← Eesti

2-22-2141/46

Obsah (5)§ 101§ 96§ 100§ 102§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Kohtuasja number 2-22-2141 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2022, Narva Kohtuasi N N , J N ja F N hagi I N vastu el

) § 101 lg-le

  2. Välja mõista I N J N kasuks alates
  3. jaanuarist 2022 kuni J N täisealiseks saamiseni elatis 163,44 eurot kuus (sh baassumma 200 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43 eurot 44 senti, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ja kolmandik poolest lasterikka pere toetusest 50 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta
  4. aprillil vastavalt

§ 101lg-le 4.

  1. Välja mõista I N F N kasuks alates
  2. jaanuarist 2022 kuni F N täisealiseks saamiseni elatis 133,85 eurot kuus (sh baassumma 200 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43 eurot 44 senti, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot, kolmandik poolest lasterikka pere toetusest 50 eurot ja pool peretoetusest 9,59 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta
  3. aprillil vastavalt

§ 101lg-le 4. 1

(7)
  1. Arvestada kohtumenetluse ajal I N tasutud elatise makseid.
  2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagejate nõue ja väited
  3. J N (hageja I), F N (hageja II) ja N N (hageja III) esitasid
  4. veebruaril 2022 hagi I N (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduses paluvad hagejad mõista kostjalt alates
  5. jaanuarist 2022 iga hageja kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni välja igakuine elatis alammääras vastavalt kehtivale perekonnaseadusele (

). Seega paluvad hagejad välja mõista neist igaühe kasuks

§ 101järgi 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast.

Hagejad paluvad määrata elatisraha koos edaspidise indekseerimisega kooskõlas

§ 101lg-ga 4.

Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad koos emaga ning kostja hagejaid ei toeta. Hagejate ema sissetulekuks on 1100 eurot. Hagejad saavad peretoetust 520 eurot kuus. Kostja teadaolev sissetulek töötasuna on ca 1000 eurot kuus. Arvestades, et lapsed elavad emaga alates

  1. aasta jaanuarist, ei ole elatise nõudmine tagasiulatuvalt ühe kuu eest kostja jaoks ebamõistlikult koormav. Kooselu lõppemise aeg on tuvastatud kohtotsusega tsiviilasjas nr 2-21-
  2. Kostja esitatud tõendid ei võimalda kontrollida tema sissetuleku suurust, pole esitatud kontoväljavõtet. Alla seaduses sätestatud alammäära võib alaealisele lapsele elatise välja mõista vaid mõjuval põhjusel. Sellist mõjuvat põhjust kostja esile toonud ei ole. Kostja omandis on kaks kinnisasja, mida ta saaks oma kohustuste katteks võõrandada. Kostja kasutab endiste abikaasade ühisomandis olevat korterit ja liisitud sõidukit, mille kulusid kannab hagejate seaduslik esindaja. Hagejad viitavad uuringule, mille kohaselt on nende vajaduste katteks vajalik summa minimaalselt 565 eurot kuus. Lisaks selgitab hagejate seaduslik esindaja, et ei ole seni tegelenud lastega seotud ostude fikseerimisega. Seaduses on elatise miinimummäär kehtestatud selleks, et katta lapse minimaalsed vajadused. Pojaga kohvikus ja veekeskuses käimine ei asenda laste ülalpidamist. Tuleb arvestada ka inflatsiooni, kuid ei saa võtta arvesse võimalikke tulevasi tulusid. 2

