Obsah (7)

§ 118§ 116§ 642§ 641§ 127§ 128§ 115

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-21-8239 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2023, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur

) § 635 lg 1 mõttes, mille alusel kohustus kostja paigaldama hageja sõidukile kleebised. 15.03.2021 tasus hageja kostjale tehtud töö eest 895,20 eurot. Kohtu hinnangul 3 on kostja enda lepingulised kohustused jätnud täitmata. Menetluses kogutud tõenditest nähtub, et kostja andis 12.03.2021 hagejale töö üle. Hageja pöördus kostja poole puuduste kõrvaldamiseks 14.03.2021, seega kaks päeva pärast töö kättesaamist, mida kohtu hinnangul tuleb pidada mõistlikuks ajaks. 13. Hageja väitel ei saavutanud kostja kokkulepitud tulemust ka 14.03.2021 teostatud parandustööga ning hageja taganes 26.04.2021 lepingust. Kohtule on esitatud kostja 23.03.2021 e-kiri hagejale, milles kostja nõustub, et lõpptulemusena sellised vead pole aktsepteeritavad. Kostja kinnitusel said need vead aga järgmisel päeval koheselt parandatud (tl 9). Kohtu hinnangul kostja oma väiteid tõendanud ei ole. Kohtule on esitatud 3M reklaamkilede maaletooja 18.03.2021 ja 01.04.2021 seisukoht selle kohta, et kostja teostatud töö kvaliteet ei ole aktsepteeritav (tl 10, 11). Puudub vaidlus, et hageja andis kostjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas taganemise avalduse poolteist kuud pärast parandustööde ebaõnnestumist. Lepingu rikkumise tõttu lepingust taganemise avalduse võib esitada

§ 118järgi mõistliku aja jooksul kuni täitmise nõude aegumiseni.

Kohtu hinnangul on hageja teinud taganemise avalduse mõistliku aja jooksul

§ 118tähenduses.

14. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingust taganemise õiguse tekkimise formaalsed ja materiaalsed eeldused kohtu hinnangul

§ 116

lg 2 p 1 sätestatust tulenevalt täidetud, lepingu eesmärgi saavutamine on kostja lepingurikkumise tõttu jäänud suures osas saavutamata ja see pidi olema kostjale objektiivselt ettenähtav. Kostja vastutab rikkumise eest (

§ 642) ning hageja nõue 895,20 euro tagastamiseks on põhjendatud.

15. Töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõude esitamine eeldab esiteks, et töö ei vasta lepingutingimustele (

§ 641

, § 77) ning töövõtja vastutab selle rikkumise eest (

§ 642) (vt ka Riigikohtu 28.

oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Seejärel tuleb kohtul kontrollida, kas hagejale on tekkinud kahju (

§ 127

lg 1, § 128), kas kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2) ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4) (vt nt Riigikohtu 8.

jaanuari

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15).
2. Hageja on endal kahju tekkimise tõendamiseks esitanud fotod sõidukist ning hinnapakkumise (tl 19) kahjude likvideerimiseks. Kostja peaks käesoleval juhul tõendama, et kahju on tekkinud mingi muu kui hageja poolt nimetatud ja tõendatud asjaolu tõttu. Kostja seda käesolevas menetluses teinud ei ole. Kohtu hinnangul on fotodelt selgelt nähtav, et hageja sõiduki tuledele ning värvile on tekkinud peenikesed, noalõiget meenutavad jooned, mida teeliikluses ei ole võimalik sõidukile tekitada. Eeltoodust tulenevalt on hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 3060,28 eurot seoses sõidukile tekitatud kahjuga.
3. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-19-13 asunud seisukohale, et lepingu rikkumine, mis seisneb töö nõuetele mittevastavuses, on tellijale kõigi töövõtulepingust tulenevate õiguskaitsevahendite kohaldamise eelduseks ning selle tuvastamisega seotud tellijale 4 kohtueelselt tekkivad kulud on käsitatavad otsese varalise kahjuna

§ 128lg 3 tähenduses.

