Obsah (19)

§ 405§ 637§ 367§ 652§ 330§ 329§ 647§ 53§ 230§ 293§ 5§ 162§ 175§ 174§ 173§ 178§ 171§ 176§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2023, Tallinn Kohtuasja

) § 657 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks maakohtus kantud menetluskulude hüvitisena välja 490 eurot, s.o 2760,33 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatav viivis. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud nimetatud summat ületavas osas välja mõistmata. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata, arvestades ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 4 7. Kolleegium nõustub hagejaga, et praegusel juhul on tegemist

§ 405

lg 1 järgi lihtmenetlusega ning ringkonnakohus võis

§ 637lg 2¹ järgi keelduda apellatsioonkaebuse menetlemisest.

Seda saab ringkonnakohus teha aga üksnes juhul, kui maakohus ei ole eksinud hagi aluseks olevate asjaolude tuvastamisel, tõendite hindamisel ega õigusnormide tõlgendamisel. Samuti ei saa ringkonnakohus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kui maakohus on lihtmenetluse asja otsuses kindlaks määranud menetluskulude rahalise suuruse, apellant vaidlustab kaebuses ka menetluskulude rahalise suuruse ning menetluskulud on kindlaks määratud 280 eurot ületavas summas (vt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-14547/20, p 11). Praegusel juhul on sellise olukorraga tegemist, sest maakohus on otsuses kindlaks määranud hageja menetluskulude rahalise suuruse ning kostja on otsuse ka selles osas vaidlustanud.
3. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja teostas kostja korteris elektritöid hinnapakkumise nr 191203 alusel ning kostja tellis täiendava tööna valgustusliinide paigaldamise. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti poolte õigussuhte kvalifitseerinud töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1 mõttes. Hageja on esitanud kostja vastu nõude tasu maksmise kohustuse täitmiseks (VÕS § 108) ja viivise saamiseks (VÕS § 113 lg 1). Edasiulatuva viivise nõude õiguslikuks aluseks on

§ 367. 9.

Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et tasudes hagejale 790 eurot, on ta oma kohustuse täitnud. Maakohus leidis, et kostja vastuväited ei välista hageja nõuet kostja vastu ning töövõtulepingujärgse tasunõude sissenõudmise eeldused on täidetud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja leiab, et maakohus ei ole nõude aluseks olevate asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud ning kostja vastuväiteid ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. 10. Apellatsioonimenetluses on kostja esitanud uusi väiteid ja tõendeid, samuti on ta esitanud tõendeid, mis on juba asja materjalide juurde võetud. Lisaks tugineb kostja sellele, et maakohtu kohtuistungi protokolli on muudetud. 10.1. Seoses kostja uute väidete ja tõenditega märgib ringkonnakohus järgmist.

§ 652piirab oluliselt uutele asjaoludele tuginemist apellatsioonimenetluses.

Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid

§ 652lg-tes 3 ja 4 ette nähtud juhtudel.

Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid varem esitada (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2016. a otsus asjas nr 3-2-1-171-15, p 17).

§ 652

lg 3 p 2 järgi võib apellatsioonimenetluses tõendi vastuvõtmise aluseks olla ka asjaolu, et tõendit ei saanud varem esitada kohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus peab võimaldama uute asjaolude esitamist nt olukorras, kus pooltel jäid maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esitamata (vt nt Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus asjas nr 3-2-1-112-16, p 27). Kostja tõi uute väidete ja tõendite esitamise põhjusena esile, et ta sai
3. detsembril 2022 teada asjaoludest, mis viitavad hagejapoolsele pettusele. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja põhistanud uute väidete ja tõendite esitamise eelduste esinemist. Isegi, kui kostja lasi hageja poolt teostatud elektritööd asjatundjal üle vaadata, siis ei ole kostja selgitanud, miks ta tegi seda alles pärast esimese astme kohtu menetluse lõppemist (tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt allkirjastati
4. jaanuaril 2020). Samuti ei nähtu asja materjalidest, et uute väidete ja tõendite esitamise põhjuseks saaks olla maakohtu poolt menetlusõiguse normi oluline rikkumine 5 (

§ 652lg 3 p 2).

