← Eesti

1-18-7419/15

Obsah (4)§ 424§ 68§ 74§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2019, Võru Kriminaalasja number 1-18-7419 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorral

) § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 8 alusel kohustus osaleda sotsiaalprogrammis „Kainem ja tervem Eesti“.

  1. Erakorralises ettekandes esitatud taotlus rahuldada.
  2. Määrus saata G.J-ile ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Kohtuotsus
  3. Tartu Maakohtu
  4. oktoobri 2018 otsusega tunnistati G.J süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja teda karistati seitsme kuu pikkuse vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.

– 25. mai 2018, s.o kaks päeva karistusaja hulka ja mõisteti G.J-i kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui G.J ei pane ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib talle katseajaks pandud

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab

§ 75lg 2 p -des 2 ja 8 1

(4)sätestatud kohustusi, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest ja osaleb kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida ära süüdistuses nimetatud süüteod või nendega sama liiki süüteod ja tema nõusolekul talle

§ 75

lg 4 alusel pandud kohustust registreerida ennast hiljemalt ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis või Viljandi Haiglas ja läbida hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal. Katseaja algust tuli arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates

  1. oktoobrist
  2. Erakorraline ettekanne ja täiendav teave
  4. märtsil 2019 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtu Võru kohtumajale G.J-i kohta erakorralise ettekande. Sellest ettekandest ilmneb järgnev info.
  5. Ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et G.J tarvitas
  6. novembril 2018,
  7. jaanuaril 2019 ja
  8. märtsil 2019, st kolmel korral alkoholi ja rikkus sellega talle katseajaks pandud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest. Kirjalikes seletustes tunnistab G.J alkoholi tarvitamist. Esimese rikkumise kohta märkis G.J, et ta jõi eelmisel päeval saunas käies õlut ja tarvitas etanooli sisaldavat ravimit. Teise rikkumise kohta selgitas G.J, et ta lahustas piirituses ravimit. Kolmanda rikkumise kohta väitis G.J , et ta tarvitas koos tuttavatega marjaveini.
  9. G.J-i suhtes algas kriminaalhooldus
  10. novembril
  11. Kriminaalhooldusametnik kohtus G.J-iga esimest korda
  12. novembril
  13. G.J on registreerimiskohustust täitnud korrektselt ja ta on kohtukulud tasunud 500 euro ulatuses, mis on rohkem, kui näeb ette kohtuotsusega sätestatud maksegraafik. G.J esitas kriminaalhooldusametnikule LõunaEesti Haigla AS tõendi, millest nähtub, et ta on käinud
  14. novembril 2018 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmahindamisel. Teda nõustati ja temaga sõlmiti kokkulepe, et vajadusel pöördub ta uuesti nõustamisele. G.J on planeeritud liiklusohutusprogrammi, mis toimub mais
  15. Alkoholi tarvitamise keelu järgimist on kontrollitud kaheksal korral ja kolmel korral tuvastati rikkumine. Neist kahe esimese rikkumise eest tegi kriminaalhooldusametnik G.J-ile kirjalikud hoiatused. Vestluses ametnikuga hindab G.J oma varasemat alkoholi tarvitamist mõistlikuks. Ta ei teadvusta, mida tähendab kohaldatud alkoholikeeld. Ta õigustab alkoholi tarvitamist väikese kogusega, kodus tarvitamisega ja väitega, et ta ei osale liikluses. Tal on aastakümnetega välja kujunenud alkoholi tarbimise harjumus, mida ta pole seni soovinud muuta. Tema alkoholitarvitamist ei saa pidada sõltuvuseks või liigtarvitamiseks, kuid omandatud harjumus on probleemiks alkoholi tarvitamise keelu järgimisel.
  16. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku määrata G.J-ile katseajaks

§ 75

lg 2 p 8 alusel täiendav kohustus osaleda sotsiaalprogrammis „Kainem ja tervem Eesti“, sest selles programmis osalemine mõjutab G.J-i hoiakuid ja tarbimisharjumusi ning aitab kaasa edasise täiskarske eluviisi järgimisele. „Kainem ja tervem Eesti“ on riikliku alkoholiravi programm, mis tegeleb inimestega, kelle alkoholi tarvitamise harjumused kahjustavad nende tervist ja elukvaliteeti, ja mille raames pakutakse individuaalseid nõustamisi, arutelusid rühmades ja sotsiaalset toimetulekut toetavaid tegevusi. G.J ütles 26. märtsil 2019 toimunud kohtumisel kriminaalhooldusametnikule, et ta on nõus jätkama osalemist programmis „Kainem ja tervem Eesti“. 2

