← Eesti

1-22-2603/30

Obsah (8)§ 127§ 128§ 130§ 136§ 134§ 1043§ 1045§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasi nr 1- 22-2603 08.novembril 2022.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Paavo Lepisto ja Kätlin Kontor-Kirss Sekretär

§ 127

lg 1 ja 6 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. RKTKo 3-2-1-81-02 on asutud seisukohale, et kahju suurust, mis ei ole nõude esitamise ajal selge, saab kohus hinnata lähtuvalt kahju tõenäolisest suurusest ning et tõenäosuse piires on kohtul sellise kahju suuruse hindamisel diskretsiooniõigus ja -kohustus. Samuti rõhutab Riigikohus, et kahju hüvitamise nõue ei pea muude kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel jääma rahuldamata ainuüksi põhjusel, et kahju täpset suurust ei ole kahju kandnud isikul võimalik tõendada.

§ 128kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.

Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

§ 130

lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju on eelkõige kahju, mis tuleneb sellest, et isikul ei ole töövõimetuse tõttu võimalik end vajalikus määras ülalpidada. Kuigi J A K tervisekahjustuse saamise hetkel ei töötanud, siis Maksu- ja Tolliameti teatisest nähtuvalt oli ta enne 05.11.2021 täiesti töövõimeline. Olar Kivirähk´i teo tagajärjel on aga kannatanul tekkinud puue, mis välistab tal 100%-lise töövõime tulevikus ja täisväärtusliku elu edaspidi. Selle puude paranemist ei ole võimalik eeldada, st tekkinud puue on eluaegne. Seega on välistatud, et J A K saaks elada oma senist harjumuspärast elu, tunda rõõmu kunagi sündivatest lastelastest ning et tulevikus tema majanduslik võimekus võimaldaks tal kunagi ise end ülalpidada ning hankida endale vajalikke abivahendeid ja raviteenuseid. J A K vajab juba praegu igapäevast abi ja raviteenuseid. Alates 26.03.2022 asub kannatanu Z OÜ poolt juhitavas hooldekodus (pansionaat) F aadressil xxx, kus talle on tagatud ööpäevaringne hooldus ja raviteenused. Selleks, et nüüd ja tulevikus oleks tagatud J A K toimetulek vastavalt tema abivajadusele ning vajalike abivahendite ja raviteenuste võimaldamiseks majanduslik võimekus, tuleb

§ 128

lg 4 teise lause (kasusaamise võimaluse kaotus) kohaselt lugeda tal teatud suuruses kahju siiski tekkinuks (nn normatiivne kahju) ning

§ 127lg 6 alusel välja mõista õiglane hüvitis.

Kannatanu leiab, et mõistlikuks ja õiglaseks hüvitiseks on 200 000 eurot.

§ 136

lg 2 näeb ette, et kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral tuleb kahju hüvitada perioodiliste rahaliste maksetena, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine ühekordselt makstava rahasummana. Kannatanu huvides on, et kahju hüvitamine toimuks perioodiliste maksetena, sest see tagaks kannatanule stabiilse toetuse toimetulekuks ja võimalike abivahendite soetamiseks ning raviteenuste saamiseks.

136 lg3 kohaselt, kui kahju kuulub hüvitamisele perioodiliste maksetena, tuleb maksed teha iga kolme kuu eest ette, kui kohus asjaolusid arvestades ei ole otsustanud teisiti. Kannatanu huvides on, et kahju hüvitamine toimuks igakuiselt 500 eurot kuus alates kohtuotsuse jõustumisest. Makse tuleks teostada igakuiselt hiljemalt

