Obsah (7)

§ 116§ 114§ 118§ 38§ 195§ 150§ 148

4-22-4550 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-22-4550 Kohtunik Inna Ombler Vaidl

§ 116

alusel palus kohus kohtuvälisel menetlejal esitada väärteotoimik, mis laekus kohtule 03.01.

2. Harju Maakohus võttis 04.01.2023 määrusega kaebuse menetlusse. Kuivõrd kaebus oli digitaalselt allkirjastatud 29.11.2022, määras kohus kohtuistungi, et selgitada välja kaebuse esitamise asjaolud.
3. Harju Maakohtu 14.02.2023 istungil taotles kohtuvälise menetleja esindaja jätta kaebus läbi vaatamata, sest see on kohtule esitatud edasikaebamise tähtaega ületades.
4. Kaebuse esitaja selgitas, et kaebust aitas koostada abikaasa, viimase abil ta 29.11.2022 digiallkirjastas kaebuse ja nad koos esitasid kaebuse avaliku e-toimiku kaudu. 22.12.2022 tuli kohtutäiturilt teade tasumata trahvi kohta, misjärel nad sisenesid avalikku e-toimikusse ja tegid kaebuse esitamise protsessi läbi teist korda. Maakohtu määrus
5. Harju Maakohus jättis 14.02.2023 määrusega P. Kruusandi kaebuse läbi vaatamata, leides, et P. Kruusandi on kaebuse esitamise tähtaja mööda lasknud mõjuva põhjuseta.
6. Kohus märkis, et arutatavas asjas 17.10.2022 koostatud väärteoprotokollis on selgelt kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 15.11.
7. Nimetatud kuupäevast algab

§ 114

lg 4 kohaselt kohtuvälise menetleja lahendile kaebetähtaeg ning järelikult oli kaebuse esitamise viimane tähtpäev 30.11.

1. Väärteoprotokolli kohaselt on menetlusalune isik väärteoprotokolli kätte saanud 17.10.
2. Menetlusaluse isiku allkiri väärteoprotokollil tõendab, et isikutele tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Järelikult oli menetlusalune isik teadlik lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast, millest seaduse kohaselt algab ka otsuse edasikaebamise tähtaeg. Väärteotoimikus on andmed, et 14.11.2022 otsus saadeti aadressile xxx ning kaebuse koostamine ja allkirjastamine 29.11.2022 kinnitab P. Kruusandi teadmist kaebuse esitamise tähtajast. 14.11.2022 otsuses väärteoasjas nr 2302,22,011377 on selgelt kirjas, et kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 30.11.
3. Riigikohus on märkinud, et

§ 114

lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel. […](RKKKo nr 3-1-1-99-10, p 16). Samuti on Riigikohus märkinud, et tulenevalt

§ 118lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja Kr

MS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud. Maakohus rõhutas, et arutataval juhul ei ole P. Kruusandi kaebuse esitamise tähtaja ennistamist taotlenud.

1. Kohtu IT-abi vastusest kohtu järelpärimisele nähtub, et 29.11.2022 kell 20.40 alustas P. Kruusandi dokumendi esitamist e-toimikus ja allkirjastas selle 21.23, kuid ei esitanud seda. Tol hetkel ei esinenud vigu e-toimiku töös. 22.12.2022 10.37 jätkas P. Kruusandi tööd sama mustandiga ja esitas kõnealuse dokumendi.
2. Kohus asus seisukohale, et kaebuse esitaja poolt kohtuistungil antud selgitused kaebuse esitamise kohta ei ole mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Kohtule ei ole 2/6 4-22-4550 esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks mõne objektiivse asjaolu esinemist kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Kaebetähtaja möödalaskmise seisukohalt ei oma tähendust asjaolu, et P. Kruusandi oskused avaliku e-toimiku kasutamiseks on puudulikud. Objektiivseid takistusi kaebetähtaja möödalaskmisel ei ole tuvastatud. Kohtuistungil ei osanud P. Kruusandi põhjendada, miks 29.11.2022 alustatud e-menetlus avalikus e-toimikus ei olnud lõpuni viidud, aga 22.12.2022 õnnestus tal kaebuse esitamise menetlus lõpuni viia.
3. Tulenevalt eeltoodust asus kohus seisukohale, et P. Kruusandil olid kõik võimalused, et esitada kaebus tähtaegselt ning kaebuse esitamise menetluse lõpetamine hilisemal ajal tuleneb P. Kruusandi enda lohakusest ja hoolimatust käitumisest. P. Kruusandi ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks ja kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu kohtuistungil avaldatud selgitused kaebuse esitamise tähtaja osas rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. Kuna kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ja mõjuvaid põhjuseid ei ole välja toodud ning kaebuses esitamise tähtaja ennistamist ei ole taotletud, tuli P. Kruusandi kaebus PPA 14.11.2022 otsusele väärteoasjas nr 2302,22,011377 jätta maakohtu hinnangul läbi vaatamata. Määruskaebus
4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse menetlusalune isik P. Kruusandi, kes taotleb väärteoasjas tähtaegade ennistamist ja kaebuse menetlusse võtmist.
5. P. Kruusandi märgib, et ei nõustu maakohtu otsustusega mitte menetlusse võtta tema kaebust väärteoasjas nr 2302,22,011377 seoses kaebetähtaja möödalaskmisega, tuues põhjuseks tema lohakuse ja hoolimatuse. P. Kruusandi selgitab, et dokument sai allkirjastatud õigel päeval, s.o 29.11.
6. Sellele viitab ka kohtu poolt tehtud järelpärimine IT-osakonda. Seletamatutel põhjustel ei jõudnud e-toimiku kaudu tehtud kaebus kohtuni. P. Kruusandi viibis enda sõnul komandeeringus samal perioodil, kui oli vaja esitada kaebus. Ta sõitis spetsiaalselt töö ajast selleks Tartust Tallinnasse ja tööle tagasi, et koostada kaebus ja see arvuti vahendusel esitada. P. Kruusandi leiab, et on loogika vastane sõita 500 km, et anda digitaalne allkiri ja jätta kaebus kohtule edastamata. Eelneva osas saab tunnistusi anda ka P. Kruusandi tööandja, kellele ta töölt puudumise põhjenduseks vastavasisulise avalduse tegi. Kohtumääruses on kirjas, et kohtuistungil ei osanud P. Kruusandi põhjendada, miks 29.11.2022 alustatud e-menetlus avalikus e-toimikus ei ole lõpuni viidud, aga 22.12.2022 see õnnestus, kuid P. Kruusandi kinnitab, et oli veendunud, et allkirjastatud dokument on edastatud korrektselt. Paraku jõudis 22.12.2022 tema e-posti teade kohtutäiturilt trahvinõude kohta samas väärteo asjas. Seepärast vaatas P. Kruusandi uuesti e-toimikusse ja vajutades nuppu „saada“, jõudis kaebus seekord ka kohale. P. Kruusandi leiab, et taunimisväärne on kohtu seisukoht mis sildistab teda kui lohakat ja hoolimatut inimest arvuti kasutamisoskuste puudumise tõttu.
7. Tallinna Ringkonnakohus võttis 13.03.2023 määrusega P. Kruusandi määruskaebuse menetlusse ja andis kohtumenetluse pooltele tähtaja kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks kuni 20.03.
9. P. Kruusandi esitas 14.03.2023 ringkonnakohtule täiendava seisukoha, milles kirjeldab väärteoasja asjaolusid ja selgitab veelkordselt, et 29.11.2022 oli ta töölähetuses Tartus. Et õigeaegselt kaebus esitada, sõitis P. Kruusandi spetsiaalselt selle jaoks Tallinnasse, kuna Tartus puudus tal võimalus e-toimikut kasutada. P. Kruusandi vormistas kaebuse ja allkirjastas selle. Allkirjastamist on kinnitanud IT-spetsialist, kellele tegi järelepärimise Harju Maakohus. Mingil seletamatul põhjusel kaebus aga Harju Maakohtuni ei jõudnud. Enda teada vormistas 3/6 4-22-4550 P. Kruusandi e-toimikut kasutades kõik õigesti. Oodates Harju Maakohtult arutatava kaasuse osas teavitust, sai P. Kruusandi aga e-postiga juba nõude kohtutäiturilt, kes arestis kõik tema pangakontod. P. Kruusandi kinnitab, et praeguseks on kogu summa kohtutäituril kätte saadud. P. Kruusandi palub neid selgitusi kõrgema astme kohtul arvesse võtta, tühistada süüdimõistev otsus ning tagastada temale kogu rahatrahv koos menetluskuludega.
10. PPA esitas omapoolse seisukoha 20.03.2023, milles palub jätta P. Kruusandi määruskaebus rahuldamata. PPA leiab, et maakohus on põhjalikult kajastanud kõiki määruskaebuses välja toodud asjaolusid. Maakohus on hinnanud kogutud tõendeid kogumis ja on õigesti leidnud, et P. Kruusandi kaebus on esitatud peale kaebetähtaja möödumist. Menetlusalune isik ei ole esitanud ühtegi objektiivset põhjendust, miks ta kaebetähtaja mööda laskis ja sellest tulenevalt ei kuulu 29.11.2022 maakohtule esitatud kaebus läbivaatamisele. Eeltoodust tulenevalt asub kohtuväline menetleja seisukohale, et Harju Maakohtu 14.02.2023 määrus väärteoasjas nr 4-22-4550 on seaduslik ja põhjendatud ning puuduvad alused selle tühistamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud argumendid väärivad tähelepanu ning maakohtu määrus kuulub tühistamisele.
12. Esmalt peab ringkonnakohus, P. Kruusandi esitatud määruskaebuse täienduse (kus ta kirjeldab väärteoasja asjaolusid) valguses, selgitada, et käimasolevas määruskaebemenetluses ei aruta kõrgema astme kohus väärteoasja sisuliselt, vaid saab anda hinnangu üksnes sellele, kas maakohus jättis õigesti menetlusaluse isiku esitatud kaebuse läbi vaatamata. 19.

