4-23-991/3

(963023000005)Kohtunik Märt Toming Väärteoasi V Si kaebus Kaitseressursside Ameti 07.03.2023 otsusele nr 963023000005 V Si karistamises KVTS § 222 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Kaebuse esitaja Menetlusalune isik: V S, ik: xxx, muid andmeid kaebus ei sisalda. Vaidlustatud otsuse kohaselt elukoht: xxx RESOLUTSIOON

1. Jätta V Si kaebus Kaitseressursside Ameti 07.03.2023 otsusele nr 963023000005 V Si karistamises KVTS § 222 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
2. Kuivõrd kaebus on esitatud elektrooniliselt, jätta kaebus VTMS § 118 lg 2 sätestatud korras paberkandjal tagastamata.
3. Määruse koopia saata kaebuse esitanud isikule tema kaebuse saatmisel kasutatud elektronposti aadressile ja kohtuvälisele menetlejale.
4. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv summas 400 eurot tuleb käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise 15 päevase tähtaja jooksul tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank AS, märkides kohustusliku viitenumbri xxx, ja selgitusena „xxx, V S“.
5. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, käesoleval juhul määrusele edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on VTMS § 189, 190 alusel ja VTMS § 192 ja 193 sätestatud korras ja tähtaja jooksul kohtumenetluse poolel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus määruse teinud kohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui 1 määrus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määrusekaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Väärteoasjas kohus tuvastas: 26.03.2023 esitas V S Harju Maakohtule alljärgneva sisuga kirja: Tere! 07.02.2023 minu suhtes on määratud rahatrahv 400 eurot summas KVTS § 222 alusel väärteoasjas nr xxx. Mina ei ilmunud ajateenistusse Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas põhjusel, et mina on haigestunud COVID-19-sse. Manuses on lisatud läbipõdemist kinnitavast Covid digitõendist koopia. Lisaks 21.03.2023 minu suhtes oli tehtud terviseseisundi hindamise otsus, mille järgi minu terviseseisund ei vasta kaitseväeteenistuskohuslase tervisenõuetele tähtajaga 21.03.
6. Otsus on manuses. Seega palun rahatrahvi tühistada. Lugupidamisega VS Kohtu seisukoht: Kohtule esitatud kirjast, mida kohus peab võimalikuks lugeda kaebuseks, nähtub, et saadetud kiri on allkirjastamata. Kaebusele lisatud digikonteinerist saab järeldada, et kaebuse esitaja on digiallkirjastanud kaks manust, kuid mitte kaebust. Kui kaebuse esitaja soovib esitada kaebust elektrooniliselt, peab ta selle ka digiallkirjastama. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades 3 väärteomenetluse erisusi. Vastavalt KrMS § 160 lõikele 2 kriminaalmenetluses digitaalallkirjastatud ja muu digitaalse dokumendi vormistamise, edastamise ja säilitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Justiitsministri 22.07.2008 määruse nr 40 „Süüteomenetluses digitaalallkirjastatud ja muu digitaalse dokumendi vormistamise, edastamise ja säilitamise kord“ § 2 lg 2 kohaselt peab dokument, mis edastatakse elektronpostiga avaliku andmesidevõrgu kaudu, olema varustatud saatja „Digitaalallkirja seaduse“ nõuetele vastava digitaalallkirjaga. Kohtule esitatud kirjal/kaebusel, mis on esitatud avaliku andmesidevõrgu kaudu Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja menetlusposti aadressile, digitaalallkiri puudub, mistõttu ei vasta dokument dokumendile esitatavatele nõuetele. Seega ei ole võimalik tuvastada kaebuse esitajat ega isikut, kelle tahteavaldust see kaebus sisaldab. Juhul, kui isikul puudub võimalus või võimekus kaebust digitaalselt allkirjastada, tuleb kaebus menetlejale esitada vahetult ja paberkandjal käsitsi allkirjastatuna. Seega allkirjastamata kaebuse esitamisel peaks kohus allkirja puudumise tõttu jätma kaebuse käiguta ja andma kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kuivõrd aga kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist, puudub vajadus kaebuse käiguta jätmiseks ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmiseks. Väärteoasjas koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt on väärteoprotokoll koostatud 31.01.2023 ning väärteoprotokolli on märgitud, et menetlusalune isik ja tema kaitsja võivad saada lahendi koopiad ning kohtuvälise menetleja lahend on menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale tutvumiseks kättesaadav alates 07.03.2023 aadressil xxx (esmaspäevast reedeni kell 09.0012.00 ning 14.00-16.00). Väärteoprotokollile on 31.01.2023 alla kirjutanud ka menetlusalune isik, kinnitades, et on väärteoprotokolli isiklikult kätte saanud. Kuivõrd menetlusalune isik sai 2 väärteoprotokolli ärakirja kätte VTMS § 70 lg 1 sätestatud korras, siis oli menetlusalune isik teadlik kuupäevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kaitseväekohuslaste registri väljavõttest nähtuvalt on kohtuvälise menetleja otsus vaidlustatud otsuse tegemise päeval, s.o 07.03.2023 kell 09.08 elektrooniliselt saadetud kaebuse esitaja poolt kohtuvälisele menetlejale avaldatud elektronposti aadressil