Obsah (7)

§ 123§ 116§ 120§ 134§ 135§ 171§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-20-17830 Kohtuasi

§ 123lg-st 1 tulenevat nõuet ega lähtunud lahendi tegemisel lapse huvidest.

Lapse ema on reageerinud kõikidele etteheidetele ning on teinud olukorra pinnalt õiged järeldused. Lapse ema soovib ja on võimeline ise last kasvatama. Lapse ema on arendanud oma vanemlikke oskuseid. Lapse ema soovib, et laps koliks Soome. Alates lapse ema hooldusõiguse piiramisest on emal ja lapsel olnud raskusi ja takistusi suhtlemisel. Avaldaja ja puudutatud isiku III tegevus peaks olema suunatud lapse ja ema suhtluse täies mahus taastamisele. Lapse ema on uue lapse ootel, ei tarvita enam narkootikume ning lapse emal on alates

1. aastast uus elukaaslane, kellega koos elades on tagatud lapsele kõik tingimused arenguks. Hetkel on lapse emal stabiilne töökoht ning sissetulek.
2. Puudutatud isik III esitas 09.02.2022 seisukoha, et pärast lapse ema hooldusõiguse piiramist on lapsel taastunud suhe oma isa ning poolõe- ja poolvendadega. Laps käib muusikateraapias vaimse tervise toetamiseks, samuti koos vanaemaga pereteraapias. Lapse ema ei suuda tagada enda eest hoolitsemist, vaid on toetunud tema kõrval olevatele meesterahvastele. Lapse ema ei näe oma kohustusi seoses lapse kasvatamisega ja tal puuduvad lapse arenguks vajaminevad vanemlikud oskused.
3. Lapsele riigi õiguskorras määratud esindaja leidis 09.02.2022 seisukohas, et maakohtu lahend on tehtud lapse huvidest lähtuvalt.
4. Saaremaa vald avaldas 09.02.2022 seisukohas, et ta on seoses kohtumenetlusega selgitanud lapse arvamuse välja mitmel korral ning laps on avaldanud soovi elada vanaema ja puudutatud isikuga III. Samuti on laps avaldanud seisukohta, et ta ei soovi minna Soome. Saaremaa valla seisukoha kohaselt on lapse jaoks tähtsad tema vanaema ja eestkostja, emaga meeldib tal koos olla lühiajaliselt. Lapse ema poolt on toetaval teenusel osalemine ja abi ning juhiste palumine üksnes näiline, millele ei järgne konkreetseid teenusel osalemisi, mis toetaksid tema vaimset seisundit ja vanemlikke oskusi. Seni kuni lapse ema ei ole osalenud aktiivselt ja regulaarselt psühholoogilisel nõustamisel, ei saa eeldada muutust tema vaimses ja emotsionaalses seisundis. Ema ei ole läbi mõelnud, mis on olnud tema korduvate hülgamiste mõju lapsele, ja et vanaema ja puudutatud isik III tegelevad nende tagajärgedega, püües luua lapsele võimalikult stabiilset keskkonda. Eestkostja hoolitseb täie tõsidusega lapse vaimse ja füüsilise tervise eest. 8
5. Lapse ema avaldas 15.02.2022 seisukohas, et puudutatud isik III ei soovi toetada lapse ja ema suhteid ja tekitab lojaalsuskonflikti. Puudutatud isik III vaidles sellele 03.03.2022 seisukohas vastu.
6. Lapse ema avaldas 11.08.2022 seisukohas, et ta on reageerinud kõikidele etteheidetele. Ta soovib ja on võimeline last ise kasvatama. Laps on viibinud tema juures Soomes ja tal on seal turvaline kodune keskkond. Puudutatud isik III ei ole koostööaldis. Lapse ema on olnud Soome lastekaitsega pidevas suhtluses.
7. 31.10.2022 seisukohas avaldas puudutatud isik III, et laps on viibinud ema juures Soomes. Kui lapse ema tõi lapse Soomest Kuressaarde tagasi, eelistas ta veeta mitu päeva sõpradega, mitte oma lapsega. Puudutatud isik III soovib luua ja hoida vastastikuseid ja usalduslikke suhteid lapse bioloogiliste vanematega. Lapse ema on aga huvitatud koostööst, kus tema dikteerib ja esitab tingimusi. Laps peab oma koduks Saaremaad ja soovib elada seal.
8. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis 04.11.2022 seisukohas, et lapse esmaseks huviks on stabiilse ja arengut võimaldava kasvukeskkonna tagamine. Varasemalt ei ole ema seda suutnud. Ühtlasi on üldteadaolev, et sõltuvusest on raske vabaneda. Sellises olukorras on reaalne oht tagasilanguseks.
9. 07.11.2022 seisukohas avaldas lapse ema, et laps on korduvalt külastanud ema Soomes ja lapsele on seal meeldinud. Lapse emal on sündinud teine laps ja tal ei ole olnud piisavalt sageli võimalik Kuressaares käia. Lapse ema ei ole pikema aja jooksul teinud midagi sellist, mis annaks alust väita, et tal on puudulikud vanemlikud oskused.
10. 17.11.2022 seisukohas avaldas Saarema vald seisukohta, et lastekaitsespetsialistid on soovitanud lapse emal regulaarselt osaleda psühholoogilisel nõustamisel. Lapse ema on käinud neli korda Soomes psühhiaatriaõe vastuvõtul. Saaremaa valla hinnangul ei ole lapse ema osalenud piisavalt psühholoogilisel nõustamisel. Lapse ema on püsivalt süüdistanud oma ema ja puudutatud isikut III, kuid ei ole rääkinud oma eksimustest. Lapse ema ei ole oma varasemat käitumist vestluses lastekaitsespetsialistiga kahetsenud. Lapse ema ei ole vallavalitsust veennud, et tema elu on muutunud niivõrd, et varasemad eksimused ei korduks. Hooldusõiguse piiramise asjaolud ei ole ära langenud. Veendumaks, et hooldusõigust saaks taastada, on vaja pikemat aega. Lapse huvi on suhelda sugulastega, kellel tal on praegu lähedane suhe. Lapse ema on avaldanud nii seda, et soovib oma ema ja puudutatud isikuga III suhteid katkestada kui ka seda, et soovib neid taastada.
11. Lapse ema avaldas 18.11.2022 seisukohas, et ta võimaldab lapsel oma lähisugulastega edasi suhelda.
12. Puudutatud isik III avaldas 18.11.2022 seisukohas, et lapse ema ei saa aru lapse psüühikale tehtud kahjust ja enda rollist selles. Lapse ema ei oska adekvaatselt hinnata lapse emotsionaalseid vajadusi. Alates perest eraldamisest on lapsega käidud teraapias 33 korda ja kolmel korral lapsepsühhiaatri juures, et aidata tal üle saada bioloogiliste vanemate poolt tekitatud hüljatustundest.
13. Lapse esindaja avaldas 18.11.2022 seisukohas, et lapse ema vanemaõigused on juba üks kord taastatud, kuid uuesti tekkisid eeldused nende piiramiseks. Laps vajab stabiilset elukorraldust. Ei saa tekkida olukorda, kus lapse elukorraldust muudetakse korduvalt vastavalt sellele, milline eluperiood on tema emal. Lubatav ei ole, et laps on sunnitud 9 katkestama suhted oma lähisugulastega, kelle juures ta on sunnitud elama seoses ema elukommetega. Ringkonnakohtu põhjendused
14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, milles kohus määras eestkoste muus osas, milles hooldusõigust piirati. Ülejäänud osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
15. Avaldaja, lapse ema ja puudutatud isik III esitasid määruskaebemenetluses täiendavaid tõendeid. Kolleegiumi hinnangul tuleb määruskaebemenetluses esitatud tõendid võtta TsMS § 662 lg 3 alusel asja materjalide juurde. 43.

§ 116

lg 2 sätestab, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.

§ 120

lg 1 järgi on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja.