  1. kuupäevaks. 13 Kohus tuvastas, et Harju Maakohtu 17.03.2022 määrusega on määratud N K J A K eestkostjaks. Eestkoste määramise põhjuseks on asjaolu, et J.A.Kl esinev ajukahjustusest põhjustatud dementsus on püsiva iseloomuga ja ei luba tal kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. J.A.K ei ole suuteline iseiseisvalt oma elu ja vajalikku ravi korraldama ega igapäevase hoolekandeteenuseta iseiseivalt toime tulema. Kohus tuvastas, et J.A.Kle tekitati tervisekahjustused O.Kivirähk õigusvastase käitumisega. Kui O.Kivirähk ei oleks J.A.Kl peaaju koldelist vigastust (peaajupõrutust), traumaatilist ämblikvõrkkestaalust ja kõvakelmealust verevalumit 05.11.2021 tekitanud, ei oleks J.A Kle tekitatud tervisekahjustusi, mis tõid kaasa talle eestkostja määramise ja mis on muutnud võimatuks tema iseiseisva igapäevase toimetuleku. Kuna isik ei tule oma igapäevase eluga iseseisvalt toime ja vajab ööpäevaringset järelevalvet, on tekkinud vajadus paigutada isik hooldekodusse. Seega on O.Kivirähk õigusvastse käitumise ja kannatanule tekitatud tervisekahjustuste ja sellest tingitud kahjude tekkimise vahel põhjuslik seos. N K ütlused kinnitavad, et isa saab füüsiliselt hakkama aga muidu nagu 3 aastane laps. Ta vajab 24/7 hooldust, tal ei ole loogilist mõtlemist. Ajus on palju vigastusega kaotanud. Loogika ja mõtlemine puudu. Isa on hooldekodus alates märtsi lõpust. Isa saab töövõimetustoetust. Hetkel isal paranemisemärke ei ole, pigem läheb halvemaks. Hooldekodus ei ole taastusravi. Terviseprobleemide tõttu on isa pandud ühesesse tuppa. See tõi kaasa lepingu kallinemise. Töövõimetustoetus 450 euro kanti läheb ja linn tasub mingi osa 369 eurot hooldustasust. Ise maksab igakuiselt 400 euro kandis, see on väga muutuv. Igakuine arve on 900 pluss kuid mitte üle tuhande. Sõltub kuupäevade arvust ja lisateenustest ja ravimitest. SA Pärnu Haigla epikriiside kohaselt on 06.05.2022 kutsuti J.A K erakorraline arstiabi seoses ägeda ja mööduva psühhootilise episoodiga ja isik viibis psühhiaatrikliinikus kuni 25.05.
  2. Algul oli patsient desorienteeritud ajas, kohas ja situatsioonis. Haiglaravifoonil patsiendi seisund paranes. Peab jätkama ravimite võtmist. OÜ Z 26.03.2022 hoolduslepingu nr 626 kohaselt on leping sõlmitud J.A Kle hooldusteenuse osutamiseks. Lepingu p 2.5 kohaselt on teenuse tasu ühele isikule ühe kalendripäeva eest kahetoalises toas 27 eurot. Kliendi esindaja on kohustatud kindlustama kliendi hügieenivahenditega ja hooajale vastavate riiete ja jalatsitega. OÜ Z juhatuse liikme kiri kinnitab, et alates 21.07.2022 koliti J.A.K 1-kohalisse tuppa, mis on tingitud isiku käitumisest. 1-kohalise toa maksumus ööpäevas on 30 eurot. Nii N.K ütlused kui ravidokumendid kinnitavad, et J.A.K vajab ööpäevaringset hooldust ja tema tervislik seisund on selline, mis ei võimalda teda isegi kaheses toas hoida vaid ta vajab eraldi ühest tuba. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, milline oli J.A.K sissetulek enne 05.11.
  3. seega ei saa kohus hinnata J.A.K võimalikku sissetuleku vähenemist. Maksuandmete tõendi kohaselt on J.A. Kle tehtud väljamakseid töötasuna veebruar 2020 ja töötukassast, august september 2020, kuid muude väljamaksete ja sissetulekute kohta andmed puuduvad. Kohus saab juba tekitatud varalise kahju ja tulevikus tekkiva kahju arvestamisel lähtuda eelkõige kohtule esitatud tõenditest, mille täiendamiseks tegi kohus ka kannatanu esindajale ettepaneku. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et tervise kahjustamise korral tuleb