Maakohus on tõendamiskoormise õigesti jaganud ning selgitanud kostjale, et kostja peab hageja tasunõude välistamise aluseks olevaid asjaolusid tõendama. 10.

1. Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse ja selle täiendusega ja
2. jaanuari
3. a menetlusdokumendiga esitatud tõendid asja materjalide juurde võtmata. Kuna ringkonnakohus kostja uute väidetega ei arvesta ega võta vastu uusi tõendeid, siis puudub vajadus ka hageja esitatud uute tõendite vastu võtmiseks. Hageja esitas kostja väite, et E. Saanil puudub pädevus elektritööde teostamiseks, ümberlükkamiseks omapoolsed tõendid (hageja
4. jaanuari
5. a apellatsioonkaebuse vastuse lisad 2 ja 3). Lisaks esitas hageja kostja
6. novembri
7. a e-kirja kompromissettepaneku kohta (lisa 1). Ka neid tõendeid ei võta ringkonnakohus asja materjalide juurde. Tulenevalt tõendite elektroonilisest esitamisest ei ole vaja neid pooltele tagastada. 10.
8. Vahetult enne lahendi kuulutamist esitas kostja täiendava seisukoha tõenditega ning andis teada, et ta taotleb riigi õigusabi, esitades juurde oma pangakonto väljavõtte. Ringkonnakohus leiab, et need dokumendid on esitatud tähtaega rikkudes ning tuleb jätta

§ 330

lg 3 ja § 331 lg 1 alusel tähelepanuta.

§ 329

lg 1 tuleneb menetlusosalise üldine kohustus esitada menetluses oma taotlused ja tõendid nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Ringkonnakohus määras

§ 647lg-st 1 tulenevalt avalduste ja seisukohtade esitamise viimaseks tähtpäevaks 20.

jaanuar

1. Selliseid asjaolusid ja tõendeid, samuti riigi õigusabi taotlemist, oli kostjal võimalik esitada maakohtu menetluse käigus, hiljemalt apellatsioonkaebuse esitamisel. Seetõttu ringkonnakohus neid dokumente asja juurde ei võta ja riigi õigusabi taotlust ei menetle. 10.
2. Seoses maakohtu
3. novembri
4. a istungi protokolli muutmise väitega märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole järginud protokollile vastuväidete esitamise ja parandamise korda.

§ 53

lg 2 esimese lause järgi on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Maakohus on protokolli allkirjastanud 18. novembril 2022 ning seega on kostja protokolli parandamise taotlus hilinenult esitatud. Kostja väited ei tekita ringkonnakohtus kahtlusi protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning lähtuda tuleb

§-s 55 sätestatud protokolli tõendusjõust.

1. Kostja heidab maakohtule ette, et kohus luges hageja nõude kostja vastu tõendatuks kolme tõendi põhjal (hinnapakkumine, sellega nõustumine ning tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt), kohus ei arvestanud kostja vastuväidetega ning jagas valesti tõendamiskoormise, jättes selle põhjendamatult kostja kanda. Kolleegium kostja etteheidetega ei nõustu. 11.
2. Hageja põhinõue kostja vastu tugineb teostatud tööde akti järgi saamata jäänud tasul ning viivist nõuab hageja VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel seadusjärgses määras. Lepingujärgse tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuli esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (Riigikohtu
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8008, p 16). Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kostja on tööd vastu võtnud, mida tõendab tema poolt allkirjastatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt (I kd, tl-d 11–12). Töö vastuvõtmisel on tähendus eelkõige pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse aspektist. Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, 6 et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija (Riigikohtu
5. aprilli
6. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-61484/71, p 18). 11.
7. Kostja leiab, et tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt on tühine, sest see on saadud pettuse teel. Tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt on tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 mõttes, mis muutub kehtivaks selle kättesaamisega TsÜS § 69 lg 1 järgi. Kostja on akti kätte saanud ja selle allkirjastanud, kinnitades, et „tööde üleandmisel probleeme ei tuvastatud“. Kostja hilisemad väited, et temalt ei saanud eeldada, et ta oskaks teostatud tööde nõuetekohasust hinnata, ei anna alust tõendamiskoormise ümber pööramiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et isegi kui töid teostanud isikul oleks puudunud pädevus elektritööde teostamiseks, siis avalik-õigusliku normi rikkumise tagajärjed ei too kaasa tehingu tühisust TsÜS § 87 tähenduses. 11.
8. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule (vt Riigikohtu
9. oktoobri
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 21). Kui tellija on töö vastu võtnud, saab ta tasu maksmisest keeldumiseks kasutada õiguskaitsevahendeid, kuid peab arvestama, et asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt töövõtja nõuet välistava õiguskaitsevahendi rakendamist (mh eeldusi selle rakendamiseks), peab ta maksma töövõtjale kokkulepitud tasu (Riigikohtu
11. oktoobri
12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 31). Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud, et hageja teostatud töö ei vastanud lepingutingimustele. Kohtupraktikas on leitud, et hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on vastaspoole kontrolli all, asjaolule tuleneval poolele ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja vastaspool keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast (vt nt Riigikohtu
13. jaanuari
14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16, p 24). Kolleegiumi hinnangul tõendamiskoormise ümberpööramise eeldusi selles asjas ei esine. Poolte vahel on töövõtulepinguline suhe ning see, et tellijal puuduvad elektrialased teadmised, ei anna alust kalduda kõrvale

§ 230lg 1 esimeses lauses sätestatud üldisest tõendamiskoormise põhimõttest.

Kui vaidluses on vaja välja selgitada eriteadmisi nõudvaid asjaolusid, siis

§ 293lg 1 järgi saab menetlusosaline taotleda kohtus ekspertiisi määramist.

Sellise ettepaneku maakohus ka kostjale tegi, kuid kostja seda ei soovinud (vt II kd, tl 85 pöördel, ajamärk 00:32:39). 11.

1. Kostja heidab maakohtule ette, et kohus ei arvestanud kostja esitatud väiteid ja tõendeid töödes esinenud puuduste kohta. Kolleegium kostja etteheitega ei nõustu. Maakohus on õigesti märkinud, et kostja on esitanud väiteid ja tõendeid, mis ei oma asjas tähtsust. Samas ei ole kostja tõendanud, et töö ei vastanud lepingutingimustele. Maakohtu tuvastatud asjaoludel, mille tuvastamisel kohus kolleegiumi hinnangul ei eksinud, ei ole hageja lepingut rikkunud, mistõttu ei saa kostjal olla ka hageja vastu nõudeid, mida tasunõudega tasaarvestada. Maakohtu istungil uuriti kostja esitatud fotosid, millega kostja soovis puudusi tõendada (II kd, tl-d 5–13). Hageja vaidles kostja esile toodud puudustele vastu, andes iga foto koha omapoolse selgituse (II kd, tl-d 89–90 pöördel). Kuna hageja vaidles kostja väidetele vastu, selgitades, et tööde teostamise ajal konsulteeris ta kostjaga ning sai temalt juhiseid. Samuti ei pidanud hageja teostama paigaldusjärgseid viimistlustöid, sest see on hinnapakkumises selgelt välja jäetud (I kd, tl-d 7 pöördel, 145). Seega tuli kostjal tõendada, et tööd olid teostamata või olid puudustega. Kostja esitatud pangakonto väljavõte, mille kohaselt on ta Volantra OÜ-le tasunud projekteerimise ja elektritööde eest 2040 eurot, ei tõenda hagejapoolset lepingu rikkumist, sest sellest tõendist ei nähtu, et tegemist oli puuduste kõrvaldamistöödega (I kd, tl 142) Kostja väide, 7 et tööde eesmärgiks oli elektripaigaldise auditi läbimine, mis jäi saavutamata, on ümber lükatud mõõteprotokolli aruandega (I kd, tl 168). 11.
2. Maakohus ei ole piiranud kostja õigust esitada oma väidete tõendamiseks tõendeid. Asja materjalide kohaselt ei ole maakohus rikkunud