§ 134

lg 1 sätestab, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid. Vastavalt

§ 135

lg-le 2, hooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

§ 123

lg 1 järgi lähtub kohus vanema hooldusõiguse asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

1. Maakohus piiras lapse ema isikuhooldusõigust lapse suhtes osaliselt, s.o elu- ja viibimiskohta, haridust ja tervist puudutavas osas. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebemenetluses esitatud väited ja tõendid ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Kolleegiumi hinnangul on lapse ema hooldusõiguse piiramine kooskõlas lapse huvidega. Asjas esitatud materjalidest ei tulene, et lapse huvide kaitseks oleks võimalik rakendada vähem piiravamaid abinõusid.
2. Lapse ema hooldusõigust piirati Pärnu Maakohtu 11.12.2017 määrusega tsiviilasjas nr 217-9834 ning hooldusõigus taastati 24.09.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-
3. Maakohtu tuvastatu kohaselt kinnitas lapse ema hooldusõiguse taastamise asjas, et alused, mis põhjustasid hooldusõiguse piiramise, on ära langenud ning ta mõistab, mida tähendab vastutus lapse heaolu eest. Siiski on maakohus käesolevas tsiviilasjas tehtud lahendis tuvastanud, et pärast vanemaõiguste taastamist on lapse ema tarvitanud narkootikume, juhtinud joobes sõidukit, mõistetud süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, 8 - § 25 lg 2, 4 järgses kuriteos ning jätnud korduvalt pikemateks perioodideks lapse lähisugulaste kasvatada.
4. Lapse ema avaldab, et ta on muutunud. Ta on arendanud oma vanemlikke oskuseid ja on võimeline last kasvatama. Alkoholi tarvitamine on minimaalne ning narkootikume ei tarvita enam üldse.
5. Kolleegiumi hinnangul ei kinnita esitatud tõendid, et lapse ema on võimeline nõuetekohaselt teostama Sebastiani isikuhooldust. Avaldaja on 09.02.2022 10 menetlusdokumendis selgitanud, et ema poolt toetavatel teenustel osalemine, abi ja juhiste palumine on ainult näiline, millele ei järgne konkreetseid teenustel osalemisi, mis toetaksid ema vaimset seisundit ja seeläbi tõstaks vanemlikke oskusi. 07.11.2022 on lapse ema esitanud tõendi selle kohta, et ta käis psühhiaatriaõe vastuvõtul Soomes 14.09.2021, 30.11.2021, 12.01.2022 ja 24.01.
6. Kohtumiste sisu tõendist ei nähtu. Avaldaja on soovitanud lapse emal osaleda regulaarsel psühholoogilisel nõustamisel. Maakohus on leidnud, et lapse ema vajab enne hoolduskohustuse täitmise jätkamist psühholoogilist abi ja nõustamist oma emotsioonidega toimetulekul ja küsimuses, kuidas kasvatada last tema heaolust lähtuvalt ning et ta oleks võimeline last kasvatama ilma toetava ja lapse jaoks turvalise tugivõrgustikuta. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa neljal korral psühhiaatriaõe juures vastuvõtul käimist pidada regulaarseks nõustamisel osalemiseks. Kuna lapse ema ei ole käinud regulaarsel psühholoogilisel nõustamisel, siis puudub kohtul ka veendumus, et lapse emal ei teki narkootikumide ja alkoholiga seonduvalt tulevikus tagasilangust.
7. Lapse ema on 07.11.2012 esitanud Soome lastekaitse kokkuvõte selle kohta, et ema juurde Soomes on tehtud kodukülastusi, ema on palunud tuge seoses lapsevanemaks olemisega ning temale on seda ka antud. Ringkonnakohus märgib, et see kokkuvõte puudutab eelkõige nooremat last. Sellest ei saa järeldada, et lapse ema on suuteline nõuetekohaselt isikuhooldust täitma Sebastiani suhtes. Puudutatud isik III on avaldanud, et alates perest eraldamisest on Sebastian osalenud teraapias 33 korda ja käinud mitmel korral psühhiaatri juures, et saada üle varajases lapsepõlves tekitatud hüljatustundest. Muusikaterapeudi 08.12.2021 iseloomustuse kohaselt on Sebastian stabiilse käitumisega, kui on tagatud tema turvatunne ja emotsionaalselt stabiilne keskkond. Kokkupuutes emaga muutus lapse käitumine ja esinesid afektilaadsed hood, millest oli teda raske välja tuua. Puudutatud isiku III ja nende pere ringis on Sebastian stabiilne ja suudab emotsioonidega toime tulla. Laps on öelnud, et ei taha ema juures olla, vaid vanaema ja puudutatud isiku III juures (III kd tl 177-178). Ka avaldaja poolt 09.02.2022 menetlusdokumendist nähtub, et laps on avaldanud, et talle meeldib elada vanaema ja puudutatud isikuga III. Avaldaja seisukoha kohaselt on vestlusest lapsega selge, et lapse jaoks on väga tähtsad vanaema ja puudutatud isik III, emaga meeldib lapsel olla koos lühiajaliselt.
8. Asja materjalidest nähtuvalt on lapse ema jätnud Sebastiani varasemalt pikkadeks perioodideks lähisugulaste juurde. Laps on elanud Eestis. Hoolimata ka käesolevas asjas menetluse alustamisest on lapse ema eelistanud jääda elama Soome, selle asemel, et lapse tavapärases elukeskkonnas parandada oma vanemlikke oskusi ja tugevdada suhet lapsega. Ka asjaolu, et lapse ema soovib lapse viia koheselt Soome, millega jääks laps ilma stabiilsest ja harjunud kasvukeskkonnast ning teda pikka aega ümbritsenud inimestest, näitab, et lapse ema ei mõista lapse vajadusi. Lisaks on avaldaja 17.11.2022 seisukoha kohaselt lapse ema avaldanud, et ta soovib oma ema ja puudutatud isikuga III suhted katkestada, kuigi ta on ka väitnud, et soovib suhted taastada. Puudutatud isiku III seisukohast nähtub, et laps on käinud palju kordi teraapias, et tugevdada vaimset tervist ja saada lahti ema käitumisest põhjustatud hüljatustundest. Soovides lapse ära viia harjumuspärasest keskkonnast ja harjumuspäraste inimeste juurest uude keskkonda, on oht, et lapse psüühiline seisund võib saada uuesti kahjustatud. Lapse ema seisukohtadest ei nähtu, et ta mõistaks seda probleemi ja et tal oleks reaalne nägemus, kuid see lapse jaoks võimalikult valutult lahendada.
9. Ülaltoodule tuginedes puudub ringkonnakohtul alust arvata, et lapse ema oleks oma harjumisi, hoiakut ja käitumist muutnud määral, et ta on suuteline Sebastiani suhtes nõuetekohaselt isikuhooldust teostama ja tagama vajalikul määral lapse heaolu (sh stabiilse elukeskkonna). Mõistetav on vanema soov oma last ise kasvatada, kuid perekonnaasjades 11 tuleb otsused vastu võtta esmajoones lapse huvides lähtuvalt (