(7)Kostja seisukoht
  1. Kostja leiab, et elatist võib nõuda hagiavalduse esitamise päevast. Tagasiulatuvalt võib elatist nõuda vaid erandjuhtudel, tagasiulatuvalt elatise nõudmise kohta aga avalduses põhjendust ei ole. Alates hagi esitamise päevast kostja elatise nõudega nõustub, kuid ei ole nõus nõutava summa suurusega. Kostja hinnangul on avalduses märgitud elatise miinimum seadusega vastuolus, sest ei ole arvestatud toetusi ja laste viibimist kostja juures. Mitme lapse puhul tuleb vähendada järgnevate laste elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Kostja arvutuste järgi ja arvestades, et üks lastest viibib kaheksa päeva kuus kostja juures, on miinimumelatis esimesele lapsele 163,44 eurot, teisele 138,92 eurot ja kolmandale 42,42 eurot. Suurema summa nõudmisel peavad hagejad oma kulusid tõendama. Arvesse tuleb võtta ka seda, et järgmisest aastast suureneb lastetoetus. Kostja keskmine sissetulek kuus on 850‒900 eurot, mis on Ida-Virumaal keskmine palk, talle ei saa ette heita, et tema sissetulek on väike. Kostja on otsinud lisatööd W autojuhina ja füüsilisest isikust ettevõtjana. Vältimatud igakuised kulud on 665 eurot (
  2. veebruari 2022 vastus) või 705 eurot (
  3. juulil 2022 esitatud seisukoht). Kostjal ei ole võimalik lastele rohkem maksta kui enda arvutatud miinimum, kompromissina pakub ta kõigile hagejatele kokku 300 eurot kuus nagu ta on tasunud varem suulise kokkuleppe alusel. Hagejad ei saa mõjuva põhjuseta loobuda kehtivast kokkuleppest. Kohtuistungil möönis kostja, et elatisevõlg hagejate ees on 1800 eurot, mis tal on võimalik tasuda aasta jooksul. Samuti võttis kostja teadmiseks, et kuna laste vanusevahed on suuremad kui kolm aastat, ei ole alust elatisesummat vanuse tõttu vähendada. Kostja selgitas ka, et poeg F ei viibi koos temaga kaheksa päeva nädalas, sest hoolimata kostja taotlusest ei ole kohus sellist suhtluskorda kehtestanud. Kostja on seisukohal, et elatise vähendamiseks alla miinimummäära on mõjuv põhjus, sest lapsi on kolm ja kostja sissetulek keskmise lähedal. Miinimummääras elatist tasudes jääks kostjale kätte 230 eurot kuus, mis oleks samas suurusjärgus nagu lapsele ettenähtud summa. Ta osaleb laste elus rohkem kui ainult elatist makstes, käies poja F kohvikus ja veekeskuses. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
  5. Asjas on tõendatud, et hagejad on kostja lapsed ja praeguses menetluses ei ole kostja sellele vastu vaielnud. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hagejad on alaealised ja elavad koos emaga. 5.

§ 96

ja 97 alusel on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja eelkõige peavad talle ülalpidamist andma tema vanemad. Seega on kostja hagejate isana kohustatud neile ülalpidamist andma. 6.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostja ei ela hagejatega koos, mistõttu on ta kohustatud maksma hagejatele elatist. 3

(7)7.

§ 100

lg 3 järgi võivad vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.

  1. Hagejate mõlemad vanemad on menetluse jooksul kinnitanud, et enne kohtusse pöördumist maksis kostja hagejatele kokku 300 eurot kuus, kandes selle hagejate ema kontole. Sama summa maksmise kohustus tulenes ka
  2. juuni 2022 hagi tagamise kohtumäärusest. Kohtueelselt võis olla tegemist vanematevahelise kokkuleppega elatise maksmise viisi ja korra kohta

§ 100lg 3 esimese lause tähenduses.