§ 136

lg 2 järgi hüvitada kahju üldjuhul perioodiliste rahaliste maksetena (vt Riigikohtu

  1. novembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-14, p 10) 14 Samuti peab väljamõistetav hüvitis olema kooskõlas tegelike kuludega lähiminevikus (nt viimase aasta jooksul) või põhinema piisava täpsusega ette teada olevatele kuludele tulevikus. On ilmselge, et hooldekodu teenusele kulub rohkem raha, kui isiku iseiseivale elamisele. Z OÜ arve kohaselt kuulus perioodi august 2022 eest tasumisele 920.34 eurot ja arvest on maha arvatud kohaliku omavalitsuse toetus 356.08 eurot. Kohtu arvates on põhjendamatult arvestatud augustikuus juulikuu eest tasumisele kuuluva suma hulka ühekohalise toa tasu 11 päeva eest 330 eurot. Kahekohalises toas on koha maksumus 27 eur ja ühekohalises 30 eurot, siis on vahe 3 eurot päevas ja 11 päeva eest listasu 33 eurot mitte 330 eurot. Juulikuu arve oli juba eelnevalt tasutud arvestusega, et isik viibis kahekohalises toas. Perioodi september eest kuulub tasumisele 569.84, see on summa, mis jäi peale omavalitsuse toetuse mahaarvamist. N.K ütluste kohaselt saab J.A.K ka töövõimetustoetust umbes 450 eurot kuus, mis läheb samuti hooldekodu eest tasumiseks. Eesti Töötukaasa kirjast nähtub, et jaanuaris 2022 maksti J.A Kle töövõimetoetust 469.03 eurot. Kuna kohtul puuduvad andmed selle kohta, et kannatanu töötasu oleks olnud enne 05.11.2021 suurem kui talle käesoleval hetkel makstav töövõimetustoetus 469 eurot kuus, puudub kohtul alus mõista välja hüvitisena kannatanu kasuks tervisekahjustuste tõttu tekkinud sissetuleku vähenemisele vastav summa. Arvestades, et kannatanu elas sotsiaalmajas ühes toas, on kohtul põhjendatud alus eeldada ja see on ka eluliselt usutav, et kannatanu sissetulek ei olnud piisav endale iseseisvalt korteri või toa üürimiseks. Arvestades, et peale kohaliku omavalituses osa maha arvamisest tuleb hooldekodu eest maksta veel 569.85, mille katteks läheb 469 eurot töövõimetoetust jääb kannatanu osaks tasuda veel 100.84 eurot. Lepingu kohaselt on kliendi esindaja kohustatud kindlustama kliendi hügieenivahenditega ja hooajale vastavate riiete ja jalatsitega, milleks kohtu hinnangul kulub ca 200 eurot kuus. Kuna klient vajab oma tervisliku seisundi tõttu ka taastusravi, mida eestkostja N.K ütluste ja lepingu kohaselt hooldekodu ei paku ning Pärnu haigla ravidokumentide kohaselt peab J.A K jätkama ravimite võtmist, kulub kohtu hinnangul ravimite ja taastusravi eest veel 100 eurot kuus. Kokku on kannatanu suurenenud kulud, mida ei kata kohaliku omavalitsuse toetus ja töövõimetuspension 400 eurot, kuus, mis tuleb igakuiste maksetena süüdistatavalt välja mõista kohustusega tasuda see jooksva kuu eest ette iga kuu 10ndaks kuupäevaks kannatanu arvelduskontole. Kaitsja taotleb kannatanule ka mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Riigikohus on lugenud ka mittevaraliseks kahjuks isiku heaolu langust, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses (RKTKo 3-2-1-1-01). Riigikohus on oma 13.10.2017 otsuses kriminaalasjas nr 1-16-5540 sedastanud, et mittevaralise kahju hüvitise suurused peavad vastama ühiskonna heaolu üldisele tasemele. Eelnevat arvesse võttes ning hinnates käesoleva kriminaalasja olemust, et: Olar Kivirähk ei tunnista oma tegu ega tunne absoluutselt kahetsust oma õigusvastase teo pärast; Olar Kivirähk on tekitanud kannatanule pöördumatu, st eluaegse tervisekahjustuse; Olar Kivirähk on võtnud teiselt inimeselt võimaluse elada täisväärtuslikku elu kuni tema elupäevade lõpuni, leiab kannatanu, et mõistlik mittevaralise kahju hüvitise suurus on 100 000 eurot. Nimetatud summad tuleks

