lg 1 ja 6 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. RKTKo 3-2-1-81-02 on asutud seisukohale, et kahju suurust, mis ei ole nõude esitamise ajal selge, saab kohus hinnata lähtuvalt kahju tõenäolisest suurusest ning et tõenäosuse piires on kohtul sellise kahju suuruse hindamisel diskretsiooniõigus ja -kohustus. Samuti rõhutab Riigikohus, et kahju hüvitamise nõue ei pea muude kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel jääma rahuldamata ainuüksi põhjusel, et kahju täpset suurust ei ole kahju kandnud isikul võimalik tõendada.
Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju on eelkõige kahju, mis tuleneb sellest, et isikul ei ole töövõimetuse tõttu võimalik end vajalikus määras ülalpidada. Kuigi J A K tervisekahjustuse saamise hetkel ei töötanud, siis Maksu- ja Tolliameti teatisest nähtuvalt oli ta enne 05.11.2021 täiesti töövõimeline. Olar Kivirähk´i teo tagajärjel on aga kannatanul tekkinud puue, mis välistab tal 100%-lise töövõime tulevikus ja täisväärtusliku elu edaspidi. Selle puude paranemist ei ole võimalik eeldada, st tekkinud puue on eluaegne. Seega on välistatud, et J A K saaks elada oma senist harjumuspärast elu, tunda rõõmu kunagi sündivatest lastelastest ning et tulevikus tema majanduslik võimekus võimaldaks tal kunagi ise end ülalpidada ning hankida endale vajalikke abivahendeid ja raviteenuseid. J A K vajab juba praegu igapäevast abi ja raviteenuseid. Alates 26.03.2022 asub kannatanu Z OÜ poolt juhitavas hooldekodus (pansionaat) F aadressil xxx, kus talle on tagatud ööpäevaringne hooldus ja raviteenused. Selleks, et nüüd ja tulevikus oleks tagatud J A K toimetulek vastavalt tema abivajadusele ning vajalike abivahendite ja raviteenuste võimaldamiseks majanduslik võimekus, tuleb
lg 4 teise lause (kasusaamise võimaluse kaotus) kohaselt lugeda tal teatud suuruses kahju siiski tekkinuks (nn normatiivne kahju) ning
Kannatanu leiab, et mõistlikuks ja õiglaseks hüvitiseks on 200 000 eurot.
lg 2 näeb ette, et kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral tuleb kahju hüvitada perioodiliste rahaliste maksetena, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine ühekordselt makstava rahasummana. Kannatanu huvides on, et kahju hüvitamine toimuks perioodiliste maksetena, sest see tagaks kannatanule stabiilse toetuse toimetulekuks ja võimalike abivahendite soetamiseks ning raviteenuste saamiseks.
136 lg3 kohaselt, kui kahju kuulub hüvitamisele perioodiliste maksetena, tuleb maksed teha iga kolme kuu eest ette, kui kohus asjaolusid arvestades ei ole otsustanud teisiti. Kannatanu huvides on, et kahju hüvitamine toimuks igakuiselt 500 eurot kuus alates kohtuotsuse jõustumisest. Makse tuleks teostada igakuiselt hiljemalt
lg 2 järgi hüvitada kahju üldjuhul perioodiliste rahaliste maksetena (vt Riigikohtu
tulenevalt tasuda ositi, kuid igakuiselt, s.o 200 eurot kuus alates kohtuotsuse jõustumisest. Makse tuleks teostada hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama 15 üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
Vastavalt
lg 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi.
lg 2 kohaselt tuleb isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma üksnes isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral.
kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine tähendab isiku kehalise või vaimse heaolu seisundi halvendamist. Kehavigastuseks loetakse deliktiõiguses vigastusi, millega kaasneb isiku kehalise terviklikkuse rikkumine või kahjustamine teatava välise füüsilise mõjutuse tulemusena. Tervisekahjustuseks loetakse mistahes hälbe tekitamist inimorganismi normaalse ja tavapärase seisundiga võrreldes. Menetlusesemeks olevas kriminaalasjas on kohtus leidnud tuvastamist O.Kivirähk süü KarS § 118 lg 1p1,2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja kriminaalasjas on tõendatud Olar Kivirähk poolt J A Kle tervisekahjustuste tekitamine. Seega on käesolevas kriminaalasjas leidnud tõendamist, et tegemist oli õigusvastase käitumisega
lg 1 p 2 alusel ning süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjuslikus seoses kannatanule kehavigastuste ja tervisekahjustuse tekitamisega. Olar Kivirähk õigusvastase käitumise tulemusena on kannatanu J A K saanud tervisekahjustusi ning kehavigastusi, mis kestavad üle nelja kuu ja on toonud kaasa kannatanu püsiva töövõimetuse ja tema suutmatuse tulla toime igapäeva eluga. Kuna O.Kivirähk poolt tekitatud tervisekahjustuste tõttu ei ole kannatanu enam suuteline tulema iseseisvalt toime igapäeva eluga, on talle määratud eestkostja. Kohtumenetluse käigus ei ole tuvastatud
Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus
MS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Hagejal ei ole vaja endal mittevaralise kahju tekkimist eraldi tõendada, kui sellega kaasneb kehavigastus.
lg 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid, kohus lähtub kahju hüvitise suuruse määratlemisel nii kuriteo asjaoludest, kannatanule tekitatud vigastustest kui ühiskonna üldisest heaolu tasemest. Võimalikuks vaidlusküsimuseks jääb ainult hüvitatava kahju ulatus ning konkreetse rahalise hüvitise suurus. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul ületada kuriteo negatiivseid tagajärgi. Samuti võimaldab see korvata ühiskonna õiglustunde riivet, mis kuriteoga kaasneb. Mittevaralise kahju hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb asjaoludest lähtudes. Ei ole võimalik kindlaks määrata täpseid tariife, mis mingi vigastuse eest järgneks. Kohtu ülesandeks on hinnata konkreetseid asjaolusid ning nendest tulenevalt määrata otsusega ka vastav rahasumma. Seega peab mittevaralise kahju hüvitis olema proportsionaalne õigusrikkumise raskusega. On keeruline, kui mitte võimatu välja tuua mingit põhimõtet, mis näitaks, millisel juhul on rikkumine raske või kerge. Tegu on üksikjuhtumile antava hinnanguga. Samas peab mittevaralise kahju hüvitist välja mõistes olema kohus 16 veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-1-01 andnud mittevaralise kahju suuruse määramiseks järgmisi juhiseid: „mittevaralise kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel kohus juhindub õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. /…/. Hindama peab nii kahju tekitamise asjaolusid, kahju iseloomu ja kahju tekitanu süü astet kui kahju tekitanu varalist olukorda. Samuti võib hüvitise vähendamise aluseks olla kahju tekitanu poolt kannatanule hüvitatud või hüvitamisele kuuluv varaline kahju ja selle suurus. Kohus peab olema veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust.” Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-34-05 p 22 mh selgitanud, et moraalse kahju eest väljamõistetava hüvitise õiglane suurus peab vastama senisele kohtupraktikale ja ühiskonna üldise heaolu tasemele. Kohus leiab, et O.Kivirähk süüline käitumine, tekitas kannatanul mittevaralise kahju ning Olar Kivrähk teo ja kannatanule tekitatud mittevaralise kahju vahel on põhjuslik seos. Olar Kivirähk põhjustas oma süülise käitumisega J A Kle sellised tervisekahjustused, mis on muutnud kannatanu edasise normaalse elu võimatuks. Kannatanu ei tule iseiseisvalt toime oma igapäevase eluga, langenud on tema tema elukvaliteedi ja heaolu languse. Eesti Töötukassa 08.02.22 otsusega tuvastati J.A.Kl perioodiks 28.12.2021-27.12.2022 puuduv töövõime. Nimetatud asjaolu, kinnitab, et löökide tagajärjel saadud tervisekahjustused mõjutavad kannatanu elukorraldust veel pikemat aega ja ta ei ole võimeline tööl käima. OÜ Z hoolduslepingu nr xxx kohaselt on leping sõlmitud J.A Kle ööpäevaringseks hooldusteenuse osutamiseks. Ka eestkostja N.K ütlused kinnitavad, et isa ei ole suuteline ilma pideva kõrvalise hoolduseta iseiseivalt igapäeva eluga toime tulema. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et on tõendatud nii kannatanul löökide tagajärjel tervisekahjustuse tekkimist kui ka tervisekahjustuste negatiivset mõju senisele elukorraldusele. Asjaolu, et löökide tulemusel tekkinud tervisekahjustuste tõttu määrati kannatanule puuduv töövõime ja ta viibib ööpäevaringsel hooldusteenusel, kinnitab, et kannatanule tekitati sellised pöördumatud tervisekahjustused, mille paranemise prognoosi ei ole või on vähetõenäoline, mistõttu tema tervislik seisund ei vasta enam keskmisele vanemale meesterahvale esitatavatele nõuetele. On ilmselge ja ka keskmisele inimesele arusaadav, et tervisliku seisundi tõttu puuduva töövõime tuvastamine ja ööpäevaringsel hooldusteenusel viibimine, tähendab ka üldist elukvaliteedi langust võrreldes selle perioodiga, kui kannatanul selliseid tervisekahjustusi ei esinenud. Kohtu hinnangul tähendab eeltoodu, et kannatanul on kehavigastustest ja tervisekahjust tulenevalt elukvaliteedi oluline langus, sest peatrauma tõttu on välistatud kannatanu iseseisev igapäeva toimetulek.
lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus
MS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Samas peavad kohtute väljamõistetavad mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kasvõi juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Rahalise hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat "valu suurust". 2020. aastal tegi Riigikohus „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 20182020“ kohtupraktika kordusanalüüsi. Selle analüüsi kohaselt on surmaga lõppenud juhtudel 2018-2020 väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitis mediaanarvu järgi 5500 eurot, suurim hüvitis oli 50000 eurot, väiksem oli 5000 eurot ja keskmine 16833 eurot. Viimastel aastatel on tapmiskoosseisu järgi süüdimõistmisel kohtute välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitise 17 määrad jäänud vahemikku 5 000 kuni 20 000 tuhat eurot ühe kannatanu kohta. Selle analüüsi kohaselt oli kõikide menetlusliikide lõikes tervisekahjustuste puhul suurim väljamõistetud hüvitis 15 000 eurot (kahel korral) ja kõige väiksem 300 eurot. Keskmine hüvitis oli 4 153 eurot ja mediaan 3 000 eurot. Üldmenetluse asjades oli väljamõistetud hüvitise suurus keskmiselt 5 214 eurot ja mediaan 3 000 eurot. Suurim hüvitis mõisteti välja üldmenetluse kriminaalasjas 118-7683, milles kohus rahuldas täielikult kannatanu nõude ja mõistis süüdistatavalt 15 000 eurot mittevaralise kahju hüvitiseks seoses süüdistatava tegevuse tagajärjel löögi saanud silmast nägemise täieliku kaotamise tõttu. Sarnaste asjaoludega olukorras on maakohus üldmenetluse kriminaalasjas 1-18-8374 mõistnud välja kohtu äranägemisel 3 000 eurot mittevaralise kahju hüvitiseks. Kuulmislanguse korral on maakohus üldmenetluse kriminaalasjas 1-17-11144 pidanud mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitise summaks 1 500 eurot. Osalise halvatusega seoses on maakohus rahuldanud lühimenetluse kriminaalasjas 1-19-3791 9 500 euro suuruse nõude osaliselt 3 500 euro ulatuses. Nägu oluliselt moonutavate vigastuste korral on maakohus lühimenetluse kriminaalasjas 1-19-465 mõistnud välja ka 23 000 suuruse hüvitise, kuid ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse mõistliku hüvitise suuruse osas ja mõistis ise välja 10 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise. Mittevaralise kahju summa määramisel arvestab kohus lisaks senisele kohtupraktikale ka kannatanu J A Kle tekitatud tervisekahjustuste iseloomu, nendega tekitatud eeldatavat valu suurust, süüteo toimepanemise asjaolusid, tegemist oli süüdistatava poolt teadlikult kannatanu intensiivse peksmisega (mitte ettevaatamatusest juhtunud õnnetusega), ning süüteo raskust, samuti süüdistatava majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et süüdistatava sihilikust tegevusest s.t intensiivset peksmisest tekitatud tervisekahjustuse puhul on samade tervisekahjustuste puhul põhjendatud suurema mittevaralise kahjuhüvitise välja mõistmine kui ettevaatamatusest põhjustatud liiklusõnnetuse puhul. Kannatanu puhul on tegemist keskeas meesterahvaga, kes peksmise hetkel oli 56 aastane ja kes oli võimeline teenima iseiseivalt elatist ja elama täisväärtuslikku elu. Eestkostja ütlustest nähtub, et kannatanul ei ole enam loogilist mõtlemist. Ajus on palju vigastusega kaotanud. Suudab töid teha ainult kõrvalolekul ja juhendamisel. Isa pigem ei tunne inimesi ära, on 30 aastat tagasi oma teadvuses. Tema mõistuses on laps väikene. Isa pigem ei saa aru, kus riigis ta on. 5 minutiga unustab ära, lühimälu puudub. Seega on tõendatud, et peksmise tagajärjel on välistatud kannatanu igapäevane iseseisev normaalne