KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-141613

) § 168 lg-te 4 ja 5 alusel kostja kanda. Hageja selgitas, et enne hagi esitamist ei tasunud kostja võlgnevust ligi aasta jooksul. Hageja esitas kostja vastu esmalt avalduse maksekäsu kiirmenetluses, millele kostja esitas vastuväited. Kostja ei pöördunud kordagi hageja poole ega pakkunud välja maksegraafikut võla tasumiseks. Selle asemel asus kostja end varatuks muutma. Maakohtu määrus ja põhjendused

1. Harju Maakohus jättis
2. märtsi
3. a määrusega (vaidlustatud määrus) hagi tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3360 eurot. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb menetluskulud jätta

§ 168

lg 4 alusel kostja kanda, kuivõrd hageja võttis hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hagejal ei olnud võimalik oma õigusi muul moel kaitsta kui hagi esitamisega. Seega ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid hageja kanda. 2

§ 162

lg 4 ja

§ 163lg 2 alusel.

Menetluskulude kostja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane, sest kostja pakkus hagejale kompromissi sõlmimist juba maksekäsu kiirmenetluses. Kostja hinnangul ei ole põhjendatud hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot, kuna hagi tagamise taotluse esitamine ei olnud praegusel juhul hädavajalik. Ka ei nõustu kostja maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on hagi koostamisega seonduvate toimingute ajakulu põhjendatud 10 tunni ulatuses. Praegune vaidlus ei olnud sedavõrd keeruline, hageja nõue tugineb maksmata jäänud arvetele. Kostja märkis juba maksekäsu kiirmenetluses, milliste arvetega ta on nõus ja millistega mitte. Kostja hinnangul on hagiavalduse koostamisega seotud toimingute põhjendatud ajakulu maksimaalselt 2 tundi. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et määruskaebusele vastuse koostamise ajakulu 1 tund on põhjendamatu, kuna Tallinna Ringkonnakohus rahuldas kostja määruskaebuse hagi tagamise määruse peale. Ka ei ole põhjendatud ajakulu kostja vastusele seisukoha koostamisele kulunud 3 tundi. Lisaks leiab kostja jätkuvalt, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 170 eurot on ülemäärane. Põhjendatud tunnitasu suuruseks on praegusel juhul 120 eurot (käibemaksuta). 9. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 10. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 (koosmõjus

§-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja ei pea

§ 654lg 6 (koosmõjus §-ga 659) alusel vajalikuks neid täies ulatuses korrata.

12. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 (koosmõjus

§-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kostja vaidlustab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse ja temalt välja mõistetud menetluskulude hüvitise suuruse osas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud hagi läbivaatamata jätmist puudutavas osas ega ka osas, 3

§ 456lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 kohaselt jõustunud.

13. Pooled vaidlevad jätkuvalt menetluskulude jaotuse üle. Hageja võttis hagi tagasi, sest kostja tasus hagejale võlgnevuse.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja võtab hagi tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, v.a juhul, kui ta võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et praegu tuli menetluskulud

§ 168lg 4 alusel jätta kostja kanda.

Maakohus on menetluskulude jaotuse üle otsustades õigesti kohaldanud kaalutlusõigust ega ole selle piire ületanud. Maakohus on nõuetekohaselt põhjendanud, miks ta jättis menetluskulud kostja kanda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 14. Määruskaebusest nähtuvalt leiab kostja, et maakohtul tulnuks menetluskulud

§ 162

lg 4 ja

§ 163lg 2 alusel jätta tervikuna või suuremas osas hageja kanda.

Kostja viitab, et pakkus hagejale kompromissi juba maksekäsu kiirmenetluses, millega hageja aga ei nõustunud. Kolleegium kostjaga ei nõustu. 15. Iseenesest on õige, et poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks

§ 168

lgtes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid. Samas ei anna

§ 162

lg 4 kohtule õigust panna poole kanda vastaspoole või teise menetlusosalise kulusid, vaid üksnes kaaluda poole kulude tema enda kanda jätmist (vt Maksing, M ja Volens, U.

§ 162, komm 3.4.1, alapunkt a.

– Kõve, V jt. (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). Seega ei võimalda

§ 162lg 4 jätta kõiki menetluskulusid hageja kanda nagu seda on soovinud kostja.

16. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja praegusel juhul toonud kohtu ette ka erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks jätta

§ 162

lg 4 alusel hageja menetluskulud tema enda kanda.

§ 162

lg 4 lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda (vt nt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja on väitnud, et ta tegi juba maksekäsu kiirmenetluses hagejale kompromissettepaneku. Kolleegium nõustub hagejaga, et maksekäsu kiirmenetluses vastuväidete esitamist ei saa käsitada kompromissettepanekuna. Seega ei ole kolleegiumi arvates alust väita, et hageja on pahatahtlikult oma menetlusõigusi kasutanud. Arvestades, et kostja ei tasunud vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele võlgnevust ning esitas vastuväiteid ka maksekäsu kiirmenetluses, oli hagiavalduse kohtusse esitamine hageja õiguste kaitseks vajalik.
3. Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul võimalik jätta menetluskulusid ka

§ 163

lg 2 alusel hageja kanda.

