1-16-1783/49

1 Kriminaalasi nr 1-16-1783 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1783 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Marina Davõdovitš Kohtuasi Viru Vangla materjalid G.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu G.U , isikukood XXX, kodakondsuseta, keskeriharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 26.05.2016 ja lõpp 26.01.2019 RESOLUTSIOON Vabastada G.U temale Viru Maakohtu 26.05.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata G.U-le katseaeg kuni 26.01.2019 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada G.U katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada G.U katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; - osalema sotsiaalprogrammis. Määrata G.U kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada G.U karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.03.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G.U kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 26.05.2016 otsusega nr 1-16-1783 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 7,8 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja G.U karistati vangistusega 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.05.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11 korral, millest 7 karistust on arhiveeritud, reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Viimane kuritegu on röövimine, mis on toime pandud grupi poolt, relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja ajendiks majandusliku kasu saamine. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud vestlused erinevatel teemadel. Isik osales riigikeele A1-taseme kursusel, kuid eksamit ei sooritanud. Alates 13.09.2017 kannab kinnipeetav karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Vangistuses on ta olnud hõivatud majandustöödel ning alates
3. 11.2017 töötab ta väljaspool vanglat xxxx. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 10 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 9 kuud vangistust. 3 Kinnipeetavale on broneeritud tuba xxxx, aadressil xxxx. Isikul on enda sõnul keskeriharidus mehaanik-autoremondilukksepa erialal, mille omandas aastal
4. Erialasel tööl ei ole ta siis ki kunagi töötanud. Uue eriala omandamist ei pea isik enam reaalseks ega vajalikuks. Kinnipeetav on enda sõnul enamasti ametlikult töötanud, kuid on esinenud ka töötuse perioode. Enne vangistust töötas ta mitteametlikult suulise kokkuleppe alusel (remontis kortereid). Majanduslikku toimetulekut on mõjutanud alkoholi kuritarvitamine. Isik on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid majandusliku olukorra parandamiseks, mis viitab kehvale majandusliku toimetuleku oskusele. Seisuga 12.01.2018 on kinnipeetaval TÄITIS-e andmetel tasumata rahalisi nõudeid 4237,12 eurot ja K-raha andmetel on vabanemisfondis 381,21 eurot. Vabanemisel isikul garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetaval puuduvad lähedased ja toetavad suhted. Lapsega ja lapse emaga suhtleb ta telefoni teel. Vangistuses ei toeta isikut keegi ei moraalselt ega materiaalselt. Mõjutatavaks kinnipeetav ennast ise ei pea ning enda sõnul ei suhtle ka kriminaalse kontingendiga, kuid viimase kuriteo asjaolud viitavad vastupidist ning korduvad kuriteod näitavad, et tema elustiil on olnud riskiv ning hoolimatu. Kinnipeetav tunnistas vestluses, et tema tegelikult ei tahtnud poodi röövida. Isiku sõnul tarvitas ta varem alkoholi tihti ja palju. Mitmed kuriteod on sooritatud kas alkoholijoobes olles või alkoholi saamiseks. Vestlusel tunnistas isik, et tal on alkoholi tarvitamisega probleem. Motivatsioon vabaneda alkoholi tarvitamisest on kinnipeetaval väidetavalt olemas, kuid alkoholisõltuvust ta eitab. Vanglas alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole, kuid kuritegude dünaamika viitab, et isikul on tõsised alkoholiprobleemid, ka viimane kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Narkootikume ei ole kinnipeetav tarvitanud. Kinnipeetav on seni käitunud impulsiivselt, tagajärgedega arvestamata, ega ole õppinud varasematest kogemustest, vaid on lähtunud hetkevajadustest. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Kinnipeetaval on küll eesmärgid, kuid puudub arusaam, mida nende saavutamiseks peab tegema, seni on kõik jäänud vanaviisi. Suhtlemisel isik vaenulikke hoiakuid ei väljenda, on viisakas ja koostöövalmis, ennast kriminaalse subkultuuriga ei samasta. Senine eluviis näitab aga ükskõiksust ja hoolimatust ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse. Kinnipeetav väljendab soovi edaspidi kuritegevusest hoiduda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 36%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on samuti 36%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 26.01.
5. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata G.U-le KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et rahvastikuregistri andmetel on G.U lahutatud. Kinnipeetava ema L S on surnud. Lähedastest on isikul ainult tütar O S (sündinud xxxx). Vangla poolt edastatud taotluses on märgitud, et kinnipeetav ei soovi anda lähedaste kontaktandmeid. Vangla andmetel suhtleb isik karistuse kandmise ajal tütre ja endise abikaasaga telefoni teel. Taotluse andmetel on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise järgseks elukohaks xxxx poolt pakutav majutusüksus aadressil xxxx. Tegemist on ajutise elamispinnaga, kus tähtajalise lepingu alusel saab maksimaalselt elada kokku kaksteist vanglast vabanenud isikut. Igale kliendile eraldatakse tuba suurusega umbes 12 m2 . Toad on lukustatavad. Lisaks on elanike kasutuses ühiskasutatavad ruumid - puhkeruum, köök ja pesuruum. Elanikega sõlmitakse tähtajaline majutusteenuse leping pikkusega 6 kuud, mida vajadusel pikendatakse kuni ühe aastani. Lepingu tingimuseks on sisekorraeeskirjade täitmine. Kohapeal teostatakse pistelist alkoholi tarvitamise kontrolli. Narkootikumide tarvitamist kontrollitakse koostöös politseiga. Rahvastikuregistri andmetel puudub G.U elukoht. Kirjavahetusest xxxx juhataja M V 4 selgus, et G.U on nimekirjas olemas ning vabanemise korral võimaldatakse talle elukoht aadressile xxxx. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta. Samuti pole teada, kes lähedastest saaks isikut vajadusel materiaalselt toetada. Karistusregistri andmetel on G.U korduvalt kriminaalkorras karistatud nii tingimisi kui reaalse vangistusega. Isikut on varasemalt korduvalt karistatud tingimusliku karistusega ja katseajal on ta korrektselt täitnud käitumiskontrolli nõudeid. Vangla poolt edastatud taotlusest nähtub, et G.U ei soovi vabaneda ennetähtaegselt. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 26.01.
6. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata G.U-le KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused. G.U ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kui iseloomustust koostati ja kui temaga vestles kontaktisik, siis tal ei olnud soovi vabaneda. Nüüd on taastunud suhted endise abikaasa ja tütrega ning nüüd ta soovib seda. Käesoleval ajal on tal sõlmitud tööleping xxxx selle aasta lõpuni. See on sama ettevõte, kus ta praegu töötab. Ta tegeleb seal elektrimootorite kokkupanemisega. Tal on praegu ettenähtud puhkus ja endine abikaasa pole vastu, et ta võiks selle veeta nende juures. Endine abikaasa elab xxxx. Tal ei ole praegu mingit soovi alkoholi tarvitada. Varem ta jõi, kuid ta ei ütleks, et ta on alkohoolik, või et ta ei saaks ennast kontrollida. Kui kohus ta vabastab ja määrab talle kohustuse mitte tarvitada alkoholi, siis ta teab, et see keeld on absoluutne, et teda võidakse igal ajal tulla kontrollima. Vaikimisi on tal kokkulepe tööandjaga, et kui ta vabastatakse, siis lepingut temaga pikendatakse. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa G.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, G.U ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu G.U võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning seda vaatamata sellele, et isik kannab karistust esimese raskusastme varavastase kuriteo, s.o röövimise eest. Kinnipeetaval on 4 kehtivat kriminaalkaristust, reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Kinnipeetava käitumist vangistuses võib pidada nõuetekohaseks, millele viitab eelkõige see, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning alates 13.09.2017 kannab ta karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Vangistuse jooksul on ta läbinud vestlused erinevatel teemadel. Samuti on ta osalenud riigikeele A1-taseme kursusel. Kinnipeetav on olnud hõivatud majandustöödel ning alates 13.11.2017 töötab ta väljaspool vanglat xxxx. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabanemisel on isikule tagatud elukoht aadressil xxxx, kus asub xxxx. Kinnipeetava sõnade kohaselt on tal võimalik ka vabanemisjärgselt jätkata töötamist xxxx, kus ta käesoleval ajal töötab. Töökoha ning püsiva sissetuleku olemasolu aitab vähendada varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Lähedastest on kinnipeetaval endine abikaasa ja tütar, kellega ta vangistuses suhtleb telefoni teel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et isikut on varasemalt korduvalt määratud kriminaalhooldusele ja katseajal on ta korrektselt täitnud käitumiskontrolli nõudeid. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kinnipeetavale tuleks anda 5 võimalus näidata, et vangistus on oma eesmärgi täitnud ning ta suudab ülejäänud karistusaja kanda ära vabaduses kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Alkoholi tarvitamisega seonduvat uue kuriteo toimepanemise riski saab kohtu hinnangul maandada isikule katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustuse mitte tarvitada alkoholi määramisega. Alkoholi tarvitamisest hoidumisele aitab kaasa ka see, et xxxx majutusüksuses teostatakse pistelist alkoholi tarvitamise kontrolli. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus G.U-le katseaja ja käitumiskontrolli kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 26.01.2019 alates kohtumääruse jõustumisest ning paneb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus leiab, et antud juhul oleks vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
7. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik