ja
) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank või EE567700771003819792 LHV Pank riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja G4S Eesti AS 10.08.2020 lepingu nr x. Kostja kohustus lepinguga tasuma lepingu alusel osutatud teenuse eest igakuiste G4S Eesti AS-i poolt esitatud arvete alusel. Kuna kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ega tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles G4S Eesti AS kostjaga sõlmitud lepingu üles 24.09.2021. G4S Eesti AS loovutas 28.10.2021 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda viiviseid, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. G4S Eesti AS ja kostja sõlmitud lepingu põhitingimuste “teenused” kohaselt teostati lepingu alusel suitsuanduriteenust „Nublu“. Teenuse kuutasu oli 6,90 eurot, mis sisaldas pikendatud garantiid ja asenduspatareisid. Lepingu kohaselt oli valveobjekti asukohaks x, Kliendikohustusperioodiga 12 kuud. Kostjal olid arved tasumata alates 24.07.2021. Vastavalt hinnakirjale, mis lepingu kohaselt oli G4S Eesti AS kodulehel ja millega tutvumist kostja kinnitas, oli järjekoha nr 4.4 kohaselt 2
) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendid isiklikult kätte 17.02.2023. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule 28.10.2021 kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on G4S Eesti AS kostjaga sõlmitud lepingust nr NK-21/63267-1 tulenevad nõuded loovutatud Osaühingule Aktiva Finants (dtl 31). 3
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis lepingu nr NK-21/63267-1 alusel põhivõla summalt 326,89. Vastavalt lepingu üldtingimuste punkti 3.3.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist kolmekordses seadusejärgses viivise määras (dtl 34). Seadusejärgne viivisemäär oli kuni 31.12.2022 8% aastas (kolmekordne määr 24%, s.t 0,06575% päevas) ning alates 01.01.2023 10,5% aastas (kolmekordne määr 31,5%, s.t 0,08630% päevas). Hageja palub kostjalt välja mõista viivised lepingujärgse viivise määraga alates arvete tasumise tähtajale järgnevast päevast (vastavalt 24.07.2021; 15.08.2021; 14.09.2021 ja 17.10.2021) kuni hagiavalduse esitamiseni, kokku 73,92 eurot. Hageja palub välja mõista ka täiendava viivise alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,08630% päevas. Kohtu hinnangul on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis 73,92 eurot ning viivis määraga 0,08630% päevas alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist peale lepingu ülesütlemist summas 30 eurot. Hageja nõuab kostjale saadetud esimese meeldetuletuskirja eest 15 eurot ning teise ja kolmanda kirja eest kokku 10 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt muude makseviivitusega tekkinud kulude hüvitamist summas 5 eurot. See hõlmab nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule vastamisega seotud kulusid, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamist telefoni ja e-kirja teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulusid ning võlanõude avaldamisega tehtud kulusid. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt, s.o. summas 25 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja 4
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 140 eurot ja õigusabikulud summas 358 eurot, tunnitasuga 169 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu summas 140 eurot. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 358 eurot ei ole põhjendatud. Esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hagi koostamisele ja tõendite kogumisele võis esindajal kuluda 1 tund, millele lisandub ka tasu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 20 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud kuluks 189 eurot õigusabi kulude katteks. Tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil. Seega moodustavad hageja menetluskulud antud juhul kokku 329 eurot (riigilõiv summas 140 eurot; mõistlikud õigusabi kulud summas 189 eurot).
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.