§ 136

tulenevalt tasuda ositi, kuid igakuiselt, s.o 200 eurot kuus alates kohtuotsuse jõustumisest. Makse tuleks teostada hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama 15 üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 128lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.

Vastavalt

§ 128

lg 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi.

§ 134

lg 2 kohaselt tuleb isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma üksnes isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral.

§ 1043

kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine tähendab isiku kehalise või vaimse heaolu seisundi halvendamist. Kehavigastuseks loetakse deliktiõiguses vigastusi, millega kaasneb isiku kehalise terviklikkuse rikkumine või kahjustamine teatava välise füüsilise mõjutuse tulemusena. Tervisekahjustuseks loetakse mistahes hälbe tekitamist inimorganismi normaalse ja tavapärase seisundiga võrreldes. Menetlusesemeks olevas kriminaalasjas on kohtus leidnud tuvastamist O.Kivirähk süü KarS § 118 lg 1p1,2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja kriminaalasjas on tõendatud Olar Kivirähk poolt J A Kle tervisekahjustuste tekitamine. Seega on käesolevas kriminaalasjas leidnud tõendamist, et tegemist oli õigusvastase käitumisega

§ 1045

lg 1 p 2 alusel ning süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjuslikus seoses kannatanule kehavigastuste ja tervisekahjustuse tekitamisega. Olar Kivirähk õigusvastase käitumise tulemusena on kannatanu J A K saanud tervisekahjustusi ning kehavigastusi, mis kestavad üle nelja kuu ja on toonud kaasa kannatanu püsiva töövõimetuse ja tema suutmatuse tulla toime igapäeva eluga. Kuna O.Kivirähk poolt tekitatud tervisekahjustuste tõttu ei ole kannatanu enam suuteline tulema iseseisvalt toime igapäeva eluga, on talle määratud eestkostja. Kohtumenetluse käigus ei ole tuvastatud

§ 1045lg 2 sätestatud õigusvastasust välistava asjaolu esinemist.

Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Hagejal ei ole vaja endal mittevaralise kahju tekkimist eraldi tõendada, kui sellega kaasneb kehavigastus.

