Obsah (5)

§ 251§ 249§ 104§ 62§ 110

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-496 Määruse kuupäev 16. märts 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks raadio v

) § 2 lõikest 4 tulenevalt tõlgendab kohus esialgse õiguskaitse taotlust vastavalt taotleja tahtele. Kohus mõistab esialgse õiguskaitse taotluse sisust tulenevalt taotleja tahet selliselt, et taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat raadio koridoris välja lülitama (

§ 251lõike 1 punkt 3).

5.

§ 249

lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab sarnaselt, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal. Taotleja väidab, et esitas vanglale

1. veebruaril 2023 vaide. Viru Vangla
2. märtsi
3. a vastusele lisatud dokumendist nähtub, et taotleja on esitanud
4. veebruaril 2023 vanglale vaidena pealkirjastatud pöördumise (registreeritud
5. veebruaril 2023 nr-ga 6-10/4598-1). Lähtudes pöördumise sisust, käsitas vangla seda taotlusena lülitada raadio S5-s välja ja suunas selle pöördumise inspektor-kontaktisikule. Kohus vangla tõlgendusega ei nõustu ning on seisukohal, et taotleja
6. veebruari
7. a pöördumist saab ja tuleb mõista vaidena, kuivõrd taotleja vaidlustab selles vangla
8. veebruari
9. a keeldumist raadio välja lülitada ning soovib, et raadio välja lülitatakse. Kohus osutab, et vaide sisu kattub esialgse õiguskaitse taotluse sisuga, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav.
10. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt

§ 104lõikele 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lõikele 6 tasuda riigilõiv 20 eurot.

Taotleja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest. Taotluse lahendamiseks võtab kohus

§ 62

lõike 2 alusel haldusasja materjalide juurde taotleja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku

1. oktoober 2022 kuni
2. veebruar 2023 kohta. Nimetatud väljavõttest nähtub, et taotlejale menetlusabi andmisest keeldumise aluseid antud juhul ei esine (

112 lõike 1 punkt 1, Riigikohtu üldkogu

1. aprilli
2. a 2 3-23-496 otsus nr 3-3-1-35-15). Seetõttu vabastab kohus taotleja

§ 110

lõike 1 punkti 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 7. Tulenevalt

§ 249

lõikest 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

1. Esialgse õiguskaitse taotlusest ilmneb, et koridoris raadio mängimise probleem avaldub siis, kui taotleja viibib kartseris. Vangla selgitas
2. märtsi
3. a vastuses, et taotleja viibib kartseris kuni
4. märtsini 2023, seejärel tehakse mitmeks päevaks paus ning siis paigutatakse ta uuesti kartserisse. Seega, ehkki taotleja ei viibi praegu kartseris, on teada, et mõne aja pärast paigutatakse ta sinna tagasi ja probleem tekib tema jaoks uuesti.
5. Taotleja on põhjendanud esialgse õiguskaitse taotlust asjaoluga, et kartserikambri kõrval olevas koridoris raadio käimapanek on talle kahjulik ega lase tal varahommikul magada, koridoris käiv raadio segab päeval eesti keele ja liikluseeskirjade õppimist ja enda raadio kuulamist ning õhtul puhkamist ja kohtule kirjutamist. Seega tugineb taotleja kohtu hinnangul oma õigusele tervise kaitsele (magamine, puhkamine) ja vabale eneseteostusele (raadio kuulamine, õppimine, kohtule kirjutamine). Kohus ei välista taotlejal esialgse õiguskaitse vajadust, kuivõrd kogu päeva kambri kõrval koridoris käiv raadio ning sellest tingitud soovimatu heli võib põhjustada taotlejale kinnises kambris viibides teatavaid ebamugavusi oma toimingute tegemisel.
6. Samas ei tähenda esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu veel seda, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleks rahuldada. Kohtul tuleb hinnata ka vaide ja võimaliku kaebuse perspektiivi ning kaaluda vastanduvaid huvisid.
7. Kohtupraktika kohaselt ei õigusta igasugune riive, mis annab aluse haldusorganile vaide või halduskohtule kaebuse esitamiseks, esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (Riigikohtu halduskolleegiumi
8. detsembri
9. a määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 14). Vangla on osutanud, et kambri uksed summutavad märkimisväärselt väljastpoolt tulevat heli, mistõttu on kambrisse koridorist kostuv võimalik heli minimaalne ega ole olulisel määral häiriv. Seega saab asuda seisukohale, et kuigi taotleja viidatud ebamugavused puhkamisel, õppimisel, kohtule kirjutamisel ning raadio kuulamisel on iseloomult sellised, mida ei ole võimalik pärast asja sisulist lahendamist täies ulatuses heastada, ei ole tegemist ebamõistlike või niivõrd intensiivsete riivetega, et õigustatud oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine.
10. Vangla ülesandeks on korra ja julgeoleku tagamine vanglas. Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.10 kohaselt on suletud osakonnas paikneval kinnipeetaval keelatud suhelda teises kambris oleva kinnipeetavaga. Kohus selgitab, et vanglas raadio mängimise legitiimne eesmärk on suhtluskeelu rikkumise tõkestamine ja üldise julgeoleku tagamine vanglas. Kuigi taotleja on väitnud, et raadio mängimine seda eesmärki ei täida, siis see väide ei saa olla esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks. Vangla on õigesti osutanud, et taotleja ei ole väitnud, et raadio mängiks öörahu ajal või raadio pannakse sunniviisiliselt käima tema kambris. Viru Vangla kõigis osakondades on öörahu kell 22.00-6.
11. Õigusaktidest ei tulene keeldu panna öörahu lõppedes vangla üldruumides raadio käima. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu esmasel 3 3-23-496 hinnangul põhiasja perspektiivi pidada sedavõrd suureks, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleks rahuldada üksnes eduväljavaadete pinnalt.
12. Kohus on kokkuvõtlikult seisukohal, et teatud ebamugavuste talumine vaidemenetluse või hilisema kohtuvaidluse ajal ei tingi sellist esialgse õiguskaitse vajadust, mis kaaluks üles olulise avaliku huvi (julgeoleku tagamine vanglas). Praegusel juhul kaalub julgeolek vanglas kui avalik huvi üles kaebaja huvi saada tegelda vaikuses kartserikambris omale meelepäraste tegevustega (puhkamine, raadio kuulamine, õppimine, kohtule kirjutamine). Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei muuda taotleja õiguste kaitset tulevikus tehtava kohtuotsusega raskemaks või võimatuks.
13. Arvestades eeltoodut, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine vaide ja võimaliku kaebuse vähese perspektiivi ja asjas esineva avaliku huvi tõttu põhjendatud ning kohus jätab taotluse rahuldamata.
14. Kohus peab lisaks vajalikuks rõhutada, et taotlejal on enda õiguskuuleka käitumisega võimalik vältida kartserikambrisse paigutamist ning seeläbi sunniviisiliselt raadio kuulamist, hoidudes uute distsiplinaarsüütegude toimepanemisest. (allkirjastatud digitaalselt) 4