KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 28.03.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-512 Haldusasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosali

) § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 06.03.2023 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi taotletakse Jõelähtme valla õigusvastase ettekirjutusega (millega peatati ehitustegevus taotlejale kuuluval kinnistul) tekitatud kahju hüvitamiseks. Taotleja ostis
2. a-l Jõelähtme valda maatüki ning alustas sellel ehitustegevusega. Suvel
3. a-l algatati riiklik järelevalve, mille tulemusel tehti septembris
4. a-l ettekirjutus ehituse peatamiseks ning nõuti uute dokumentide esitamist seoses ehitustegevusega. Ettekirjutust täitma asudes selgus, et ehitusprojekti asendiplaani koordinaatide järgi ei olnud võimalik Jõelähtme valla territooriumile elamut ehitada. Selleks ajaks oli ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg möödunud.
5. a-l selgus, et Maa-ameti veebilehele ei ole kantud taotleja poolt ehitatav maja, vaid võõras hoone, mida taotleja ei ole kunagi plaaninud ehitada. Septembris
6. a-l leppis taotleja vallaga kokku, et esitab vana, kuid parandatud ehitusprojekti. Oktoobris
7. a-l parandatud ehitusprojekt ei sobinud ning nõuti täiesti uue 3-22-512 ehitusprojekti esitamist. Novembris
8. a-l selgus, et lisaks uuele ehitusprojektile tuleb taotleda uus ehitusluba.
9. a ettekirjutuses uut ehitusluba ei nõutud. Taotlejale on tekkinud ehitustegevuse peatamisega kahju, kuivõrd pooleli olev ehitis on saanud 1,5 aastaga ilmastikukahjustusi ja on suures osas lõhutud. Ehitustegevuse peatamisest tekkinud kahjulik mõju lõppes
10. a aprillis, kui taotlejale väljastati uus ehitusluba ning ehitustegevus võis jätkuda.
11. Tallinna Halduskohus jättis 10.03.2023 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning määras asendada määruses taotleja nimi tähemärgiga (resolutsiooni p 2). Kohus ei analüüsi, kas taotleja majanduslik seisund võimaldaks tal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või mitte, kuivõrd sõltumata taotleja majanduslikust seisundist tuleks riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel. Halduskohtul on kohustus tagada asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine ning tagada kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhus ja võrdne võimalus esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid. Samuti peab halduskohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega tagama, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata menetlusosalise õigusliku kogenematuse tõttu (

§ 2lg-d 4‒6).

Seega aitavad halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist ning kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seetõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Taotleja on kirjeldanud riigi õigusabi taotluses faktilisi asjaolusid arusaadavalt ning taotlusest võib järeldada, et taotleja on osalenud riiklikus järelevalvemenetluses isiklikult. Seetõttu võib eeldada, et taotleja suudaks ise ennast kohtumenetluses kaitsta. Tulenevalt RÕS § 7 lg 1 p-st 5 ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Taotleja hinnangul on talle otsest varalist kahju tekitatud Jõelähtme valla septembris 2018. a-l tehtud ettekirjutusega. Vastavalt

§ 46

lgle 4 võib hüvitamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Taotluse asjaoludest nähtuvalt pidi taotleja juba 2018 sügisel olema teadlik Jõelähtme valla septembris