§ 134

lg 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid, kohus lähtub kahju hüvitise suuruse määratlemisel nii kuriteo asjaoludest, kannatanule tekitatud vigastustest kui ühiskonna üldisest heaolu tasemest. Võimalikuks vaidlusküsimuseks jääb ainult hüvitatava kahju ulatus ning konkreetse rahalise hüvitise suurus. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul ületada kuriteo negatiivseid tagajärgi. Samuti võimaldab see korvata ühiskonna õiglustunde riivet, mis kuriteoga kaasneb. Mittevaralise kahju hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb asjaoludest lähtudes. Ei ole võimalik kindlaks määrata täpseid tariife, mis mingi vigastuse eest järgneks. Kohtu ülesandeks on hinnata konkreetseid asjaolusid ning nendest tulenevalt määrata otsusega ka vastav rahasumma. Seega peab mittevaralise kahju hüvitis olema proportsionaalne õigusrikkumise raskusega. On keeruline, kui mitte võimatu välja tuua mingit põhimõtet, mis näitaks, millisel juhul on rikkumine raske või kerge. Tegu on üksikjuhtumile antava hinnanguga. Samas peab mittevaralise kahju hüvitist välja mõistes olema kohus 16 veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-1-01 andnud mittevaralise kahju suuruse määramiseks järgmisi juhiseid: „mittevaralise kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel kohus juhindub õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. /…/. Hindama peab nii kahju tekitamise asjaolusid, kahju iseloomu ja kahju tekitanu süü astet kui kahju tekitanu varalist olukorda. Samuti võib hüvitise vähendamise aluseks olla kahju tekitanu poolt kannatanule hüvitatud või hüvitamisele kuuluv varaline kahju ja selle suurus. Kohus peab olema veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust.” Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-34-05 p 22 mh selgitanud, et moraalse kahju eest väljamõistetava hüvitise õiglane suurus peab vastama senisele kohtupraktikale ja ühiskonna üldise heaolu tasemele. Kohus leiab, et O.Kivirähk süüline käitumine, tekitas kannatanul mittevaralise kahju ning Olar Kivrähk teo ja kannatanule tekitatud mittevaralise kahju vahel on põhjuslik seos. Olar Kivirähk põhjustas oma süülise käitumisega J A Kle sellised tervisekahjustused, mis on muutnud kannatanu edasise normaalse elu võimatuks. Kannatanu ei tule iseiseisvalt toime oma igapäevase eluga, langenud on tema tema elukvaliteedi ja heaolu languse. Eesti Töötukassa 08.02.22 otsusega tuvastati J.A.Kl perioodiks 28.12.2021-27.12.2022 puuduv töövõime. Nimetatud asjaolu, kinnitab, et löökide tagajärjel saadud tervisekahjustused mõjutavad kannatanu elukorraldust veel pikemat aega ja ta ei ole võimeline tööl käima. OÜ Z hoolduslepingu nr xxx kohaselt on leping sõlmitud J.A Kle ööpäevaringseks hooldusteenuse osutamiseks. Ka eestkostja N.K ütlused kinnitavad, et isa ei ole suuteline ilma pideva kõrvalise hoolduseta iseiseivalt igapäeva eluga toime tulema. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et on tõendatud nii kannatanul löökide tagajärjel tervisekahjustuse tekkimist kui ka tervisekahjustuste negatiivset mõju senisele elukorraldusele. Asjaolu, et löökide tulemusel tekkinud tervisekahjustuste tõttu määrati kannatanule puuduv töövõime ja ta viibib ööpäevaringsel hooldusteenusel, kinnitab, et kannatanule tekitati sellised pöördumatud tervisekahjustused, mille paranemise prognoosi ei ole või on vähetõenäoline, mistõttu tema tervislik seisund ei vasta enam keskmisele vanemale meesterahvale esitatavatele nõuetele. On ilmselge ja ka keskmisele inimesele arusaadav, et tervisliku seisundi tõttu puuduva töövõime tuvastamine ja ööpäevaringsel hooldusteenusel viibimine, tähendab ka üldist elukvaliteedi langust võrreldes selle perioodiga, kui kannatanul selliseid tervisekahjustusi ei esinenud. Kohtu hinnangul tähendab eeltoodu, et kannatanul on kehavigastustest ja tervisekahjust tulenevalt elukvaliteedi oluline langus, sest peatrauma tõttu on välistatud kannatanu iseseisev igapäeva toimetulek.

