Obsah (4)

§ 637§ 638§ 639§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 05.10.2022.a, Tallinn

§ 637lg 1 p 6 ja § 638 lg 4 alusel jätta menetlusse võtmata.

11.

§ 637

lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. 12.

§ 637

lg 1 p 6 alusel on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest üksnes juhul, kui apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. See tähendab, et kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (vt Riigikohtu 03.04.2018.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-18835, p 10.1.).

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et eeldades kaebuses toodud väidete õigsust ei saaks apellatsioonkaebust ilmselt rahuldada. Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud sama taotluse, mis on esitatud maakohtu menetluses vastuses hagiavaldusele ning millele on maakohus ka otsusest nähtuvalt vastanud. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt väljatoodud asjaolud, so vangistuses viibimine ja seal mittetöötamine, isikliku vara mitteomamine ja võlgnevuste olemasolu ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks, kuna need ei ole elatise tasumise kohustuse täitmisest vabastavateks asjaoludeks. Selliseid aluseid seadusandja ette näinud ei ole.
2. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kuigi PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, tuleneb PKS § 102 lg-st 2, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval 3 2-21-131987 põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole neile asjaoludele tuginenud ega esitanud ka elatise vähendamise taotlust. Elatise kohustuse täitmise edasilükkamist seadusandja ette näinud ei ole.
3. Ringkonnakohus on apellatsioonkaebuse võtmise otsustamisel hinnanud apellatsioonkaebuses esitatud kostja väiteid ning neile käesolevas määruses vastanud. Apellatsioonkaebuses oli kostjal võimalik kohtu ette tuua kõik asjaolud, mille alusel saaks ringkonnakohus leida, et maakohus on hagi ebaõigesti rahuldanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja käesoleval juhul selliseid asjaolusid kohtu ette toonud ning apellatsioonkaebust ei saa selles esile toodud asjaoludel ilmselt rahuldada.
4. Käesoleval juhul kontrollis ringkonnakohus kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel ühtlasi maakohtu otsuse seaduslikkust. Maakohtule materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist või menetlusõiguse rikkumist ette heita ei saa. Ka ei ole kostja tuginenud väidetele, et maakohus oleks rikkunud menetlusõiguse norme või kohaldanud vääralt materiaalõigust. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna eelpooltoodust vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
5. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmise otsustamisel on apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad kostjale kui apellandil kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses.
6. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus kaebust vastustajale kätte ja tagastab selle kättetoimetamisega apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega (

§ 638lg 4).

Apellatsioonkaebus tagastatakse apellandile pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus 19.

§ 639

lg 1 ja

§ 168lg 1 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud apellandi kanda.

Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebuse esitamine oli kostjale riigilõivuvaba tulenevalt RLS § 22 lg 1 p-st 2 ja § 59 lg-st 15. 20. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt

§ 638lg-st 9.

(allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 4