(4)Kohtu seisukoht
  1. Kohus tuvastab alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli, indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja G.J-i kirjalike seletuste alusel, et G.J tarvitas alkoholi
  2. novembril 2018,
  3. jaanuaril 2019 ja
  4. märtsil
  5. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollidest nähtub, et kriminaalhooldusametnik tuvastas indikaatorvahendiga G.J-i väljahingatavas õhus alkoholisisalduse
  6. novembril 2018 ja
  7. jaanuaril
  8. Indikaatorvahendi näit oli
  9. novembril 2018 0,164 mg/l ja
  10. jaanuaril 2019 0,185 mg/l. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et politseiametnik tuvastas
  11. märtsil 2019 indikaatorvahendiga alkoholisisalduse G.J-i väljahingatavas õhus.
  12. märtsil 2019 oli indikaatorvahendi näit 0,36 mg/l. Alkoholi tarvitamist
  13. novembril 2018,
  14. jaanuaril 2019 ja
  15. märtsil 2019 tunnistab ka G.J kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes seletustes.
  16. G.J pole nimetanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis vabandab alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Õlle joomine saunas ja alkoholi sisaldava köharõhu tarvitamine, millega põhjendab G.J alkoholi tarvitamist
  17. novembril 2018, ei vabanda alkoholi tarvitamise keelu rikkumist, sest süüdimõistetu, kellele on katseajaks määratud alkoholi tarvitamise keeld, peab saunas käimise ajal hoiduma alkoholi tarvitamisest ja leidma janu kustutamiseks mõne muu viisi ning vältima alkoholi sisaldavate ravimite tarvitamist. Kõhuravimi lahustamine piiritusega, millega põhjendab G.J alkoholi tarvitamist
  18. jaanuaril 2019, ei vabanda samuti alkoholi tarvitamise keelu rikkumist, sest süüdimõistetu, kellele on katseajaks määratud alkoholi tarvitamise keeld, peab hoiduma ravimite lahustamisest alkoholis. Ka veini tarvitamine tuttavatega, millega põhjendab G.J alkoholi tarvitamist
  19. märtsil 2019, ei vabanda alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Süüdimõistetu, kellele on katseajaks määratud alkoholi tarvitamise keeld, peab hoiduma alkoholi tarvitamisest tuttavatega ja tal tuleb leida mõni muu võimalus vaba aja veetmiseks. Seega rikkus G.J kolmel korral talle katseajaks

§ 75lg 2 p 2 alusel pandud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest.

Kuna kahe esimese rikkumise eest tegi kriminaalhooldusametnik G.J-ile hoiatuse, ei saa kohus kahe esimese rikkumise eest omapoolseid meetmeid rakendada. Kolmanda rikkumise eest pole kriminaalhooldusametnik teinud G.J-ile hoiatust. Seega saab kohus kolmanda rikkumise eest rakendada omapoolseid meetmeid. 8.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Seega peab kohus otsustama, kas ta paneb G.J-ile täiendavad kohustused, pikendab katseaega või saadab süüdimõistetu vanglasse. 9. Vangistuse täitmisele pööramine kui

§ 74

lg 4 alternatiividest kõige raskem tuleb kontrollnõuete või kohustuste rikkumise korral kõne alla juhul, kui süüdimõistetu on korduvalt rikkunud mõnda kontrollnõuet või kohustust või kui ta on rikkunud mitut kontrollnõuet või kohustust ja on alust arvata, et ta rikub kohustusi või kontrollnõudeid ka edaspidi. Kui on võimalik, et süüdimõistetu täidab edaspidi kõiki kontrollinõudeid ja kohustusi, tuleb määrata talle täiendavad kohustused või pikendada katseaega. 10. G.J on täitnud korrektselt registreerimiskohustust, ta käis „Esmase hindamise“ teenusel alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames ja täitis sellega tema nõusolekul talle

§ 75lg 4 alusel katseajaks pandud kohustuse, ta oli kriminaalhooldusametnikule kodukülastuse ajal kättesaadav ka pärast kolmandat alkoholi 3

(4)tarvitamise keelu rikkumist ja ta andis kriminaalhooldusametnikule nõusoleku osaleda sotsiaalprogrammis „Kainem ja tervem Eesti“. Need asjaolud näitavad, et G.J on huvitatud katseaja läbimisest, ta on motiveeritud edaspidi täitma kõiki käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi sealhulgas kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest ja ta on aru saanud sellest, et ta peab loobuma alkoholi tarvitamisest, et täita talle katseajaks pandud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest. Neid asjaolusid arvestades esineb mõningane lootus, et G.J hoidub edaspidi alkoholi tarvitamisest. Selliselt toimimist võib suurendada ka „Kainema ja tervema Eesti“ programmis osalemine. Nimelt võib see programmis anda G.J-ile teadmisi ja oskusi, mis aitavad tal alkoholi tarvitamisest hoiduda. Seetõttu määrab kohus

§ 74

lg 4 ja § 75 lg 2 p 8 alusel G.J-ile kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis „Kainem ja tervem Eesti“. G.J-ile täiendava kohustuse määramist

§ 75lg 2 p 8 alusel ei takista asjaolud, et Tartu Maakohtu 16.

oktoobri 2018 otsusega määrati A. Vanerile

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustus osaleda sotsiaalprogrammis ja § 75 lg 4 alusel kohustus minna „Esmase hindamise“ teenusele alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames. See kohustus piirdus osalemisega hindamisel, mis on vajalik alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.