← Eesti

3-22-1357/17

Obsah (4)§ 1§ 5§ 6§ 7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 15.03.2023, Tallinnas Haldusasja number 3-22-1357 Haldusasi Xi kaebus Eesti Töötukassa 0

§ 1

lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei ole tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega omale sissetulekut tagama.

§ 5

lg 1 kohaselt töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (

§ 5lg 2).

15.

§ 5

lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes takistatud. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele 9

(17)3-22-1357 alust pelgalt asjaolu, et isikul on pikaajaline tervisekahjustus. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Seega tuleb töövõime hindamisel hinnata, kas ja kuivõrd isikul olev tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab. Määruse mõistes on tegutsemise ja osalemise piirang defineeritud kui takistus, mida isik kogeb tegevuse sooritamisel või igapäeva elu olukordades. Seega saab piirangu olemust hinnata eelkõige isik ise läbi oma igapäevase kogemuse. 16.

§-dest 6 ja 7 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt toimub töövõime hindamine selliselt, et esiteks annab isik taotluses omapoolse hinnangu teatud kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta. Taotlejal on võimalik taotluses loetleda üles kõik tema töövõimet välistavad seisundid, märkida üksikasjalikult üles kõik tema tegutsemispiirangud. Seejärel koostatakse isiku töövõime hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub 1) isiku enda hinnangust, 2) isiku kohta tervise infosüsteemis olevatest andmetest ning 3) vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt saadud või isiku vastuvõtu käigus saadud andmetest. Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhtes), kusjuures võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus 0 väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud; 1 seda, et piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 seda, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 seda, et piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav ning 4 seda, et piirang on täielik ehk vastavat tegevust pole võimalik sooritada. Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud raskusastmed 0 ja

  1. Kui punkte tuleb 4 või rohkem, tuleb hinnata töövõime ulatust (määruse nr 39 § 8).
  2. Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse, kas inimene on töövõimeline, tal on säilinud osaline töövõime või puudub tal töövõime täielikult. Töövõime hindamise käigus võib ilmneda ühtlasi vajadus suunata inimene täpsustavatele uuringutele. Samuti hinnatakse inimese töövõime hindamise raames tema abivahendite kasutamise ja rehabilitatsiooni vajadust, mille eesmärgiks on mh tervisekahjustuse süvenemise ennetamine, et kaitsta inimese töövõimekust ja võimalusel taastada tema tervis ja töövõime. Terviseseisundi hindamisel lähtutakse meditsiinilistest andmetest, mida on inimese kohta andnud tema pere- või raviarst. Inimene annab töövõime hindamise taotlusel hinnangu oma võimetele põhitegevustes. Töövõimet hindav arst (töötukassa töötaja või lepinguline tervishoiuteenuse osutaja) annab terviseandmete alusel või visiidi alusel ning arvestades inimese hinnanguid, arvamuse töövõime ulatuse kohta.
  3. Kui inimesel esinevad tegutsemis- ja osaluspiirangud, prognoosib töövõimet hindav arst nende piirangute edaspidist ulatust, võimalikku muutust ja eeldatavat kestust. Samuti antakse soovitused ka töötingimuste või töö iseloomu kohta, mis oleksid inimesele tema terviseseisundist tulenevalt sobivad ja ei kahjusta inimese tervist.
  4. Vastustajad on õigesti viidanud kohtupraktikale, mille kohaselt töövõime hindamise tuvastamine on hindamisotsus. Hindamisotsusega on tegemist siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, 10

