2-22-15283 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2023, Narva Tsiviilasja number 2-22-15283 Tsiviilasi J K hagi T S vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Kohtuistungi toimumise aeg 8.11.2022, 6.03.2023 Menetlusosalised ja esindajad Hageja: J K (isikukood XXX) Kostja: T S (isikukood XXX) RESOLUTSIOON
- Jätta J K hagi T S vastu abielu lahutuse nõudes rahuldamata.
- Jätta J K ja T S abielu lahutamata.
- Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
- J K esitas
- oktoobril 2022 hagi T S vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted pöördumatult lõppenud kaks aastat tagasi. Kostja tarvitab hageja suhtes psühholoogilist vägivalda, suhteid ei ole võimalik jätkata. Hageja palub abielu lahutada. 1
(3)2-22-15283
- Kohtuistungil, mis toimus
- novembril 2022, jäi hageja oma nõude juurde, kuid selgitas, et soovib elada kostjaga vabaabielus nagu enne abiellumist, sest siis pooled tülitsesid vähem. Pooled abiellusid
- aastal ning enne seda elasid vabaabielus koos alates
- aastast. Pärast abiellumist hakkas kostja käituma agressiivselt. Hageja selgitas esmalt, et pärast lahutust elaksid pooled nagu ennegi, siis teatas, et kavatseb osta endale eraldi korteri, aga teha seda pärast lahutust. Nad juba elavad eraldi tubades. Kostja abielu lahutada ei soovi. Kostja selgitas, et tülisid tekitab hageja joomine. Ta ei ole agressiivne, vaid räägib valju häälega, sest hageja kuuleb halvasti. Kuna kohtul tekkis kahtlus, kas abielusuhted ikka on pöördumatult lõppenud, andis kohus pooltele kolm kuud aega leppimiseks.
- märtsil 2023 toimunud kohtuistungil jäid pooled oma seniste seisukohtade juurde. Hageja soovib endiselt abielu lahutada ja jätkata elamist kostjaga vabaabielus. Alternatiivselt soovib ta osta pärast lahutamist endale eraldi korteri, et sellest ei saaks ühisvara, ning käia kostjal külas või kostja temal. Seksuaalset läbikäimist pooltel ei ole. Kostja vaidles abielu lahutamisele vastu ja selgitas, et pooled majandavad ühiselt, kostja valmistab süüa ja teeb muid majapidamistöid, nad söövad koos. Kostja abistab hagejat kojamehetöös. Eraldi tubades magavad nad sellepärast, et hageja norskab. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja poolte abielu lahutamata.
- Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
- Pooled vaidlevad abielu lahutamise üle. Vaidlust ei ole selles, et nad elavad koos, magavad eraldi tubades, söövad koos, kostja abistab hagejat töös.
- Riik ei saa sundida inimest olema abielus, samas on kohtu õigus abielu lahutada seatud sõltuvusse faktilise olukorra muutumisest abikaasade vahel. Eelkõige väljendub muutus kooselu lõppemises. Samas ei tähenda ühel aadressil elamine tingimata abieluliste suhete jätkumist. Inimesed võivad koos elamist jätkata majanduslikel põhjustel ka pärast seda, kui ühist majapidamist, seksuaalelu ja sotsiaalset suhtlemist (nt ühised vabaajategevused) enam ei ole. Antud juhul kinnitavad aga mõlemad pooled, et neil on jätkuvalt ühine majapidamine, kostja valmistab süüa ja abistab hagejat töös. Poolte vanust arvestades ei pruugi seksuaalsuhete lõppemine tingimata tähendada abieluliste suhete lõppemist. Hageja on menetluses korduvalt väljendanud soovi jätkata kostjaga elu vabaabielus. Seega ei soovi kumbki pool lõpetada omavahelisi isiklikke suhteid.
- Hageja ei ole tõendanud abieluliste suhete lõppemist ega väljendanud usutavalt soovi neid lõpetada. Hageja väited on vastuolulised. Ühelt poolt soovib ta abielu lahutada, teisalt jätkata kostjaga suhteid vabaabielus. Hagiavalduses märkis hageja, et abielusuhted on kaks aastat tagasi pöördumatult lõppenud, mida poolte jutt hilisemas menetluses ei kinnitanud. Hageja väidete pinnalt ei ole kohtul võimalik tuvastada abieluliste suhete pöördumatut lõppemist. 2
(3)2-22-15283
- Kohus möönab, et argument eraldi korteri soetamiseks lahusvarana alles pärast abielu lõppemist on loogiline, kuid kui hageja peamine soov on asuda eraldi elama, on seda võimalik teha ka abielu ajal ja elada nn visiitabielu. Kui hageja püüab vältida ühisvara jagamise üle tekkivat vaidlust, peab ta arvestama sellega, et kui korteri ostmiseks kasutatav raha on ühine, võib selline vaidlus siiski tekkida ka korteri ostmisel pärast lahutust. Pealegi on korteri omandamine lahusvarasse võimalik saavutada ka abieluvaralepinguga. Seega ei ole ei lahuseluks ega korteri omandamiseks lahusvarana abielu lahutamine vältimatult vajalik. Lahutamise eelduseks kohtus on abieluliste suhete lõppemine. Seda ei ole aga kohus antud juhul tuvastanud.
- Eelneva alusel jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
- Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4).
- TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
- Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Alekand Kohtunik 3
(3)
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.