Vanemate kokkulepe ei piira sama sätte teise lause järgi laste õigust esitada seadusest tulenev elatise nõue, kuid laste nõuet lahendades tuleb vanemate kokkuleppega arvestada. Kuivõrd laste ema on pöördunud laste nimel kohtusse nõudes elatist seaduses kehtestatud miinimummääras ega ole selgelt nõus elatise maksmisega senises summas, saab järeldada, et ta on vanemate kokkuleppe üles öelnud. Sisuliselt on hagi tagamise määrus vanemate kokkuleppe asendanud, kuid hagi tagamine kehtib ainult kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni. Seega ei ole lahendi jõustumisel enam kokkulepet, mida kohus peaks laste elatisenõuet lahendades arvesse võtma. 9. Hagejad leiavad, et kostjal tuleb nende täisealiseks saamiseni tasuda igakuist elatist

§ 101

lg 3 sätestatud baassummas 200 eurot, millele lisandub

§ 101

lg 4 nimetatud 3% keskmisest brutokuupalgast (hagiavalduse esitamise ajal 43,44 eurot, lahendi tegemise ajal 46,44 eurot). Edaspidi tuleb arvestada indekseerimist vastavalt

§ 101lg 4.

Kostja leiab, et elatise nõue on liiga suur, sest tal puuduvad vahendid sellise summa tasumiseks. 10. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama sätte alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (lg 4). 11.

§ 101

lg 5 alusel arvestatakse elatisest maha pool lapsetoetusest ja lasterikka pere toetusest, mis hagejate seadusliku esindaja kinnitusel kuus kokku on 539,18 eurot. 12. Mahaarvamisteks

§ 101

lg-te 6 ja 7 alusel alust ei ole, sest pooled on kinnitanud, et ükski lastest ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus, ning laste vanusevahed on neli ja kuus aastat. 13. Kostja on arvutanud miinimumelatise suuruseks 344,78 eurot (163,44 + 138,92 + 42,42, dtl 27), kohaldades ekslikult

§ 101lg 6 ja 7.

Kompromissina on kostja pakkunud 300 eurot ehk vähem kui tema enda arvutatud summa. Hagejate esindaja ei ole olnud nõus elatisenõuet vähendama alla seaduses sätestatud miinimumi, kuid on möönnud, et summast tuleb maha arvata peretoetus. Hagejad ei ole nõudnud baassumma indekseerimist

lg 3 alusel. 14.

§ 102lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem ei ole võimeline lapsele ülalpidamist andma, peab ta kasutama 4

(7)tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 15. Kostja on kinnitanud, et on terve mees, kes teeb kõik endast oleneva sissetuleku saamiseks (dtl 27). Ta on täiendavat sissetulekut ka otsinud ja leidnud. Seega ei ole kostja väitnud, et ta oleks töövõimetu. Samuti ei ole kostja viidanud, nagu oleks tal veel ülalpeetavaid lapsi lisaks hagejatele. Kostja on tuginenud asjaolule, et hagejaid on kolm ning kogu elatisesumma kostja sissetulekut arvestades talle üle jõu käiv. Kuna

§ 102

lg-s 2 toodud loetelu ei ole ammendav, tuleb hinnata, kas kostja nimetatud põhjus on sama mõjuv kui seadusandja nimetatud põhjused. 16. Riigikohtu varasema praktika järgi on mõjuvateks põhjusteks peetud nn mastaabisäästu, laste viibimist kohustatud vanema juures ja riiklike toetuste maksmist. Kõik nimetatud asjaolud võetakse praegu arvesse

§ 101lg-te 5‒7 alusel ning lõike 5 kohaldamine on antud juhul ka asjakohane.

Riigikohus on ka leidnud, et kohustatud vanema varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 13).