§ 128

lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Samas peavad kohtute väljamõistetavad mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kasvõi juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Rahalise hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat "valu suurust". 2020. aastal tegi Riigikohus „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 20182020“ kohtupraktika kordusanalüüsi. Selle analüüsi kohaselt on surmaga lõppenud juhtudel 2018-2020 väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitis mediaanarvu järgi 5500 eurot, suurim hüvitis oli 50000 eurot, väiksem oli 5000 eurot ja keskmine 16833 eurot. Viimastel aastatel on tapmiskoosseisu järgi süüdimõistmisel kohtute välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitise 17 määrad jäänud vahemikku 5 000 kuni 20 000 tuhat eurot ühe kannatanu kohta. Selle analüüsi kohaselt oli kõikide menetlusliikide lõikes tervisekahjustuste puhul suurim väljamõistetud hüvitis 15 000 eurot (kahel korral) ja kõige väiksem 300 eurot. Keskmine hüvitis oli 4 153 eurot ja mediaan 3 000 eurot. Üldmenetluse asjades oli väljamõistetud hüvitise suurus keskmiselt 5 214 eurot ja mediaan 3 000 eurot. Suurim hüvitis mõisteti välja üldmenetluse kriminaalasjas 118-7683, milles kohus rahuldas täielikult kannatanu nõude ja mõistis süüdistatavalt 15 000 eurot mittevaralise kahju hüvitiseks seoses süüdistatava tegevuse tagajärjel löögi saanud silmast nägemise täieliku kaotamise tõttu. Sarnaste asjaoludega olukorras on maakohus üldmenetluse kriminaalasjas 1-18-8374 mõistnud välja kohtu äranägemisel 3 000 eurot mittevaralise kahju hüvitiseks. Kuulmislanguse korral on maakohus üldmenetluse kriminaalasjas 1-17-11144 pidanud mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitise summaks 1 500 eurot. Osalise halvatusega seoses on maakohus rahuldanud lühimenetluse kriminaalasjas 1-19-3791 9 500 euro suuruse nõude osaliselt 3 500 euro ulatuses. Nägu oluliselt moonutavate vigastuste korral on maakohus lühimenetluse kriminaalasjas 1-19-465 mõistnud välja ka 23 000 suuruse hüvitise, kuid ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse mõistliku hüvitise suuruse osas ja mõistis ise välja 10 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise. Mittevaralise kahju summa määramisel arvestab kohus lisaks senisele kohtupraktikale ka kannatanu J A Kle tekitatud tervisekahjustuste iseloomu, nendega tekitatud eeldatavat valu suurust, süüteo toimepanemise asjaolusid, tegemist oli süüdistatava poolt teadlikult kannatanu intensiivse peksmisega (mitte ettevaatamatusest juhtunud õnnetusega), ning süüteo raskust, samuti süüdistatava majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et süüdistatava sihilikust tegevusest s.t intensiivset peksmisest tekitatud tervisekahjustuse puhul on samade tervisekahjustuste puhul põhjendatud suurema mittevaralise kahjuhüvitise välja mõistmine kui ettevaatamatusest põhjustatud liiklusõnnetuse puhul. Kannatanu puhul on tegemist keskeas meesterahvaga, kes peksmise hetkel oli 56 aastane ja kes oli võimeline teenima iseiseivalt elatist ja elama täisväärtuslikku elu. Eestkostja ütlustest nähtub, et kannatanul ei ole enam loogilist mõtlemist. Ajus on palju vigastusega kaotanud. Suudab töid teha ainult kõrvalolekul ja juhendamisel. Isa pigem ei tunne inimesi ära, on 30 aastat tagasi oma teadvuses. Tema mõistuses on laps väikene. Isa pigem ei saa aru, kus riigis ta on. 5 minutiga unustab ära, lühimälu puudub. Seega on tõendatud, et peksmise tagajärjel on välistatud kannatanu igapäevane iseseisev normaalne elu. Kohus leiab, et sellises olukorras peab kannatanule väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis olema oluliselt suurem võrreldes olukorraga, kus tervisekahjustuse mõju ajajooksul taandub ja isik suudab iseseisvalt eluga toime tulla. Kahju suuruse määramisel arvestab kohus ka Kivirähki ükskõikset suhtumist enda poolt kannatanule tekitatud vigastustesse ja ka fakti, et ta ei lasknud ka kõrvalistel isikutel abi kutsuda, mistõttu oli takistatud ka kannatanu õigeaegne arstiabi. Seni kohtupraktikas välja mõistetud summad on olnud suhteliselt tagasihoidlikud. Samad kahjuhüvitamise määrad on aluseks juba ca 15 aastat, kuid inimeste sissetulekud on selle aja jooksul märgatavalt suurenenud. Arvestades viimasel aastal olnud hüppelist inflatsiooni, elukalliduse tõusu ja vajadust ka kohtupraktikas ajaga kaasas käia, leiab kohus, et antud olukorras on J A Kle põhjendatud välja mõista mittevaralise kahju hüvitisena 75000 eurot. Süüdimõistetu puhul on tegemist keskealise meesterahvaga, kellel küll ei ole olnud püsivat sissetulekut, kuid kelle vanus ja tervislik seisund võimaldavad tal töötamist ja piisava sissetuleku hankimist kõigi tema vastu esitatud nõuete hüvitamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on Olar Kivirähkilt välja mõista kannatanu J A K kasuks mittevaralise kahju hüvitisena 75000 eurot. Moraalse kahju iseloomu arvestades on mõistlik kahju hüvitamine ühekordselt makstava rahasummana ja kui kannatanu on soovi, võib ta pärast kohtuotsuse jõustumist leppida kokku tasumise osamaksete kaupa.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni 18 kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Tallinna Ringkonnakohus on oma 13.04.2016.a lahendis nr 1-15-9505 p-s 10.