Samamoodi on otsese varalise kahjuna

§ 128

lg 3 tähenduses käsitatavad ka lepingu rikkumise tõttu kantud kohtueelsed õigusabikulud. Hageja eelnimetatud kulude hüvitamise nõude rahuldamise esmase eeldusena peavad olema täidetud kahju hüvitamise nõude (

§ 115lg 1) eeldused (vt Riigikohtu 5.

novembri

1. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-79-08, p 18). Lisaks peavad kulud olema mõistlikud, st vajalikud ja mõistliku suurusega (vt Riigikohtu
2. aprilli
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 11). Kulutused õigusabile võivad olla mittevajalikud ulatuses, milles need on seotud lepingust taganemisega, kui kohus asub seisukohale, et hageja lepingust taganemine ei ole kehtiv.
4. Käesolevas menetluses on kohus asunud seisukohale, et hageja lepingust taganemine on kehtiv. Samuti on kohus tuvastanud, et hagejale tekkis kahju kostja lepingurikkumise tõttu. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul täidetud hagejale kahju hüvitamise eeldused. Kahju suuruse tõendamiseks on hageja esitanud õigusteenuse pakkuja kalkulatsiooni ja arve, millest nähtub, et õigusabile on kulunud 3,5 tundi ja õigusabi on osutatud tunnihinnaga 115 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on hagejale kahju tekkimine põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Kostja ei kõrvaldanud puuduseid töös, samuti ei tasunud pärast hagejapoolset lepingust taganemist tagasitäitmise korras hagejalt saadud 895,20 eurot ega süvenenud sõidukile tekkinud kahjustuse põhjustesse. Eeltoodust tulenevalt on hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 402,50 eurot. Apellatsioonkaebus
5. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes vaidlustab maakohtu otsuse tervikuna. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus palub kostja jätta hageja kanda.
6. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme. Kohus on jätnud tõendid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hindamata. Kohus on oma seisukoha kujundamisel tuginenud üldsõnaliselt esitatud tõenditele ning valikuliselt poolte väidetele, jättes põhjendamata hageja väidete eelistamise kostja väidetele. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja töövõtt hõlmas auto katmist kujundatud kiledega 3M, 80 seeriast. Täiendavalt ja hagejale tasuta kattis kostja veoauto tuled auto värvikatise kiledega (PPF), mitte 3M kiledega. Hageja ei ole maakohtu menetluses esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks kilede ebakvaliteetsele paigaldusele. Poolte kirjavahetusest ilmneb, et fotod on tehtud enne, kui kostja teostas oma vaegtööd. Kohtuotsuses viidatakse poolte kohustusele ja õigusele tagastada lepingu alusel teiselt lepingupoolelt saadu. Kirjeldatud kujul töövõtu osas tuleb töövõtja poolt tagastada saadud tasu, tellijal aga veokile paigaldatud kile.
7. Kohus on asunud asjatundja positsioonile ning andnud hinnangu hageja poolt esitatud fotodele. Kostja oli juba maakohtu menetluses seisukohal, et tal puudub igasugune info fotode tegemise koha, aja ja eseme suhtes. Puudub ka igasugune selgus kohtuotsusest, miks 5 oleks pidanud kostja tegema kilede lõikusi keset tuld või fotodel nähtuvates kohtades. Kostja hinnangul on osaliselt üldse tegemist kiledelt peegelduvate surve või muljumise tulemustel tekkinud jälgedega. Või niiskuse peegelduse või vee tilkadega. Ka on oluline, et PPF kiled on ise taastuvad, st aja möödudes kaovad sealt nii muljumise jäljed, kui ka võimalikud kriipsud. Kohus pidas kahju põhistatuks ning otsustas hinnapakkumise alusel täies ulatuses selle välja mõista. Samas ei ole jälgitav, miks tuli tuled välja vahetada. Vastus apellatsioonkaebusele
8. Hageja vaidles apellatsioonkaebuse vastu, palus selle jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 2550,23 eurot ületavas osas ja kohtueelsete õigusabikuludega seonduva kahjuhüvitise 350,18 eurot ületavas osas. Tühistatud osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
10. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et töövõtulepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Kostja väited, et maakohus on rikkunud tõendite hindamise reegleid, on põhjendamatud. Kostja kinnitas 23.03.2021 e-kirjas, et vead ei ole aktsepteeritavad. Kuigi kostja väitis samas e-kirjas, et vead said koheselt parandatud, ei ole ta puuduste kõrvaldamise kohta tõendeid esitanud. Samas on 3M-kilede müügiesindaja kinnitanud nii 18.03.2021 e-kirjas kui ka 01.04.2021 e-kirjas, et töö ei vasta kvaliteedistandardile. 01.04.2021 e-kirja kohaselt on kiles kortsud, kilealused mullid, kile servad ei ole viimistletud. Tõendeid, mis lükkaksid 3M-kilede müügiesindaja hinnangu ümber, ei ole kostja esitanud. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et lepingust taganemine on kehtiv ning maakohus mõistis põhjendatult kostjalt välja lepingu alusel saadud 895,20 eurot.
11. Kostja on apellatsioonkaebuses märkinud, et töövõtulepingust taganemise korral tuleb ka hagejal endal tagastada lepingu järgi saadu ehk sõidukile paigaldatud kile. Ringkonnakohus jätab kostja väite, et lepingust taganemise korral on ka temal hageja vastu lepingu alusel üleantu tagastamise nõue, tähelepanuta, kuna kostja ei ole sellele maakohtus tuginenud. Samuti ei ole kostja põhjendanud, mis takistas tal seda tegemast (TsMS § 652 lg 4).
12. Maakohus mõistis kostjalt välja kahjuhüvitise summas 3060,28 eurot seoses sellega, et tööde teostamisel kahjustas kostja sõidukit – kraapis ära sõiduki tuled. Maakohus leidis, et sõiduki kahjustamine on tõendatud hageja esitatud fotodega. Põhjendamatu on kostja etteheide, et kohus ei oleks tohtinud fotosid hinnata. Fotod on dokumentaalsed tõendid ning tõendite hindamine otsuse tegemisel on kohtu ülesanne. Maakohus ei rikkunud tõendite 6 hindamise reegleid. Õige on maakohtu seisukoht, et kui kostja leidis, et fotodelt nähtuvad kahjustused ei ole tekitatud kostja poolt, siis tuli tal oma väiteid tõendada. Kostja ei ole oma vastuväidete tõendamiseks esitanud maakohtule ühtegi tõendit. Sealhulgas on paljasõnaline kostja väide, et osaliselt on tegemist surve või muljumise tulemusel tekkinud jälgedega, mis aja möödudes kaovad. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et kahju hüvitamise nõude tingimused on täidetud. Hageja esitas puuduste kõrvaldamise maksumuse (s.o uute tulede hinna) tõendamiseks Scania Eesti AS arve summas 3060,28 eurot (sisaldab käibemaksu). Kostja on maakohtus märkinud, et on arusaamatu, miks tuleb tuled välja vahetada. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja tõendanud, et kahjustuste kõrvaldamiseks ei ole tulede vahetamine vajalik. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et tekitatud kahjustused oleks võimalik kõrvaldada väiksema summa eest. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus aga põhjendamatult mõistnud kahjuhüvitise välja koos käibemaksuga. Hageja on käibemaksukohustuslane. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Seega on põhjendatud kahjuhüvitise suuruseks viidatud arve summa ilma käibemaksuta, s.o 2550,23 eurot.
13. Lisaks on maakohus mõistnud kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitisena välja kohtueelsete õigusabikulude katteks 402,50 eurot (käibemaksuta). Kohtueelsed õigusabikulud koosnevad hageja esindaja poolt materjalidega tutvumises ja kohtueelse nõudeavalduse koostamises kokku 3,5 tunni ulatuses, tunnihinnaga 115 eurot (käibemaksu arvestamata). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kulusid kohtueelsele õigusabile saab käsitleda varalise kahjuna (

§ 128lg 3) ning nimetatud nõude esitamise eeldused on täidetud.

Siiski ei saa kohtueelsete õigusabikulude nõuet pidada põhjendatuks kogu ulatuses. Hageja esitas kohtueelselt nõude lepingust taganemise alusel 895,20 euro saamiseks, lisaks nõude kahju hüvitamiseks summas 3060,28 eurot. Kuna hageja nõue kuulub osaliselt rahuldamisele, siis ei ole kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmine täies ulatuses põhjendatud. Arvestades, et hageja kohtueelselt esitatud nõue kuulub rahuldamisele ca 87 % ulatuses, siis tuleb ka kohtueelsete õigusabikulude nõue rahuldada 87 % ulatuses summast 402,50 eurot ehk summas 350,18 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 28. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuleb maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta 13 % ulatuses hageja kanda ja 87 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 7