  1. Kostja väited ja tõendid oma sissetuleku ja kulude kohta on vastuolulised. Ajavahemiku jaanuarist kuni augustini 2022 esitatud kontoväljavõtte (dtl 175) järgi on kostja keskmine sissetulek olnud 885 eurot kuus. Sellele lisandub sõidujagamisteenuse W makstud tasu keskmiselt 127,93 eurot kuus. Kui sõidujagamisteenuse tasust arvata maha kostja puhkuse ajal teenitud 173 eurot, on ta kuus W kaudu teeninud keskmiselt 70 eurot (dtl-d 149‒153). Kostja ise on väitnud, et lisasissetulek on 30‒50 eurot (dtl 174) või 35‒40 eurot kuus (dtl 147). Esitatud tõendite kohaselt on kostja keskmine kuusissetulek olnud 955 eurot.
  2. Tinglikult võib kostja sissetuleku hulka arvata ka hagejate esindaja tasutud liisingumaksed sõiduki eest, mis on kostja kasutuses, ja mis ajavahemikul jaanuarist juunini 2022 on kokku olnud 211,12 eurot kuus (dtl 114). Et sõidukit kasutab kostja, selles osas pooltel vaidlust ei ole.
  3. Kostjale kuulub ühisvarana endise abikaasaga korteriomand, mida kostja kasutab elukohana, ja eelduslikult lahusvarana kinnistu.
  4. Igakuiste kuludena on kostja nimetanud 665 eurot (dtl 28) ja 705 eurot (dtl 148). Eluasemekuluks ütleb kostja 180 € ja eraldi küttekuluks 80 € (dtl 148), tõendina esitatud maikuu korteriühistu arve summa on 127 eurot, mille sees on küte 27 eurot, kulule lisandub elekter 21 eurot (dtl-d 148 ja 158), kokku 148 eurot. Kohus möönab, et maikuu ei ole ilmselt küttekulu osas kõige esinduslikum, kuid tõend jätab mulje, et küttekulu tegelikult sisaldub eluasemekuludes. Toidu ja majapidamiskulude kohta on kostja esitanud kolm M tšekki juulikuust 2022 summadele 21,76 eurot, 27,38 eurot ja 20,51 eurot, kusjuures kaks tšekki on samast kuupäevast paariminutise vahega, mis tekitab küsimuse, kas tegemist on sama inimese ostudega (dtl 160‒161). Tšekid ei tõenda ka kogu kuu jooksul toidule kuluvat summat. Tõend kütusekulu kohta (dtl-d 188‒189) näitab nii bensiini kui ka diiselkütust, mis ei saa olla ühe ja sama auto jaoks kasutatud kütus. 5

(7)
  1. Tõendi S L järelmaksu kohta (dtl-d 155‒156) jätab kohus tähelepanuta, sest esiteks ei sisaldu see kostja enda kuluülevaates, teiseks on tegemist füüsilisest isikust ettevõtja tegevusega seotud kuluga, kuid kostja ei ole esitanud andmeid füüsilisest isikust ettevõtjana teenitud tulu kohta. Kostja ei ole füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistris registreeritud.
  2. Lisaks on kostja esitanud täiendavaid tõendeid
  3. oktoobril 2022, kusjuures ta ei ole põhjendanud, miks ei ole ta saanud tõendeid esitada selleks ettenähtud tähtajal või mida ta soovib nende tõenditega tõendada. Seetõttu jätab kohus kostja
  4. oktoobril 2022 esitatud tõendid tähelepanuta.
  5. Kostja väiteid ja tõendeid kogumis näitavad, et sissetuleku suurenemisel suurenesid ka kostja kulud, mitte aga elatise või elatise võlgnevuse katteks tasutud summa. Samas nõuab

§ 102

lg 2, et vanem, kes ei ole võimeline lapsele ülalpidamist andma, kasutaks tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kui lähtuda kostja sissetulekust 955 eurot kuus ja kuludest 705 eurot kuus, siis jääb kolme lapse peale 250 eurot ehk igale lapsele 83 eurot, mis võrreldes 705 euroga ei ole vahendite ühetaoline kasutamine. Ka kostja ise hindab oma maksevõimet tegelikult suuremaks ning on menetluse ajal tasunud hagejatele elatist 300 eurot kuus.