§ 163

lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Viidatud säte kohaldub vaid hagi osalise rahuldamise korral (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-11359/87, p 14). Praegusel juhul ei ole maakohus hagi osaliselt rahuldanud, vaid maakohus lõpetas menetluse seetõttu, et hageja võttis hagi tagasi, kuna kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist.
3. Ka saab kolleegium kostja määruskaebuses esitatud väidetest aru, et kostja hinnangul ei ole põhjendatud jätta tema kanda hagi tagamise taotlusega seonduvaid menetluskulusid, kuivõrd hagi tagamise taotlus oli põhjendamatu ja Tallinna Ringkonnakohus tühistas selle. Seejuures on kostja viidanud

§ 162lg-le 1. Kolleegium ei nõustu ka selle kostja väitega. 4

§ 162lg-le 1 asjakohane.

Küll aga võimaldab

§ 169

lg 3 rahuldamata jäänud taotluse esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud jätta menetluse tulemusest sõltumata menetlusosalise kanda, kes esitas edutu taotluse. Kolleegiumi hinnangul ei ole aga praegusel juhul tegemist

§ 169lg-s 3 sätestatud olukorraga.

Asja materjalidest nähtuvalt rahuldas Tallinna Ringkonnakohus

1. veebruari
2. a määrusega kostja määruskaebuse ja tühistas maakohtu määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu põhjusel, et hagi tagamise abinõu jätkuva kohaldamise vajadus oli ära langenud (

§ 386lg 2), sest kostja tasus pärast hagi tagamist põhinõude ja viivise.

Seega ei olnud hagi tagamise abinõu tühistamise põhjuseks põhjendamatult esitatud taotlus. 20. Lisaks on kostja vaidlustanud maakohtu kindlaksmääratud ja kostja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse. Määruskaebuse väidetest saab järeldada, et kostja hinnangul on maakohus hageja lepingulise esindaja ajakulu kontrollimisel rikkunud

§ 175lg-t 1.

Kolleegium sellega ei nõustu. 21. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus õigusabiteenuse osutamisele kulunud aja hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Kolleegiumi hinnangul on maakohus

§ 175

lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud toimiku materjalidele tuginedes hageja lepingulise esindaja toimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning kolleegiumil ei ole alust ümber hinnata maakohtu diskretsiooniotsust. Maakohus on pidanud hagi koostamisega seonduvate toimingute põhjendatud ajakuluks 10 tundi (vähendades ajakulu 7 tunni ja 30 minuti võrra). Arvestades, et koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, ei ole maakohtu määratud 10 tundi ülemäärane. Arvestades hageja

1. detsembri
2. a menetlusdokumendi sisu ja mahtu, sh asjaolu, et seisukoha koostamiseks pidi hageja esindaja tutvuma ka kostja
3. detsembri
4. a seisukohaga, ei ole ülemäärane viidatud seisukoha koostamisega seotud ajakulu 3 tundi. Muid hageja esindaja menetlustoiminguid ei ole kostja määruskaebuses vaidlustanud. Kolleegium ei näe ka ülejäänud osas maakohtu kaalutlusõiguse rikkumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu poolt põhjendatuks ja vajalikuks peetud hageja lepingulise esindaja ajakulu jätta muutmata.
5. Kostja on määruskaebuses vaidlustanud ka hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruse. Kostja hinnangul on põhjendatud tunnitasu suurus 120 eurot (käibemaksuta). Kolleegium leiab, et maakohus ei ole tunnitasu suuruse hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Arvestades hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, ei ületa kolleegiumi hinnangul tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta) oluliselt sarnase õigusabiteenuse keskmist turuhinda. Seega jääb maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulude hüvitis muutmata.
6. Juhindudes

§ 173lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse.

Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

24. Vastavalt

§ 174

lg-le 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud määruskaebemenetluses.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja menetluskulude nimekirja järgi seisnevad hageja menetluskulud ringkonnakohtus lepingulise esindaja kuludes 382,50 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja järgi tegi lepinguline esindaja tunnihinnaga 170 (käibemaksuta) hagejat esindades kokku toiminguid 2 tunni ja 15 minuti ulatuses. Arvestades määruskaebuse sisu ja mahtu ning hageja
2. märtsi
3. a vastuse sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul määruskaebusele vastuse koostamisega 5

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Kolleegiumi hinnangul, arvestades vaidluse ulatust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista pool hageja

1. märtsi
2. a seisukoha koostamise kululust (s.o 170/2), millele lisandub
3. märtsi
4. a menetluskulu nimekirja koostamise kulu, s.o kokku 127,50 eurot. Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. 26. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja

§ 178

lg 1 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6