§ 114

lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

§ 118

lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast

§ 114

lg-tes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Vaidlus puudub selles, et 17.10.2022 koostatud väärteoprotokollis on selgelt kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 15.11.2022. Nimetatud kuupäevast algas

§ 114

lg 4 kohaselt kohtuvälise menetleja lahendile kaebetähtaeg ning järelikult oli kaebuse esitamise viimane tähtpäev 30.11.

1. Väärteoprotokolli kohaselt on menetlusalune isik väärteoprotokolli kätte saanud 17.10.
2. Samuti on maakohus õigesti tuvastanud, et kaebuse koostamine ja allkirjastamine 29.11.2022 kinnitab P. Kruusandi teadmist kaebuse esitamise tähtajast. Maakohus on viidanud Riigikohtu seisukohale, millest tulenevalt kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kätte saadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel. Arutataval juhul aga ei vaidle menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamise aja üle. Küsimus on hoopis selles, kas 29.11.2022 e-toimiku vahendusel koostatud ja allkirjastatud ning 22.12.2022 esitatud kaebus tuleb lugeda tähtaegseks.
3. P. Kruusandi on selgitanud, et kaebus sai allkirjastatud õigel päeval, s.o 29.11.
4. Seda kinnitab ka IT-abi vastus maakohtu järelepärimisele. Selles küsimuses tegelikult vaidlus puudub. P. Kruusandi väidab, et seletamatutel põhjustel ei jõudnud e-toimiku kaudu tehtud kaebus kohtuni. P. Kruusandi viibis enda sõnul komandeeringus samal perioodil, kui oli vaja esitada kaebus. Ta sõitis spetsiaalselt töö ajast selleks Tartust Tallinnasse ja tööle tagasi, et koostada kaebus arvuti vahendusel ja see esitada. P. Kruusandi leiab, et on loogika vastane sõita 500 km, et anda digitaalne 4/6 4-22-4550 allkiri ja jätta kaebus kohtule edastamata. P. Kruusandi tööandja teab samuti, et ta plaanis 29.11.2022 esitada kaebuse kohtule, sest ta tegi tööandjale töölt puudumise põhjenduseks vastavasisulise avalduse. Kohtumääruses on kirjas, et kohtuistungil ei osanud P. Kruusandi põhjendada, miks 29.11.2022 alustatud e-menetlus avalikus e-toimikus ei ole lõpuni viidud, aga 22.12.2022 see õnnestus, kuid P. Kruusandi kinnitab, et oli veendunud, et allkirjastatud dokument on edastatud korrektselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud asi mitte selles, et P. Kruusandi ei osanud selgitada, miks ta 29.11.2022 kaebust ei esitanud, vaid ta selgitaski, et enda teada esitas ta kaebuse tähtaegselt ja nõuetekohaselt kohtule ära. Kui ta sai 22.12.2022 e-posti teel teate kohtutäiturilt trahvinõude kohta samas väärteoasjas, vaatas ta uuesti e-toimikusse, kuivõrd tema teada oli ta esitanud väärteoasjas kohtule kaebuse ning ootas kohtu poolset reageerimist sellele. Kui aga teate saatis hoopis kohtutäitur, avas ta e-toimiku, et kontrollida, kas tal on mõni kohtudokument jäänud tähelepanuta ja tema kaebus on jäetud rahuldamata. Siis tegi ta kaebuse esitamise protsessi uuesti läbi ja sai kinnituse, et kaebus on edastatud. Harju Maakohtu 14.02.2023 istungi protokollist nähtuvalt on P. Kruusandi selgitanud, et e-toimiku süsteem on tema jaoks keeruline ning tema arvuti kasutamise oskus on kasin. Ta väidab, et 29.11.2022, kui ta tähtaegselt kaebuse allkirjastas ja seda esmakordselt esitada püüdis, tuli talle teade „edukalt sooritatud“ vms. Ringkonnakohtu hinnangul võis see teade tähendada, et kaebus on edukalt digiallkirjastatud, millest väheste arvutioskustega P. Kruusandi võiski mõista, et tema kaebus on esitatud. Kogu asja materjalidest saab ringkonnakohus aru selliselt, et P. Kruusandi kasutas e-toimiku süsteemi esimest korda. Seetõttu peab kõrgema astme kohus mõistetavaks, et P. Kruusandi ei pidanud teadma, et tal peab tulema kaebuse esitamise kohta e-posti aadressile veel täiendav kinnitus ja on eluliselt usutav, et kui ekraanile oli kuvatud teade, et digitaalallkirjastamine oli edukalt õnnestunud, arvaski P. Kruusandi, et kaebus on esitatud. Ehkki IT-abi on kinnitanud, et tõrkeid süsteemis 29.11.2022 ei esinenud, ei näe Ringkonnakohus samuti ühtegi mõistlikku põhjendust, miks P. Kruusandi oleks pidanud tegema endast kõik oleneva, et kaebus saaks esitatud (sh koostas ja allkirjastas kaebuse), kuid jätma siis selle tahtlikult esitamata ja 22.12.2022 alustama kaebuse esitamist veelkordselt. Seejuures on P. Kruusandi esitanud selle sama kaebuse, mis oli allkirjastatud tähtaegselt ehk 29.11.
5. Ta ei ole kaebust muutnud ega täiendanud. Usutavust lisab samuti asjaolu, et P. Kruusandi hakkas kahtlema, et midagi võib olla läinud valesti, kui ta sai 22.12.2022 e-posti teel kohtutäituri teate. Sinnamaani uskuski P. Kruusandi, et on kaebuse nõuetekohaselt esitanud ja ootas kohtult vastust. Ringkonnakohus ei soostu maakohtu seisukohaga, et kaebus jäi esitamata P. Kruusandi lohakuse ja hooletuse tõttu.
6. Maakohus on muu hulgas märkinud veel asjaolu, et P. Kruusandi ei ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Samas nähtub Harju Maakohtu 14.02.2023 istungi protokollist, et P. Kruusandi on selgitanud, et enda teada esitas ta kaebuse tähtaegselt. On ilmne, et P. Kruusandi, püüdes kohtule selgeks teha, et ta ei ole kaebetähtaega ilma mõjuva põhjuseta mööda lasknud, vaid uskus tõsimeeli, et on kaebuse nõuetekohaselt kohtule esitanud, soovis, et tema kaebus vaadataks sisuliselt läbi. Viidatud kohtuistungi protokollist ei nähtu ka, et maakohus oleks, arvestades, et P. Kruusandi näol selgelt ei ole tegemist õigusteadmisi omava inimesega, üle täpsustanud, kas P. Kruusandi soov on kaebetähtaja ennistamine. Kuivõrd P. Kruusandi pole maakohtult otsesõnu taotlenud kaebetähtaja ennistamist, tuleb lugeda, et P. Kruusandi esitas kaebetähtaja ennistamise taotluse ringkonnakohtule. 22.