  1. Kui elatisenõuet täidetaks täitemenetluses, tuleks täitemenetluse seadustiku § 132 lg 11 alusel kostja kasutada jätta vähemalt 327 eurot kuus. Arvestuslik elatusmiinimum
  2. aastal oli Statistikaameti andmetel 233,60 eurot, kuid see on ka absoluutse vaesuse piir. Seega on seadusandja lapse elatisenõude puhul eeldanud, et kohustatud vanem elab väga kasinat elu, langemata siiski absoluutsesse vaesusesse. Hetkel on kostja oma kulude katteks arvestanud üle kahe korra suurema summa kui seadusandja on elatise sundtäitmisel vajalikuks pidanud.
  3. Lastega seotud kulude tõendamiseks on hagejate seaduslik esindaja esitanud tšekid, lepingu ja kontoväljavõtted (dtl-d 105‒121) ning kulude tabelid (dtl-d 194‒200). Lisaks on hagejate seaduslik esindaja selgitanud, et ta ei ole seni tegelenud lastega seotud kulude dokumenteerimisega. Samuti on kogu pere kuludest ühe lapse osa keeruline välja arvutada. Tõenditest ja kulude tabelitest on siiski võimalik järeldada, et ühe lapse peale kulub üle 300 euro kuus. Tegemist on sama suurusjärguga, mis on võetud aluseks kehtivas perekonnaseaduses oleva baassumma kehtestamisel (Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Rake 2020, lk 43), kusjuures tänaseks on kulusid mõjutanud inflatsioon.
  4. Hagejate seadusliku esindaja sissetulek on küll kostja sissetulekust mõnevõrra suurem, kuid mitte sel määral, et õigustada vanemate oluliselt erinevat panust laste ülalpidamisse.
  5. Eelneva pinnalt saab järeldada, et elatise väljamõistmine baassumma alusel vastab laste huvidele ning kostja ei ole suutnud esile tuua asjaolusid, mis õigustaks elatise vähendamist.
  6. Kohus juhib kostja tähelepanu ka sellele, et vanem peab lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. 29.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 6

(7)
  1. Kostja on vaielnud vastu elatise tagasiulatuvale väljamõistmisele alates
  2. jaanuarist
  3. Kohtuistungil
  4. juunil 2022 selgitasid pooled, et kostja on maksnud elatist
  5. aastal, maksmata jäi
  6. aasta jaanuarikuu eest. Hagi esitati
  7. veebruaril
  8. Kohtu hinnangul ei olnud hagejatel seega võimalust elatise maksmata jätmisele enne veebruarikuud reageerida. Ka ei öelda, et elatise tagasiulatuv väljamõistmine ühe kuu eest asetaks kostja äärmiselt raskesse olukorda.
  9. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab: I N N N kasuks välja elatise alates
  10. jaanuarist 2022 kuni N N täisealiseks saamiseni 163,44 eurot kuus (sh baassumma 200 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43 eurot 44 senti, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ja kolmandik poolest lasterikka pere toetusest 50 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta
  11. aprillil vastavalt

§ 101lg-le 4.

Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse ajal I N tasutud elatise makseid. I N J N kasuks välja elatise alates

  1. jaanuarist 2022 kuni N N täisealiseks saamiseni 163,44 eurot kuus (sh baassumma 200 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43 eurot 44 senti, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ja kolmandik poolest lasterikka pere toetusest 50 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta
  2. aprillil vastavalt

§ 101lg-le 4.

Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse ajal I N tasutud elatise makseid. I N F N kasuks välja elatise alates

  1. jaanuarist 2022 kuni N N täisealiseks saamiseni 133,85 eurot kuus (sh baassumma 200 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43 eurot 44 senti, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot, kolmandik poolest lasterikka pere toetusest 50 eurot ja pool peretoetusest 9,59 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta
  2. aprillil vastavalt

§ 101lg-le 4.

Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse ajal I N tasutud elatise makseid.

  2. juuni 2022 hagi tagamise määrus kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisel, mistõttu ei ole seda vaja eraldi tühistada. Menetluskulude jaotus
  3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
  4. TsMS § 164 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik Viru Maakohtu 19.10.2022 kohtuotsus on tühistatud osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 22.02.2023 kohtuotsusega. 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.