§-s 7 sätestatud põhimõtet, et pooled on seaduse ja kohtu ees võrdsed. Kostjat ei ole maakohtu menetluses koheldud ebavõrdselt. Tsiviilkohtumenetluses kehtib võistlevuse põhimõte ning käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole seaduses ette nähtud erandeid või täpsustusi, et kohus pidi omal algatusel kontrollima lepingu täitmise nõuetekohasust. Seega on põhjendamatu kostja etteheide maakohtule, et maakohus ei märganud hageja poolt elektriohutusnõuete ja lepingutingimuste olulist täitmata jätmist. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (

§ 5lg 2).

Asja materjalidest nähtub, et kostja esitas

1. novembril 2022 menetlusdokumendi ja tõendid pärast asja sisulist arutamist maakohtus ja seega olid need hilinenult esitatud. Samas oli kostja maakohtu istungil nõus asja sisulise arutamise lõpetamisega (II kd, tl 91, ajamärk 01:42:11). 11.
2. Pärast arvete esitamist on kostja mitmes e-kirjas kinnitanud, et ta need tasub (I kd, tl-d 4, 37–38). Samuti on kostja arveid osaliselt tasunud, viidates makse tegemisel arvete numbritele (I kd, tl 39). Maakohus leidis, et kostja on sellega tunnistanud kohustuse olemasolu. Kolleegium maakohtu järeldusega ei nõustu ja jätab selle osa maakohtu otsuse põhjendustest välja. Kolleegium märgib, et igasugune võla kirjalikus vormis tunnistamine või osaline võlgnevuse tasumine ei tähenda alati võlgniku tahet end lepinguliselt siduda deklaratiivse võlatunnistusega. Ka praegusel juhul on kolleegiumi hinnangul tegemist olukorraga, kus kostja on mitteõigustehinguliste tunnistustega möönnud võla olemasolu, soovimata selliste tunnistuste õiguslikku siduvust. Kohtupraktikas on leitud, et sellise kinnituse andmine võib aga katkestada aegumise ja olla kohtumenetluses tõendiks võla olemasolu kohta (vt Riigikohtu
3. märtsi 2017 otsus asjas nr 3-2-1-103-16, p 27). Eeltoodu ei muuda aga maakohtu otsuse lõppjäreldust ebaõigeks, sest maakohus tuvastas õigesti, et hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ning selle maksmapanekut ei ole kestavalt välistatud.
4. Viivisenõude osas ei ole kostja sisulisi vastuväiteid esitanud. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuna pooled ei ole lepinguga kokku leppinud viivisemääras, siis loetakse selleks määraks VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Maakohtu otsus viivise väljamõistmise osas on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust. Selguse huvides märgib ringkonnakohus kohtuotsuse tervikresolutsiooni sõnastades, et viivist tuleb tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Kostja vaidlustab maakohtu otsust ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohus jättis menetluskulud

§ 162lg 1 järgi kostja kanda ja määras kindlaks hageja menetluskulud.

Kostja väited ei anna alust maakohtus kantud menetluskulude jaotuse muutmiseks. Kostja leiab, et lepingulise esindaja kulud tuleb jätta poolte endi kanda ning kohtukulud jaotada vastavalt seadusele. Kolleegium kostjaga ei nõustu.

