Obsah (8)

§ 432§ 162§ 657§ 423§ 171§ 150§ 427§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 8. märts 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-2108 Kohtuasi Tallinn

) § 423 lg 2 p 2 alusel (määruses ekslikult märgitud

§ 432

lg 2 p 2), kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Maakohus märkis, et kostja võttis hagi aluseks olevad faktiväited omaks (dtl 162). Kostja on kinnistusraamatu andmetel korteriomandi mõttelise osa omanik alates

1. märtsist
2. Kostja pole omanikuks olemise ajal tasunud majandamiskulusid ning
3. septembri 2021 seisuga oli majandamiskulude võlgnevuse summa 416,60 eurot ja tasumata viivis 104,45 eurot (dtl 139). 18.oktoobril 2021 otsustas korteriomanike üldkoosolek nõuda kostjalt korteriomandi mõttelise osa võõrandamist (dtl 15). Hageja pole üldkoosoleku otsust täitnud. Hageja poolt esitatud nõue pole aga käesoleval juhul õiguslikult sobiv meede taotletud eesmärgi saavutamiseks. Kostja on üks paljudest vaidlusaluse korteriomandi kaasomanikest. Kostjale kuulub 2/150 mõttelist osa korteriomandist. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-s 33 sätestatud võimalus korteriomandi võõrandamise nõudmiseks on väga erandlik sekkumine omandiõigusesse, mis on üks põhiõigustest (põhiseaduse § 32). Normi eesmärgiks on lahendada teiste korteriomanike seisukohalt vastuvõetamatuks muutunud olukord selliselt, et oma kohustusi rikkuv korteriomanik sunnitakse korteriomanike koosseisust välja. Seda eesmärki ei saa üldjuhul (kui üldse) saavutada kaasomandiosa võõrandamisega. Eesmärgi saavutamiseks tuleks võõrandada probleemne korteriomand tervikuna, mitte selle mõtteline osa. KrtS § 33 eesmärgiks ei ole sama korteriomandi kaasomanike vaheliste probleemide lahendamine. Maakohus selgitas lisaks, et hageja on hagi põhjendanud majandamiskulude tasumisega viivitamisega. Kuna konkreetsele korteriomandile langeva majandamiskulude osa tasumise eest vastutavad kõik korteriomandi ühised omanikud solidaarselt, ei saa ühistu heita majandamiskulude tasumata jätmist ette ainult kostjale. Sisuliselt on tegemist kaasomanike 2 vahelise rahalise vaidlusega. Hageja õiguste kaitseks on sobiv meede rahalise nõude esitamine kostja või ka teiste solidaarselt vastutavate korteriomanike vastu juhul, kui vaidlusaluse korteriomandi majandamiskulud pole temale täielikult tasutud. Kui kostjale langev arvestuslik osa majandamiskuludest on teiste kaasomanike poolt tasutud, saavad need isikud nõuda kostjalt hüvitust (võlaõigusseaduse § 69). Kui kostja jätab tema vastu võimalikult tehtava raha väljamõistmise otsuse täitmata, on otsust muuhulgas võimalik täita vaidlusaluse korteriomandi mõttelise osa võõrandamise kaudu täitemenetluses. Maakohus jättis menetluskulud

§ 162

lg 4 alusel poolte endi kanda, kuna vaidlustamata asjaoludel pole kostja enam kui nelja aasta jooksul tasunud hagejale majandamiskulude eest ega ole asunud oma kohustusi täitma ka käesoleva tsiviilasja menetlemise ajal, mistõttu oleks menetluskulude väljamõistmine hagejalt ebaõiglane. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada, hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Määruskaebuse kohaselt on korteriomandi võõrandamise nõude eelduseks korteriomanike üldkoosoleku otsuse vastu võtmine, millega korteriomanikku, kes on rikkunud oma KrtS §-s 31 sätestatud kohustusi, kohustatakse võõrandama oma korteriomand. Hageja on esitanud tõendid, mis kinnitavad seda, et korteriomanikud on teinud seadusel ja tõenditel põhineva otsuse. Kostja ei ole alates
2. märtsist 2018 majandamiskulusid tasunud, mistõttu on KrtS § 32 lg 2 p 2 nõuded täidetud.
3. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus menetluskulud jätta hageja kanda.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

8. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata

§ 423

lg 2 p 2 alusel (määruses ekslikult märgitud

§ 432

lg 2 p 2 alusel), mis sätestab, et kohus võib hagi jätta läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Hageja esitas kostja vastu hagi KrtS § 33 alusel. KrtS § 33 lg 1 järgi otsustab kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel korteriomandi võõrandamise, kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole oma korteriomandit hiljemalt kolme kuu möödumisel KrtS §-s 32 sätestatud nõude esitamisest võõrandanud.
2. Hageja leiab määruskaebuses, et kuna kostja on viivitanud vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega üle kolme kuu, sest ta ei ole alates
3. märtsist 2018 kordagi majandamiskulusid tasunud, ja korteriomanike üldkoosolek on võtnud vastu otsuse kostja korteriomandi võõrandamise kohustamiseks, on eeldused KrtS § 33 lg 2 p 2, lg 3 ja § 33 lg 1 alusel nõude esitamiseks täidetud. 3
4. Maakohus tuvastas, et kostja on üks paljudest vaidlusaluse korteriomandi kaasomanikest, kusjuures kostjale kuulub korteriomandist 2/150 mõttelist osa (dtl 5). Kolleegium nõustub maakohtuga, et KrtS §-d 32 ega 33 ei võimalda nõuda korteriomandi mõttelise osa võõrandamist. Korteriomandi võõrandamise nõue on omandiõiguse puutumatuse tõttu äärmuslik abinõu, mistõttu tuleks välistada kergekäeliselt ebameeldivast elanikust vabanemise võimalus (vt nt Riigikohtu
5. novembri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-07, p 12). Seega on korteriomandi võõrandamise nõude esitamise võimalus piiratud, mida saavad põhjendada üksnes väga kaalukad asjaolud ning hagi esitamise õigust tuleb ringkonnakohtu arvates tõlgendada kitsendavalt. Kuna kostjale ei kuulu korteriomandit, vaid üksnes mõtteline osa sellest, ei ole temalt korteriomandi võõrandamist võimalik nõuda. Vaidlusalune korteriomand on mitme isiku kaasomandis, mistõttu võiks kohaseks õiguskaitsevahendiks olla kaasomandi lõpetamise nõue (AÕS § 76), mille saaks esitada korteriomandi kaasomanik. Seetõttu nõustub kolleegium maakohtuga, et hagi tuli jätta

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

1. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, ei ole põhjust ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust muuta.
2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kostjal ei ole menetluses lepingulist esindajat olnud ning asja materjalidest ei nähtu muid kostja kindlaksmääratavaid menetluskulusid. Seega puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. 14. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et hageja tasus määruskaebuselt riigilõivu summas 420 eurot (dtl 188). Määruskaebuse esitamisel tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 14 järgi tasuda riigilõivu 70 eurot, mistõttu on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust enam 350 eurot. Hagejal on

§ 150

lg 1 p 1 alusel õigus taotleda kohtult määruskaebuse esitamisel enamtasutud riigilõivu tagastamist.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti, menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb märkida andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. 15. Määruse peale võib esitada määruskaebuse (

§ 427

). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 4