutati eraisikule, siis on ka arved esitatud esindatavale.

§ 176

lg 6 teise lause kohaselt ei pea pool kohtu nõudmiseta esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Nimetatud sättes ei räägita ka tasumist tõendavatest dokumentidest, vaid menetluskulusid tõendavatest dokumentidest. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Ei ole oluline, kas arved on tasutud või kes need tasus (

§ 174lg 9).

Samale seisukohale on asunud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 punktides 16 ja

1. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada, kui palju pidi esindaja sisuliselt töötama selleks, et esindatava huvid saaksid vajalikus ulatuses kaitstud. Esitatud menetluskulude nimekirja põhjal on hageja menetluskulud kohtule piisavalt selged ja arusaadavad, välja on toodud tunnitasu ja tehtud toimingutele kulunud aeg ning sisu. Kostja I on hageja menetluskulude nimekirja alusel juba esitanud oma vastuväited hageja menetluskulude kohta. Riigikohus lahendis 2-18-10073 p 22 on asunud seisukohale, et põhjendatud ei ole puudutatud isiku ja advokaadi vahelise suhtluse kulude hüvitamine. Põhjendatud ega vajajalik ei ole ka menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu (Riigikohtu
2. novembri
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12).
4. Kohus leiab, et eeltoodut arvesse võttes tuleb hageja õigusabikulusid vähendada kliendi ja advokaadi suhtlust (mis on toodud muude toimingute hulgas) ning menetluskulude nimekirja koostamise (0,5 tundi) osas. Kohus hindab menetluskulude nimekirjas toodud toimingute ajalist mahtu ühiselt esitatud toimingute osas ning leiab, et kokku on hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalik 10,5 tunni ulatuses s.o. kogusummas 1470 eurot, arvestades vaidluse sisu, asja mahtu ja keerukust, kompromissi arutamisele kulunud aega ning asjas toimunud kohtuistungit. Summale ei lisandu käibemaksu. Menetluskuluna tuleb kindlaks määrata hageja poolt hagi ja hagi tagamise avalduse 4 Tsiviilasi nr 2-21-2371 esitamisel tasutud riigilõiv kogusummas 400 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus hagiavalduse esitamisel ning see kostja I-lt hageja kasuks välja mõista.
5. Kokku määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kindlaks summas 1870 eurot, s.o hageja kulud lepingulisele esindajale summas 1470 eurot, mis tuleb kostja I-lt hageja kasuks välja mõista.
6. Vastavalt

§ 177

lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava avalduse esitanud ja seega tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Teiste menetlusosaliste kulud jätab kohus asjaolusid arvesse võttes nende endi kanda. /Digitaalallkiri/ Kohtunik Leanika Tamm Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2023 määruse RESOLUTSIOON:
2. Tühistada Pärnu Maakohtu
3. jaanuari
4. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-2371 osas, milles maakohus jättis T.K.i menetluskulud Julianus Inkasso OÜ kanda, määras need rahaliselt kindlaks ning mõistis välja Julianus Inkasso OÜ-lt T.K.i kasuks menetluskulud 1870 eurot koos seadusjärgse viivisega (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 3 ja 4). Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud.
5. Rahuldada Julianus Inkasso OÜ määruskaebus osaliselt.
6. Jätta rahuldamata Julianus Inkasso OÜ taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.
7. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda.
8. Lugeda kohtumääruse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt: 5.
9. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-21-2371 menetlus, kuna Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-21-5977 (jõustunud
10. jaanuaril 2023) on rahuldatud A.K.i avaldus ja lõpetatud täitemenetlus täiteasjas nr 175/2009/3400 nõude täitmise aegumise tõttu. 5.
11. Tühistada hagi tagamise abinõuna Pärnu Maakohtu
12. veebruari
13. a määrusega kohaldatud täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 175/2009/3400 (Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa). 5.
14. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 5.
15. Jätta rahuldamata Julianus Inkasso OÜ taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. 5