8.Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsuse peale võib esitada Renovum OÜ apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. IH võib esitada kohtuotsuse peale kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Ühisraha OÜ ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 10.05.2021 laenulepingu nr Y210509004, millega võimaldati kostjal võtta laenu 1000 eurot. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. Ühisraha OÜ ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 25.05.2021 laenulepingu nr Y210525121, millega võimaldati kostjal võtta laenu 500 eurot. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. Hageja palub: 1. Välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 679,18 eurot, intress 69,76 eurot, hooldustasu 8,58 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 118,67 eurot hageja kasuks; 2.välja mõista hagejalt viivis 37% aastas põhinõudelt 679,18 eurot alates 23.11.2022 kuni täitmiseni hageja kasuks; 3.välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 129,64 eurot, intress 7,02 eurot, hooldustasu 3,75 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 20,86 eurot ja sissenõudmiskulud 20 eurot hageja kasuks; 4.välja mõista kostjalt viivis 30% aastas põhinõudelt 129,64 eurot alates 23.11.2022 kuni täitmiseni hageja kasuks; 5.jätta hageja menetluskulud kostja kanda; 6.välja mõista kostjalt menetluskulud 660 eurot hageja kasuks; 7.välja mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis
Kostja seisukoht Kostja oma kirjalikus seisukohas vaidleb hagile vastu. Kirjalikus seisukohas kostja ei soovinud asja arutamist kirjalikus menetluses. Eelistungile 09.03.2023 kostja ei ilmunud. Kostja palus eelistungi edasi lükata, kuna tema esindaja Svetlana Sorokina ei saa eelistungil osaleda. Svetlana Sorokina teatas kohtule 09.03.2023 telefoni nr 55678698 teel, et kostja on tema poole pöördunud, kuid lepingut kostja esindamiseks kohtus poolte vahel sõlmitud ei ole. Svetlana Sorokina palus, et kostja esitaks talle dokumendid, et ta saaks end asjaga kurssi viia. Kostja Svetlana Sorokinale dokumente ei esitanud. Svetlana Sorokina ei ole antud tsiviilasja materjalidega kursis ja teda ei ole teavitatud ka istungi toimumise ajast. Kohtuotsuse põhjendus 1.
lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja 2 3 nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMs § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summani kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 2.Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. 3.Kohus nõustub hagejaga, et kostja paljasõnaliselt väidab, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Krediidiandjal või -vahendajal on vastutustundliku laenamise nõude rakendamisel õigus eeldada, et tarbija teab oma krediidi eesmärki ja finantsolukorda (mis hõlmab endas informatsiooni kogumit tarbija regulaarsete sissetulekute, regulaarsete finantskohustuste ning muude regulaarsete majapidamiskulutuste kogusuuruse kohta) ning, et tarbija esitab krediidiandjale või vahendajale enda huvi, vajaduse ja finantsolukorra kohta õiget informatsiooni. Seega kui kostjal olid kohustused teiste võlausaldajate ees, pidi ta sellest laenuandjat teavitama, sh laenutaotluse täitmisel. Vastasel juhul võib rääkida teadvalt vale andmete esitamisest. Laenutaotlusel kostja märkis, et tema kehtivad finantskohustused on summas 250 eurot. Vastavalt
⁴ lg-s 3 peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus leiab, et kostja on seda kohustust rikkunud, väites nüüd, et tal oli kohustusi rohkem, kui ta laenutaotluses märkis, kuigi kostja kohtule kontoväljavõtet oma väite tõendamiseks ei esitanud. Kui kostja tegevusetuse tõttu krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust ebaõigesti, siis krediidiandja selle eest ei vastuta ning
⁴ lg 7 sätestatud tagajärg (intressimäära vähendamine seadusjärgse määrani) ei rakendu.
lg 8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda viivise vähendamist vastavalt
§-s 162 sätestatule.
lg 1 kohaselt võib kohus juhul kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte 3 4 majanduslikku seisundit. Kohus nõustub hagejaga, et kostja väited tema majandusliku seisukorra kohta ei ole tõendamist leidnud. Kostja ei ole oma maksevõimetust millegagi tõendanud. Seega puudub kohtul seaduslik alus viivise vähendamiseks tulenevalt kostja majanduslikust seisundist. Füüsilise isiku majandusliku seisundi hindamisel tuleb eelkõige arvesse võtta igakuiseid sissetulekuid. Seega pidanuks kostja esitama tõendina kontoväljavõtte, mida kostja ei teinud. 6. Tsiviilasjas nr 2-21-108947 asus Tallinna Ringkonnakohus seisukohale, et tarbijakrediidilepingute puhul on võlaõigusseaduses tarbija kaitseks ettenähtud erinorm viivisemäära kohta.
lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
Sellest tulenevalt on lubatud viivise nõudmine määras, mis on sätestatud
Riigikohus on leidnud, et
lg 1 esimene lause viitab ka
See tähendab, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad
lg-s 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Laenuandjal on seega põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana (Riigikohtu 14. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12; 15. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 16). Ringkonnakohus märgib lisaks, et
lg 1 esimene lause koosmõjus
lõike 1 kolmanda lausega tagab, et ka lepingu rikkumisel lepingu ülesütlemise korral on krediidiandjale tagatud samas määras viivis kui oli lepingu kehtivuse ajal intressimäär. Vastupidisel juhul on võlgnikule soodsam rikkuda lepingut, et saada lepingu ülesütlemise korral soodsam intressimäär. Seega on hageja viivise arvestus ning viivise määr õige ning seaduspärane. 7. Hageja esitas eelistungil taotluse asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Eelistungil leidis tuvastamist kostja esitatud andmete kontrollimisega, et kostja esitas kohtule ebaõigeid asjaolusid eelistungi edasilükkamiseks. Kostja käitumise eesmärk on asja menetluse venitamine. Eeltoodu alusel hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks on põhjendatud. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Kohus on otsuse vormistamisel lähtunud TsMS § 444 lg-st 3, mille kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 8.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 9.Kostja leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et poolte menetlus- ja õigusabikulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja märgib, et kuna kostja vabatahtlikult võlgnevust ei likvideerinud, siis on kostja ise oma tegevusega põhjustanud olukorra, kus hagejal ei jäänud muud üle, kui oma huvide kaitseks kohtu poole pöörduda. Kostja ise tekitas olukorra, mis sundis teda õigusteenus saamiseks juristi poole pöörduma ning sellega seoses kulutusi kandma. Lisaks sellele hageja ei oma juriidilisi teadmisi selleks, et oma huve esindada kohtus. 10.TsMS § 217 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. 4 5 Kohus leiab, et kostjal puudub õigus teha hagejale ettekirjutusi, kas viimane kasutab kohtus enda esindamiseks lepingulist esindajat või mitte, selleks on hagejal seaduslik alus TsMS § 217 järgi. 11.Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, kuna TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud antud asjas kannab kostja. 12.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 13.Hageja palub välja mõista riigilõivu 280 eurot hagiavalduselt, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ning lepingulise esinduse kulud summas 360 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 3 t ulatuses, tunnitasuga 120 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. 14.Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, on olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja taotlus on põhjendatud. Seega jääb kostja kanda riigilõiv summas 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot, hageja lepingulise esinduse kulud summas 360 eurot ja viivis menetluskuludelt. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.