  1. toonud välja, et: „viivis on vajalik distsiplineerimaks võlgnikku ja motiveerimaks teda leidma võimalusi tasuda välja mõistetud kahjuhüvitis võimalikult lühikese aja jooksul. Ilma viivise nõudeta pole kahju kandnud isikul sisuliselt mingeid õiguskaitsevahendeid ja sellises olukorras kujuneb võla tasumine sisuliselt vabatahtlikuks. Seadusjärgset viivise määra ei ole üldjuhul alust lugeda ülemäära suureks.“ Viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel (3-21-132-04 ja 3-2-1-66-05). Juhul kui hageja nõuab viivist, tuleb tema nõuet käsitada seadusest tuleneva viivise nõudena (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-05). TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Samasugust seisukohta on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium
  2. jaanuari
  3. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-
  4. Seetõttu rahuldab kohus kannatanu esindaja viivise nõude alates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni nõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue (vt RKTsKO 3-2-1-162-12). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus viivise nõude ning mõistab Olar Kivirähkilt TsMS § 367 alusel alates kohtuotsuse jõustumisest mittevaralise kahju puhul ja osamaksete sissenõutavaks muutumisest varalise kahju puhul kuni kannatanu J.A.K nõuete täitmiseni J.A.K kasuks viivise

§ 113lg 1 sätestatud määras, kuid kogu viivis kokku mitte rohkem kui võlgnetav summa. Asitõendid Kr