1. a-l tehtud ettekirjutustest, mistõttu lõppes kahjunõude esitamise tähtaeg sügisel
2. a-l. Sellest lähtuvalt oleks võimalik kahjunõue tähtaja rikkumisega. Taotlusest tähtaja ennistamise aluseid ei nähtu. Ka sisuliselt oleks kahju hüvitamise kaebusel kesised eduväljavaated. Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist reguleerib riigivastutuse seadus (RVastS). Kahju hüvitamise nõude eeldusteks on, et 1) tegemist oleks haldusorgani õigusvastase tegevusega; 2) kaebajale on tekkinud kahju ning 3) vastustaja õigusvastase tegevuse ja kaebajale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (vt RVastS § 7 lg 1). Taotluse kohaselt seisneb otsene varaline kahju selles, et pooleliolev ehitis lagunes ilmastikumõjudest tulenevalt ajal, mil ehitustegevus oli peatatud. Samas ei ole taotleja märkinud, et ettekirjutusega oleks keelatud taotlejal poolelioleva ehitise lahtiste konstruktsioonide säilimise tagamiseks nende ajutine katmine. See tähendab, et ka juhul, kui ehitustegevuse peatamine oleks olnud õigusvastane, peaks kahjunõude rahuldamiseks olema tuvastatud, et vastustaja õigusvastase tegevuse ja taotlejale tekkinud otsese varalise kahju vahel esineb põhjuslik seos. Tavapäraselt on võimalik poolelioleva ehitise lahtiseid konstruktsioone ajutiselt katta, et vältida kahju tekkimist ajal, mil ehitustegevus on peatunud. 2

§ 204lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 119

lg 1, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52‒54 ja §-s 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab kontrollida halduskohtu 10.03.2023 määruse resolutsiooni p 1 õiguspärasust. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104

lg1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

§ 210lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

5.

§ 110

lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Sellest tulenevalt on riigi õigusabi andmise esmaseks aluseks taotleja majanduslik seisund. Taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatisest nähtuvalt puuduvad taotlejal piisavad rahalised vahendid asjatundliku õigusteenuse eest tasumiseks. Samas sätestab RÕS § 7 lg 1 riigi õigusabi andmise piirangud ning riigi õigusabi ei anta muu hulgas juhul, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1) ning kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5).

1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et X on võimeline ise kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1). Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige haldusasja keerukusest ning isiku senisest käitumisest protsessis (vt Riigikohtu 11.03.2018 määrus nr 3-21-7-08, p-d 10‒13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7). Taotlusest nähtuvalt on taotleja eesmärk nõuda Jõelähtme vallalt septembris
2. a-l tehtud ettekirjutusega ehitustegevuse peatamiseks tekitatud varalise kahju hüvitamist. Taotleja on suutnud riigi õigusabi taotluses ja määruskaebuses faktilisi asjaolusid arusaadavalt kirjeldada ning kohtute infosüsteemist nähtub ka taotleja varasem kohtumenetluse kogemus. Samuti ei ole seni esitatud asjaolude pinnalt põhjust pidada vaidlust õiguslikult sedavõrd keerukaks, et taotleja ei ole kohtu suuniste ja selgituste toel võimeline end ise halduskohtumenetluses esindama. Taotleja ei pea kaebuses viitama õigusnormidele, õigusaktidele ega asjakohasele kohtupraktikale, vaid välja tuleb tuua üksnes asja lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud. Kahju tekkimise asjaolude ning tekkinud negatiivsete tagajärgede selgitamine ei nõua õigusalaseid teadmisi. Menetluslikku 3

§ 2lg-d 4 ja 5).

Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et taotleja õigused jääksid professionaalse esindajata kohtumenetluses kaitseta. 7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga võimaliku kahjunõude eduväljavaatele (

§ 201lg 4), mistõttu on põhjendatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel. RVast

S § 13 lg 1 alusel võetakse kahjuhüvitise määramisel arvesse ka kahju tekkimise ettenägematust (p 1); objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel (p 2) ja eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel (p 4). Taotleja pidi ette nägema, et kui ehituskonstruktsioonid on pikema aja vältel katmata, võib neile tekkida kahju ning COVID-19 haiguse põhjustatud pandeemia ei saanud takistada ehituskonstruktsioonide katmist: kaubanduskeskustest eraldiseisvad ehituspoed olid avatud ja värskes õhus ehitustöödega tegelemine lubatud, ka kaubanduskeskused olid suletud vaid piiratud ajaperioodi jooksul. 8. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.03.2023 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4