elu. Kohus leiab, et sellises olukorras peab kannatanule väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis olema oluliselt suurem võrreldes olukorraga, kus tervisekahjustuse mõju ajajooksul taandub ja isik suudab iseseisvalt eluga toime tulla. Kahju suuruse määramisel arvestab kohus ka Kivirähki ükskõikset suhtumist enda poolt kannatanule tekitatud vigastustesse ja ka fakti, et ta ei lasknud ka kõrvalistel isikutel abi kutsuda, mistõttu oli takistatud ka kannatanu õigeaegne arstiabi. Seni kohtupraktikas välja mõistetud summad on olnud suhteliselt tagasihoidlikud. Samad kahjuhüvitamise määrad on aluseks juba ca 15 aastat, kuid inimeste sissetulekud on selle aja jooksul märgatavalt suurenenud. Arvestades viimasel aastal olnud hüppelist inflatsiooni, elukalliduse tõusu ja vajadust ka kohtupraktikas ajaga kaasas käia, leiab kohus, et antud olukorras on J A Kle põhjendatud välja mõista mittevaralise kahju hüvitisena 75000 eurot. Süüdimõistetu puhul on tegemist keskealise meesterahvaga, kellel küll ei ole olnud püsivat sissetulekut, kuid kelle vanus ja tervislik seisund võimaldavad tal töötamist ja piisava sissetuleku hankimist kõigi tema vastu esitatud nõuete hüvitamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on Olar Kivirähkilt välja mõista kannatanu J A K kasuks mittevaralise kahju hüvitisena 75000 eurot. Moraalse kahju iseloomu arvestades on mõistlik kahju hüvitamine ühekordselt makstava rahasummana ja kui kannatanu on soovi, võib ta pärast kohtuotsuse jõustumist leppida kokku tasumise osamaksete kaupa.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni 18 kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Tallinna Ringkonnakohus on oma 13.04.2016.a lahendis nr 1-15-9505 p-s 10.
MS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1, 2, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - CD/ DVD- plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures jätta kriminaalasja materjalide juurde; - J.A.K dressipüksid, T-särk ja aluspesu (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) tagastada N Kle - voodilina, tekikott (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) - hävitada - M. N rannajalatsid, dressipüksid (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas)- tagastada M.Nle - O. Kivirähki jope, rannajalanõud, dressipüksid Adidas (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) tagastada O.Kivirähkile - proovid, puuteproovid (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavatelt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel määratud kaitsetasu 2535 eurot, kannatanu määratu kaitsja tasu 1672.80 ja ekspertiisikulu summas 1908 eurot riigituludesse. 19 KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsja sõidukulud summas 4.68 jätta riigi kanda. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Välja mõista Olar Kivirähkilt kannatanu J A K (xxx Swedbank AS ) kasuks alates kohtuotsuse jõustumisest varalise kahju hüvitisena igakuine makse summas 400 eurot, mis tuleb kanda iga kuu kümnendaks kuupäevaks jooksva kuu eest ette. Välja mõista Olar Kivirähkilt TsMS § 367 alusel alates kohtuotsuse jõustumisest ja osamaksete sissenõutavaks muutumisest kuni kannatanu J A K nõuete täitmiseni J A K kasuks viivis
lg 1 sätestatud määras, kuid kogu viivis kokku mitte rohkem kui võlgnetava nõude suurus. Ülejäänud osas jätta kannatanu tsiviilhagi rahuldamata. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 08.11.2022 Kohtunik Liina Pohlak 22 Rahvakohtunikud Paavo Lepisto Kätlin Kontor-Kirss muudetud RKK 19.01.2023 otsusega 23
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.