MS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1, 2, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - CD/ DVD- plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures jätta kriminaalasja materjalide juurde; - J.A.K dressipüksid, T-särk ja aluspesu (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) tagastada N Kle - voodilina, tekikott (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) - hävitada - M. N rannajalatsid, dressipüksid (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas)- tagastada M.Nle - O. Kivirähki jope, rannajalanõud, dressipüksid Adidas (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) tagastada O.Kivirähkile - proovid, puuteproovid (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavatelt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel määratud kaitsetasu 2535 eurot, kannatanu määratu kaitsja tasu 1672.80 ja ekspertiisikulu summas 1908 eurot riigituludesse. 19 KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsja sõidukulud summas 4.68 jätta riigi kanda. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. detsembri
  2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Isiku kohtuarstlik ekspertiis on kriminaalasjas oluline selgitamaks välja kannatanule tekitatud vigastused ja nende põhjused, mistõttu kuuluvad need kulud süüdistatavalt summas 84 eurot väljamõistmisele. Samuti on aidanud kriminaalasja lahendamisele kaasa DNA ekspertiis, mis selgitas välja, et just Kivirähk jalanõudel on kannatanu DNA. DNA ekspertiisi maksumuse õiendi (1/153) kohaselt oli DNA-ekspertiisi maksumus 3933 eurot ja analüüsiobjektide arv x. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiobjektidelt oli võetud 32 proovi (lk 142-143), ehk siis tegemist on 32 ekspertiisobjektiga. DNA-ekspertiisi nr xxx teostamise ajal kehtinud KES § 273 sätestas, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. detsembri
  4. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Eeltoodust tulenevalt oleks DNA-ekspertiisi nr nr xxx põhjendatud maksumus 32x57 s.o 1824 eurot, mis kuulub süüdistavalt väljamõistmisele. Ekspertiisikulud summas 2109 eurot tuleb jätta riigi kanda. KrMS § 372 lg 1 kohaselt on Menetleja kohustatud hindama, kas esineb asjaolusid, mis annavad aluse arvata, et füüsilisest isikust kannatanu vajab kriminaalmenetluses erikohtlemist ja kaitset. § 41 lg 3 kohaselt antakse kannatanule kriminaalmenetluses riigi õigusabi riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. Kui kohus leiab, et kannatanu isiku olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta, võib kohus oma algatusel otsustada isikule riigi õigusabi andmise riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. Arvestades J A K tervislikku seisundit, ekspertiisiaktiga tuvastatud vigastuste raskust ja tema suutmatust tulla iseseisvalt toime oma igapäeva eluga, et talle on määratud kohtu poolt eestkostja, oli igati põhjendatud määrata kannatanule tema õiguste kaitseks kaitsja riigiõigusabi korras. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja 180 lg 1 alusel kuuluvad välja mõistmisele kannatanul tekkinud menetluskulud, s.o kannatanule määratud riigiõigusabi kaitsja tasud. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik 20 võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 310,311- 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Olar Kivirähk KarS § 118 lg 1 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 29.11.
  5. Olar Kivirähk suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Olar Kivirähkilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1635 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel määratud kaitsetasu 2535 eurot, kannatanu määratu kaitsja tasu 1672.80 ja ekspertiisikulu 1908 eurot riigituludesse. Kaitsja sõidukulud summas 4.68 eurot ja ekspertiisikulud summas 2109 eurot jätta riigi kanda. Kohustada Olar Kivirähki tasuma väljamõistetud sundraha ja menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 645.90 eurot. Sundraha ja menetluskulud kogusummas 7750.80 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti 21 arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber xxx. Selgitusena võib märkida „Olar Kivirähk, kriminaalasi 1-22-2603, menetluskulud.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: - CD/ DVD- plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures jätta kriminaalasja materjalide juurde; - J.A.K dressipüksid, T-särk ja aluspesu (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) tagastada N Kle - voodilina, tekikott (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) - hävitada - M. N rannajalatsid, dressipüksid (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas)tagastada M.N - O. Kivirähki jope, rannajalanõud, dressipüksid Adidas (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) tagastada O.Kivirähkile - proovid, puuteproovid (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) hävitada. Välja mõista Olar Kivirähkilt kannatanu J A K (xxxx Swedbank AS ) kasuks mittevaralise kahju hüvitiseks 75000 euro. Välja mõista Olar Kivirähkilt TsMS § 367 alusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kannatanu J A K nõude 75000 eurot täitmiseni J A K kasuks viivis

§ 113lg 1 sätestatud määras, kuid kogu viivis kokku mitte rohkem kui 75000 eurot.

Välja mõista Olar Kivirähkilt kannatanu J A K (xxx Swedbank AS ) kasuks alates kohtuotsuse jõustumisest varalise kahju hüvitisena igakuine makse summas 400 eurot, mis tuleb kanda iga kuu kümnendaks kuupäevaks jooksva kuu eest ette. Välja mõista Olar Kivirähkilt TsMS § 367 alusel alates kohtuotsuse jõustumisest ja osamaksete sissenõutavaks muutumisest kuni kannatanu J A K nõuete täitmiseni J A K kasuks viivis

§ 113

lg 1 sätestatud määras, kuid kogu viivis kokku mitte rohkem kui võlgnetava nõude suurus. Ülejäänud osas jätta kannatanu tsiviilhagi rahuldamata. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 08.11.2022 Kohtunik Liina Pohlak 22 Rahvakohtunikud Paavo Lepisto Kätlin Kontor-Kirss muudetud RKK 19.01.2023 otsusega 23

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.