Obsah (8)

§ 345§ 410§ 413§ 407§ 444§ 445§ 468§ 162

2-22-15266 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 1.märts 2023, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-15266 Tsiv

) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE22X000X

1. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Asjaolud, menetluse käik
2. S S esitas 12.10.2022 maakohtule hagi P M vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Poolte kaasomandis on XI kinnisasi, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2 2-22-15266 XXXXX ning asub aadressil Saare maakond, Saaremaa vald, M küla, Xtee X. Pooltele kuulub kinnistu kaasomand võrdsetes mõttelistes osades. Pooled on endised elukaaslased. Kooselust sündis XXXX pooltele ka ühine laps. Kooselu kestel võtsid pooled AS-lt SEB Pank ühiselt laenu summas 80 000 eurot.
3. oktoobri
4. a seisuga on laenujääk 74 162,46 eurot. Kõnealuse laenu eest ostsid pooled kinnistu. Kinnistu osteti kooselu ja ühise kodu eesmärgil. Poolte kooselu lõppes
5. a sügisel, mil hageja kolis kinnistul asuvast majast välja üürikorterisse. Sellest ajast alates on kinnistut ja seal asuvat elamut kasutanud kostja. Kuivõrd poolte kooselu oli pöördumatult lõppenud, hageja kinnistut ei kasutanud ega seal ei elanud ning hageja vajas raha uue kodu ostmiseks, siis pöördus hageja, pärast kooselu lõppu, kostja poole, et kinnistu kaasomand kohtuväliselt lõpetada. Kostja küll nõustus kinnistu kaasomandi lõpetama, kuid ei astunud selleks reaalseid samme. Kostja tõi selleks välja erinevaid põhjuseid. Kuna pooltevahelised kohtuvälised läbirääkimised kinnistu kaasomandi lõpetamise osas on ebaõnnestunud kostjast tulenevatel põhjustel, kuid hageja soovib kinnistu kaasomandi igal juhul lõpetada, siis esitab hageja oma õiguste kaitseks käesoleva hagiavalduse ning palub selle rahuldada.
6. Kostja ei ole hagile vastanud.
7. 14.02.2023 toimunud eelistungile kostja ei ilmunud ning hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohtu seisukoht
8. Kohus leiab, et käesolevas asjas võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
9. Maakohus märgib, et kui menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta

§ 345

järgi sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Kostja ei ole seda teinud ega istungi edasilükkamist taotlenud. Kui kostja kohtuistungile või eelistungile ei ilmu, teeb kohus

§ 410

järgi kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Vastavalt

§ 413

lg-le 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 6. Kohus leiab, et hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks on õigustatud ja tagaseljaotsuse tegemine hageja kasuks on põhjendatud. Tagaseljaotsuse tegemise eeldused on kohtu hinnangul antud juhul täidetud. Hagi on kohtu hinnangul hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seetõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud juhul ei esine (

§ 407lg 5).

7.

§ 444

lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa ning antud juhul põhjendab kohus otsust lühidalt järgmiselt. 8. AÕS § 76 lg 1 alusel on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole üldjuhul lubatud jätta kaasomand lõpetamata, kui üks pool seda taotleb. Järelikult on hagejal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Antud juhul on pooled nõustunud küll kaasomandi lõpetamisega, kuid ei ole saanud kokkuleppele kaasomandi lõpetamise viisi osas. AÕS § 77 lg 2 järgi, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas (

1. i)jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, (
2. ii)anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele 3 2-22-15266 välja nende osad rahas, (iii) või müüa asi avalikul või (
3. iv)kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele Hageja soovib kaasomandi lõpetamist ja kinnistu müüki avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamist hageja ja kostja vahel vastavalt nende osa suurustele. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-39-X leidnud, et AÕS § 76 lg 1 järgi ei sõltu kaasomandi lõpetamise nõudeõigus kaasomandi eset koormavatest õigustest ning ainuüksi hüpoteegi olemasolu ei saa takistada kaasomandi lõpetamist ja asja müüki avalikul enampakkumisel. Kuna hageja esmane eelistus oli korteri müük avalikul enampakkumisel ja tulemi jagamine poolte vahel, oleks maakohus tohtinud sel viisil kaasomandi lõpetamisest keelduda üksnes juhul, kui kaasomandi lõpetamiseks on olemas sobivam viis. Kolleegiumi arvates on põhimõtteliselt võimalik otsustada kaasomandi lõpetamine asja müügiga avalikul enampakkumisel nii, et kaasomanikele pannakse kohustus kasutada saadud raha hüpoteegiga tagatud laenu tasumiseks. Sel juhul on korter võimalik müüa parema hinnaga, sest isik, kes kinnisasja enampakkumisel omandab, saab arvestada sellega, et hüpoteek kustutatakse ja ta saab endale koormamata kinnisasja. Selleks ei ole tingimata vaja hüpoteegipidaja eelnevat nõusolekut. Kui hüpoteegiga tagatud võlg on tasutud, saab kinnisasja omanik AÕS § 349 lg 1 järgi nõuda hüpoteegipidajalt hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist. Nõude osalisel rahuldamisel saab sama paragrahvi teise lõike järgi nõuda hüpoteegi osalist ülekandmist või kustutamist. Hüpoteegipidajal ei ole nõude tasumise korral õigust hüpoteegi kustutamisest keelduda. Samuti ei ole hüpoteegipidajal kui võlausaldajal tulenevalt VÕS § 84 lg-st 1 üldjuhul õigus keelduda laenu tagasimaksmisest enne täitmise tähtpäeva. Tarbija õigus tarbijakrediidilepingust, sh elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingust, tulenevate kohustuste ennetähtaegseks täitmiseks on eraldi reguleeritud VÕS §-s 411. Järelikult on hageja taotletud kaasomandi lõpetamise viis võimalik. Sellega on nõustunud ka hüpoteegipidaja. Kinnistu kaasomandi lõpetamine kinnistu müügiga avalikul enampakkumisel on antud juhul põhjendatud kaasomandi lõpetamise viis järgmistel põhjendustel. - kinnistul asub maja, mis on mõeldud kasutamiseks ühtse tervikuna. Hagejale teadaolevalt ei ole mh maakorralduslikult võimalik kinnistut koos kõnealuse majaga jagada eraldiseisvateks reaalosadeks, mida on võimalik eraldiseisvalt ja funktsionaalselt kasutada. Ühtlasi hageja ei nõustuks mingil juhul kinnistu reaalosadeks jagamisega. Nimelt, kinnistu reaalosadeks jagamise korral, saaksid endistest elukaaslastest naabrid. Arvestades pooltevahelisi suhteid, siis tekitaksid lisanduvad naabrussuhted poolte vahel erimeelsuseid, konflikte ning käesolev kohtuvaidlus tõenäoliselt ei jääks poolte vahel viimaseks. Järelikult ei saa kinnistu kaasomandit lõpetada viisil, et kinnistu jagada reaalosadeks. - kostjal oli soov hageja kaasomandi osa ära osta, kuid pangad ei rahuldanud kostja laenutaotlust, et kinnistut koormava hüpoteegi aluse laenulepingu teenindamine ainuisikuliselt üle võtta. Hagejale teadaolevalt ei ole kostjal ka endal piisavalt vabu rahalisi vahendeid, et kostja saaks hageja kaasomandist välja osta. Järelikult ei saa kinnistu kaasomandit lõpetada viisil, et see hakkaks kuuluma kostja ainuomandisse. - hagejal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, et edukalt osaleda kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Ühtlasi hageja ei soovi kinnistu ainuomandit. Järelikult ei saa kinnistu kaasomandit lõpetada viisil, et see müüa kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Eeltoodust nähtub, et kinnistu kaasomandi lõpetamine kinnistu müügiga avalikul enampakkumisel on hetkel kõige mõistlikum kaasomandi lõpetamise viis. Järelikult on hageja nõue põhjendatud ning hagi tuleb rahuldada. 9.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses 4 2-22-15266 teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. 10.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 11.

§ X4 lg 1 ja § X7 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust kokku 420 eurot ja kulust õigusabile summas 1887 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 420 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindajal kulunud õigusabile kokku 12 h 35 m, tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ X7 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 5 2-22-15266 6