1-17-5642/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2017, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-17-5642 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Jelena Zubtsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid E.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu E.K, isikukood XXX, viibimiskoht: Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 08.05.2017 ja lõpp 16.04.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 27.11.2017, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta E.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, E.K-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.10.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.06.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5642 tunnistati E.K süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KrMS 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ⅓ võrra ning kohus mõistis E.K-le karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning E.K kuulus lõplikult ärakandmisele 7 kuud ja 11 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.02.2017 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning kohus mõistis E.K-le liitkaristuseks 11 kuud 8 päeva vangistust. Kohus luges E.K karistuse kandmise alguseks 08.05.
2. E.K on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning vanglakaristust kannab kinnipeetav teist korda. Kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud kehalise väärkohtlemise eest. Samuti on isikut karistatud röövimise, looma julma kohtlemise ja võimuesindaja solvamise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol ning puudulik probleemide lahendamise oskus. 1 Kinnipeetavale ei ole tulenevalt tema karistusaja pikkusest individuaalset täitmiskava koostatud. Käitumine vangistuse jooksul on olnud õiguskuulekas. Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. E.K soovib vabanemisjärgselt asuda elama aadressile xxxx, kus elavad kinnipeetava ema ja vanaema. Kriminaalhooldusametnikud on kõnealust elukohta korduvalt proovinud kontrollida, kuid fonoluku kaudu keegi ei vastanud ning E.K ema telefonile ei vasta. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetava vabanemisjärgse elukoha olemasolu ja sobivus vanglale teada. Kinnipeetaval on olemas mitteametlik töökogemus. Töötamise suhtes (ka vanglas) isik erilist huvi ei väljenda. Enne vangistust oli E.K vanemate ülalpidamisel ning tegi juhutöid. Vangistuse ajal toetavad kinnipeetavat lähedased. Vangla andmeid omab E.K tasumata nõudeid 1247,20 eurot. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht E.K puudub. Lähedaste toetus E.K ennetähtaegsele vabastamisele ei ole vanglale teada, kuna nendega ei ole olnud võimalik saada ühendust. E.K on kasutanud oma ema, vanaema ja elukaaslaste suhtes füüsilist vägivalda. Kinnipeetav on varasemalt pannud kuriteo toime grupis, mis viitab sellele, et isik on mõjutatav ning tema suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt isik ise ennetähtaegselt vabaneda ei soovi. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. E.K on diagnoositud alkoholisõltuvus. Isik on pannud kuriteod toime alkoholijoobes. Isik on alkoholijoobes olles kasutanud vägivalda nii oma lähedaste kui ka võõraste inimeste suhtes. E.K on proovinud hoiduda alkoholi tarvitamisest Esperali paigaldamisega, kuid eelnevalt nimetatu tulemust ei andnud. Narkootikumide tarvitamise osas ohtlikkus puudub, risk on olemas. Kinnipeetav on minevikus tarvitanud amfetamiini. Sõltuvust E.K diagnoositud ei ole, kuid risk püsib, kui isik hakkab uuesti tarvitama. Kinnipeetav ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid. Asjaolu, et E.K on korduvalt nii väärteo- kui ka kriminaalkorras karistatud näitab isikul motivatsiooni puudumist kuritegelikust käitumisest loobuda. Isik käitub mõtlematult ja impulsiivselt. Toimepandud tegudest nähtub puudulik probleemide lahendamise oskus, kalduvus enesekontrolli kaotamisele ja agressiivsusele. Kinnipeetav ei mõtle oma tegude tagajärgedele, õigustab neid ning ei arvesta teistega. E.K osales 2013 aastal sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“ ning pärast seda pani isik taas toime vägivallakuritegusid. Üldiselt E.K kriminaalseid ega vaenulikke hoiakuid ei avalda, kuid isiku senine käitumine näitab vastupidist. Isik pani vägivallaga seotud kuriteo toime katseajal. Samuti pani isik vanglas olles toime vägivallakuriteo kaaskinnipeetava suhtes. Ametnikesse suhtub kinnipeetav neutraalselt. E.K on vanusele vastavad sotsiaalsed oskused. Tuleviku osas on ainsaks eesmärgiks minna tööle. Vangla hinnangul on E.K kõrgohtlik avalikkusele. Ohustatud on isiku lähedased, juhuslikud seltskonnas viibivad isikud ning ka ametnikud. Oht seisneb kehalises väärkohtlemises – füüsilise valu ja kehavigastuste tekitamises. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik on alkoholijoobes ning tekivad konfliktisituatsioonid. Arvestades E.K ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla tema tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule 14.11.2017 edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta E.