xxx. Seega pidi kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsuse kätte saama väärteoprotokollis märgitud tähtajal, s.o 07.03.2023, s.o kuupäeval, mil kohtuvälise menetleja lahend on menetlusalusele isikule tutvumiseks kättesaadav. Vastavalt VTMS § 114 lg 4 sätetele esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsusele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seetõttu, arvestades väärteoprotokolli kantud andmeid ja seda, et menetlusalune isik sai väärteoprotokolli allkirja vastu kätte, ei saanud tekkida olukorda, et menetlusalune isik ei tea millisest kuupäevast on kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (3-1-1-84-13). Seejuures eeldatakse kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma kui ta ei ole avaldanud soovi otsust kätte saada muul viisil, s.o elektroonilise posti kaudu. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega (3-1-1-83-08). Seega oli menetlusalusele isikule väärteoprotokollist nähtuvalt kuupäev, mil otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, üheselt teada. Kui menetlusalune isik ei pea vajalikuks otsusele järele minna, võtab ta sellega riski, et ta ei tea kohtuvälise menetleja otsuses vastu võetud otsustust, laseb mööda kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse esitamise tähtaja ja otsus jõustub. Juhul, kui menetlusalune isik aga soovib lahendit elektronposti aadressile ja ise avaldab kohtuvälisele menetlejale elektronposti aadressi, millelt ta teateid vastu võtab, siis on menetlejal õigus eeldada, et menetlusalune isik teated ka kätte saab ning menetlusalune isik peab ise kontrollima temale saadetud teateid. Kuivõrd kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav alates 07.03.2023 ja kohtuvälise menetleja otsus edastati menetlusalusele isikule samal päeval, siis oli kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamiseks aega 15 päeva, s.t kaebuse esitamise viimane kuupäev oli 22.03.
7. Kohtule esitati kiri/kaebus aga 26.03.2023, s.o 19 päeva pärast otsuse kättesaadavaks tegemist kohtuvälise menetleja juures ja otsuse saamist ning neljandal päeval pärast otsuse jõustumist. Seejuures ei ole kaebuse esitaja ka kaebuses märkinud, et ta on kaebetähtaja mööda lasknud ja tähtaja mööda laskmine toimus mõjuvatel põhjustel ning kaebuse esitaja taotleb kaebetähtaja ennistamist. Tulenevalt VTMS § 118 lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja KrMS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud. VTMS § 117 lg 1 p 1 kohaselt peab kohus kaebuse tähtaegsust kontrollima juba eelmenetluses. Juhul, kui kaebetähtaja rikkumine avastatakse alles kohtulikul arutamisel, peab kohus kohtuliku arutamise peatama ning tegema määruse kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta või - juhul, kui on esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlus ning kohus peab seda põhjendatuks, - määruse kaebetähtaja ennistamiseks. Kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse läbivaatamine ilma, et kohus oleks eelnevalt kaebetähtaja nõuetekohaselt ennistanud, on 3 käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes ja toob kaasa kaebuse lahendamisel tehtud kohtuotsuse tühistamise (3-1-1-55-10). Seega ei saa kohus kaebust läbi vaatama asuda, kuivõrd kaebuse esitaja on kaebetähtaja mööda lasknud ega ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Kuna kaebetähtaja ennistamist ei ole taotletud, ei saa kohus seda tähtaega omal initsiatiivil ennistada. Kuivõrd VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid, tuleb menetlustähtaja ennistamise küsimuse otsustamisel lähtuda KrMS § 172 sätetest. Viidatud KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused: äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega (p 1) või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks (p 2). Sellisest sõnastusest saab järeldada, et lähtuda saaks vaid KrMS § 172 lg 2 p 2 sõnastusest ning sellisest sõnastusest saab järeldada, et põhjuse mõjuvaks hindamine sõltub uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu hinnangust. Seejuures tuleb omaksvõetud kohtupraktika kohaselt möödalastud kaebetähtaja ennistamisel mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (3-1-152-05, 3-1-1-5-07). Käesoleval juhul ei ole aga kaebuse esitamise tähtaja ennistamist üldse taotletud, mistõttu ei saa kohus ka selles osas mingit seisukohta võtta ning kohus peab lähtuma VTMS § 118 lg 2 p 1 sätestatud põhimõttest. Vastavalt VTMS § 118 lg 2 p 1 sätetele teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab selle esitanud isikule kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kuivõrd käesoleval juhul on kaebus esitatud VTMS § 114 lg 4 sätestatud tähtaja möödumisest nelja päeva möödudes ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud, tuleb vastavalt VTMS § 118 lg 2 p 1 sätetele jätta kaebus läbi vaatamata ja saata kaebuse esitajale määruse koopia. Kuivõrd kaebus on kohtule saadetud elektrooniliselt, puudub vajadus kaebuse paberkandjal tagastamiseks. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4