§ 123lg 1).

Maakohus on põhjendatult lapse ema isikuhooldusõigust piiranud. 51. Alaealisele lapsele võib määrata eestkostja mh juhul, kui vanema hooldusõigust on

§ 134

alusel piiratud ja selle tulemusena ei ole vanemal kas täielikult või osaliselt lapse esindamise õigust, st lapsel ei ole hooldusõiguslikku vanemat kõigi tema isiklike ja/või varaliste õiguste ja huvide kaitseks (vt Riigikohtu 23. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-11, p 21). 52. Maakohus määras põhjendamatult eestkostja terves ulatuses.

§ 171

lg 1 sätestab, et kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja.

§ 120lg 1 kohaselt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja.

Lähtudes avaldaja taotlusest piiras maakohus lapse ema isikuhooldusõigust elu- ja viibimiskohta, haridust ja tervist puudutavas osas. Muus osas, sealhulgas varahoolduse osas, ei ole avaldaja hooldusõiguse piiramist taotlenud ja muus osas ei ole maakohus ka hooldusõigust piiranud. Lapse emal puudub lapse esindamise õigus üksnes osas, milles hooldusõigust on piiratud, ning üksnes selles osas sai maakohus määrata lapsele eestkostja. Seega tuleb ülejäänud osas eestkoste määramine tühistada. 53.

§ 174

lg 3 sätestab, et eestkostjat valides arvestatakse tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kolleegium märgib, et eestkostja isiku üle otsustamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Selliseid rikkumisi eestkostja isiku üle otsustamisel antud juhul maakohtule ette heita ei saa. 54. TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Maakohus andis 12.04.2021 määrusega ka lapse emale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Ringkonnakohus lõpetas 16.07.2021 määrusega lapse emale riigi õigusabi osutamise, kuna lapse ema võttis endale ise esindaja. Lapse emale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud tuleb jätta riigi kanda. Muud määruskaebusmenetluses kantud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 12