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, E.K ennetähtaegset vabastamist. 2 Maakohtu istung 27.11.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas E.K, et nüüd on asjad muutunud. Ta soovib oma alkoholiprobleemide tõttu vabaneda Viljandi rehabilitatsioonikeskusesse. Ta on rehabilitatsioonikeskusesse helistanud, teda oodatakse sinna ning ta on järjekorras, et sinna ravile minna. Tema kontaktisik ja kriminaalhooldaja sellest plaanist teadlikud ei ole. E.K selgitas, et iga kord, kui ta vabadusse sai, hakkas ta alkoholi ja narkootikume tarvitama. Vangla teda aidanud ei ole ning seni abi ei ole saanud. Ta saab aru, et ainuke väljapääs on tema jaoks rehabilitatsioonikeskus. Ennetähtaegse vabanemise korral on ta nõus olema seal 9 kuud. Juhul, kui teda tingimisi enne tähtaega ei vabastada ning ta peab vanglas olema karistusaja lõpuni, siis ta rehabilitatsioonikeskusesse ei lähe, sest ta ei taha aega raisata. Kainena olles on kõik hea ning ta on korralik, kuid kui ta kaine ei ole, siis juhtuvad asjad. E.K lisas, et ta on hoidnud sidet vanaemaga, kuid emale helistades ema telefoni vastu ei võtnud. Ta arvab, et ema ja vanaema ei ole nõus, et ta nende juurde vabanemisjärgselt elama asuks. Narva ta sõita ei taha, sest seal on tema endised sõbrad, kes on narkomaanid ja alkohoolikud. Tema soovib alustada uut elu kas Tallinnas või Viljandis rehabilitatsioonikeskuses. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu E.K ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetava E.K käitumine on olnud vangistuse jooksul õiguskuulekas ning ka distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetav on vangistuses hästi käitunud. Eeltoodu ei veena kohut aga piisavalt selles, et isik suudaks vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et selle asemel, et oma tegude tagajärgedele mõelda, isik hoopis õigustab oma tegusid. E.K probleemide lahendamise oskus on puudulik ning ta käitub mõtlematult ja impulsiivselt. E.K on juba varasemalt üritatud õiguskuulekale teele suunata, kuid isik ei ole teinud temale mõistetud karistustest õigeid järeldusi ning on jätkanud vägivaldsete kuritegude toimepanemist. Vähetähtsaks ei saa pidada ka sedagi, et isik pani uue vägivallaga seotud kuriteo toime katseajal ning et isik on vanglas olles pannud toime vägivallakuriteo kaaskinnipeetava suhtes. Muuhulgas on E.K varasemalt osalenud sotsiaalprogrammis Viha Juhtimine, mis peaks aitama isikul ennast valitseda ning vältida agressiivsust, kuid ka eeltoodu ei avaldanud isikule soovitud mõju ning isik pani pärast sotsiaalprogrammis osalemist taas toime vägivallakuritegusid. Uute kuritegude toimepanemist soodustab E.K alkoholi tarvitamine. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus, ta on pannud kuriteod toime alkoholijoobes ning ta on kasutanud alkoholijoobes vägivalda nii oma lähedaste kui ka võõraste isikute suhtes. Kohtu hinnangul väärib märkimist, et kinnipeetav on teadvustanud endale oma probleemide peamist tekkepõhjust, milleks on alkoholi kuritarvitamine. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et isik on valmis minema rehabilitatsioonikeskusesse ravile, et oma alkoholiprobleemidega tegeleda. Samas nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et isik on ka varasemalt proovinud alkoholi tarvitamisest hoiduda Esperali paigaldamisega, kuid eeltoodu tulemust ei andnud. Järelikult on käesoleval juhul olemas suur risk, et isik ei suuda vabaduses alkoholi tarvitamisest hoiduda ning ta võib taas alkoholijoobes kaotada enesekontrolli ning panna toime uusi vägivaldseid kuritegusid. Kui hinnata kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi, siis midagi sellist, mis kinnipeetava vabastamise kasuks räägiks, ei saa täheldada siingi. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et 3 vabanemisjärgse kindla elukoha olemasolu ei ole vanglale teada. E.K avaldas küll soovi asuda vabanemisjärgselt elama Narva ema ja vanaema juurde, kuid elukoha olemasolu ja sobivust hinnata keegi ei saanud, sest kriminaalhooldusametnik elukohta kontrollida ei saanud. E.K ise arvas kohtuistungil, et tema ema ja vanaema ei ole nõus, et ta nende juurde vabanedes elama läheks. Kohtuistungil avaldas E.K , et ta sooviks vabanemisjärgselt asuda elama hoopis Viljandi rehabilitatsioonikeskusesse, kus ta saaks alkoholiprobleemidele ravi, kuid eeltoodu ei olnud kriminaalhooldusametnikule teada. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus olla kinnipeetava kindla elukoha olemasolus kindel. Töötamise suhtes ei ole isik erilist huvi väljendanud ning garanteeritud töökoht, mis aitaks vähendada isiku tegevusetust ning koos sellega ka alkoholi kuritarvitamist, kinnipeetaval puudub. Ka lähedaste toetus E.K ennetähtaegsele vabanemisele ei ole kohtule teada. Kinnipeetava riskikäitumist vabaduses suurendab ka kohtuistungil avaldatud asjaolu, et E.K endised sõbrad on narkomaanid ja alkohoolikud. Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid kogumis ning võttes arvesse eelnevalt märgitud asjaolusid, ei nõustu süüdimõistetu E.K vangistusest vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4