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid see eeldab erandlike asjaolude olemasolu. Praegusel juhul kuulub hagi rahuldamisele ning kohtud ei ole tuvastanud, et hageja oleks oma õigusi kuritarvitanud või käitunud seadusevastasel viisil. 8 14. Kostja vaidlustab ka hageja kindlaksmääratud menetluskulude suurust, paludes nende vajalikkust ja põhjendatust kontrollida.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

1. märtsi 2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Kuigi kostja väide menetluskulude vaidlustamise kohta on üldsõnaline, on ringkonnakohtu hinnangul maakohus hageja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. 14.
2. Hageja maakohtus esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tal hagiavalduse puuduste kõrvaldamise dokumendi koostamiseks kulunud 5 tundi, hagiavalduse tervikteksti koostamiseks 4 tundi ning menetluskulude nimekirja ja kompromissettepaneku koostamiseks 1 tund. Maakohus leidis, et selline ajakulu, arvestades asja mahtu ja keerukust, on põhjendatud. Kolleegium sellega ei nõustu. 14.
3. Praeguses asjas on hagiavalduse koostanud hageja seaduslik esindaja. Maakohus jättis hagiavalduse kahel korral käiguta. Hagiavalduses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks on hageja lepinguline esindaja kulutanud kokku 9 tundi. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asjaolu, et tegemist oli hagiavalduses sisalduvate puuduste kõrvaldamisega, loeb kolleegium nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 5 tundi. Menetluskulude nimekirja ja kompromissettepaneku koostamise põhjendatud ajakuluks loeb kolleegium 30 minutit. Muus osas on hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas asja materjalidega ja nendest ei nähtu, et hageja esindaja kulutas aega põhjendamatult. Esindaja ja pool peavad omavahel suhtlema ning mõistlikus ajamahus suhtlust saab pidada vajalikuks ja sellega seonduvat esinduskulu põhjendatud menetluskuluks. Samuti on esindajal õigus ja kohustus tutvuda asja materjalide ja seisukohtadega, mis talle e-toimikus nähtavaks tehakse. Hageja lepingulise esindaja tunnihind on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõistetud lepingulise esindaja kulusid vähendada 3 tunni ja 30 minuti ulatuses, s.o 490 eurot (käibemaksuta). Hageja ei ole soovinud menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga ega ole käibemaksu hüvitamiseks kooskõlas

§ 174

lg-s 10 sätestatuga ka kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega on maakohus ebaõigesti mõistnud kostjalt menetluskulud välja käibemaksuga. Kostja peab hagejale hüvitama lepingulise esindaja kulud 2460,33 eurot, millele lisandub riigilõiv 300 eurot. 14.

1. Kostja väidab, et maakohus on hageja taotluseta kohustanud kostjat tasuma menetluskuludelt viivist. Kolleegium kostjaga ei nõustu. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud
2. novembri
3. a menetlusdokumendis.
4. Ringkonnakohus märgib apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse (

§ 173lg 1).

Kuigi apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele, siis arvestades

§ 178

lg-ga 4, mille kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, jätab kolleegium kostja menetluskulud tema enda kanda. Arvestades menetluskulude kindlaksmääramise mahtu, jätab ringkonnakohtus

§ 171lg 1 alusel hageja menetluskuludest 90% kostja kanda.

16. Kooskõlas

§ 174

lg-s 3 sätestatuga määrab apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. kolleegium kindlaks hageja 9 Apellatsioonimenetluses on hageja palunud kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 892,50 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutatud õigusabi 5 tundi ja 57 minutit tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses praeguse menetlusega (

§ 176lg 5).

Kolleegium leiab, et hageja apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. 16.

1. Arvestades, et sama vandeadvokaat on hagejat esindanud kogu menetluse käigus ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mh asjaolu, et menetlusdokumentides korratakse menetluses juba varem esitatud väiteid ja maakohtu seisukohti, on apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ja sellele eelnenud toimingute põhjendatud ajakulu kokku 4 tundi ja 30 minutit ning muude kostja menetlusdokumentidega tutvumise ja menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakulu kokku 30 minutit. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 750 eurot (= 5 tundi x 150 eurot). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hagejale menetluskuludena hüvitada 675 eurot, mis on 90% hageja menetluskuludest ringkonnakohtus. 16.
2. Hageja ei ole soovinud menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga ega ole käibemaksu hüvitamiseks kooskõlas

§ 174

lg-s 10 sätestatuga ka kinnitanud, et ta ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu tuleb hageja menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest (esitatud 11. jaanuari 2023. a apellatsioonkaebuse vastuses) tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 17. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 10