§ 38

lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Menetlusaluse isiku 5/6 4-22-4550 kaebus registreeriti ja allkirjastati e-toimiku süsteemis 29.11.2022, mis tähendab, et selle esitamisel järgiti

§ 114lg-s 4 sätestatud tähtaega.

Kaebus jäi esitamata seoses menetlusaluse isiku puudulike arvutioskustega ning seetõttu, et e-toimiku süsteem oli tema jaoks liialt keeruline. Samas aga uskus P. Kruusandi kindlalt, et ta oli kaebuse tähtaegselt esitanud. See asjaolu aga on ringkonnakohtu hinnangul selline, mida tuleks lugeda muuks mõjuvaks põhjuseks KrMS § 172 lg 2 tähenduses. 23. Ringkonnakohus leiab, et isikul oli õigus taotleda menetlustähtaja ennistamist ka määruskaebuses maakohtu läbi vaatamata jätmise määruse peale. Praegusel juhul sisalduski tähtaja ennistamise taotlus maakohtule esitatud määruskaebuses. Edastades määruskaebuse ringkonnakohtule, väljendas maakohus

§ 195lg-st lähtuvalt oma seisukoha, et ta ei pea tähtaja ennistamist põhjendatuks.

Praegusel juhul on siiski ringkonnakohtu hinnangul eeltoodud põhjendustel ilmne, et määruskaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada. Seega rikkus maakohus oluliselt menetlusõigust

§ 150lg 2 tähenduses.

24. Juhindudes

§ 38lg-st 1, Kr

MS § 172 lg-st 2,

§ 148p-st 3, § 150 lg-st 2 ja §-st 152 rahuldab ringkonnakohus P.

Kruusandi määruskaebuse, ennistab kaebuse esitamise tähtaja ja tühistab Harju Maakohtu 14.02.2023 määruse. Ringkonnakohus saadab väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. (allkirjastatud digitaalselt) 6/6