(17)3-22-1357 samuti prognooside tegemisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus nr 3-201198/58, p 12; 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474/11, p 17). Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (vt HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). Muu hulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel) (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24). Ühtlasi on Riigikohus selgitanud, et haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust; kohus ei saa piirduda vaid ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga; haldusmenetluses reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult; seevastu ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474/11, p 20).
  1. Varasemalt on kaebajal tuvastatud vähenenud töövõime. Töötukassa 29.03.2017 otsusega nr TVH/17/010532 (dtl 222) hinnati kaebaja töövõime vähenenuks viieks aastaks (periood 16.02.2017 - 15.02.2022). Hinnangu kohaselt leiti, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud liiges- ja silmahaigusest. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang suhtlemise (nägemise, kuulmise ja kõnelemise) valdkonnas, mis on põhjustatud silmahaigusest. Taotlejal on liigesvalu tõttu raskendatud lühikeste vahemaade läbimine ning kehaasendi säilitamine ja muutmine. Nägemise halvenemine takistab väljaspool kodu liikumist ja kirjalikku suhtlemist. Arvestades taotleja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 5 aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv. Kaebaja sõnul ei ole tema terviseseisund võrreldes
  2. aasta eksperdiarvamuse ja töötukassa otsuse aluseks olnud põhjendustega paranenud, pigem halvenenud, ning töövõime pole taastunud. Nagu nähtub töötukassa
  3. aasta otsusest, on kaebaja piirangud samad- liikumine raskendatud liigeshaiguste tõttu, ühe silma pimedusest tingitud tegutsemispiirang suhtlemise (nägemise, kuulmise ja kõnelemise) valdkonnas.
  4. Nõustun, et vastustaja töötukassa ei ole seotud oma varasemate töövõime hindamise otsustega ning sellest ei saa kaebajale tekkida õiguspärast ootust, kuid läbipaistvuse põhimõte, vastuolulise käitumise keeld ning uurimispõhimõte nõuavad, et korduvhindamisel oleks kaebajale selge, miks asuti varasemalt erinevale seisukohale tegutsemispiirangute osas, kui kaebaja hinnangul tema terviseseisund muutunud ei ole.
  5. Seega varasemast töövõime vähenemist tuvastavast otsusest erineva otsuse (töövõimet kinnitav otsus) tegemine töövõime kohta nõuab praegusel juhul töötukassa veendumust, et asjaolud on muutunud. See eeldab täiendava uurimiskohustuse täitmist. Meelevaldne on järeldada, et kuivõrd kaebaja ei käinud pärast 29.10.
  6. toimunud operatsiooni ortopeedi korduvvastuvõtul ja kuna TIS-is puuduvad andmed et kaebajal esineb liikumise piiranguid või ta vajaks liikumisel abivahendeid, on ta paranenud ja töövõimeline. Sellises ulatuses uurimiskohustuse rikkumise tõttu tuleb teha uus hindamine.
  7. Nõustun vastustajate SKA ja töötukaasa seisukohtadega, et käesolevas kohtumenetluses ei saa arvestada tervisandmetega, mida polnud vaidlustatud haldusaktide tegemise ajal olemas (kaebaja poolt kohtule esitatud 20.09.2022 avaldus, milles kirjeldatakse tema haiglasse sattumist septembri alguses seoses jalgade ootamatu tursega ning sellega seotud terviseandmed). Kohus teeb asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga ning hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2), seega lähtuda saab vaid nendest terviseandmetest, mis olid olemas vähemalt enne vaideotsuste tegemist. 11
(17)3-22-1357
  1. TTO ekspertarst on 01.03.2022 (dtl 199-209) kaebaja töövõime hindamisel leidnud, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on nägemishäired ja pimedus. Käelise tegevusega seotud muud piirangud ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotleja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei mõjuta töövõimet. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotleja kirjeldatud piirangud muude tervisehäirete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Tegevusvõime koondkokkuvõtteks leidis ekspert, et vasema silma nägemiskaotuse tõttu esineb piirang ohutul ringiliikumisel, see tuleneb monokulaarsest nägemisest. Eeltoodust tulenevalt on takistatud/piiratud mitmesugustes kohtades liikumine. Töövõime ei ole vähenenud, kaebaja on töövõimeline- talle ei sobi nägemist kahjustav töö, ka ei ole ta kõlblik töötama elukutselise autojuhina vms töökohal, kus nägemisele esitatakse kõrgendatud nõudmisi.
  2. Ekspertarst K jõudis 11.04.202 antud kordushinnangus täpselt samasugusele järeldusele (dtl 219). Tehtud järeldust on omakorda 28.11.2022 kinnitanud töötukassa töövõime hindamise ekspertarsti I.
  3. Seega on kaebajal liikumise valdkonnas tuvastatud piirangud, kuid seda mitte parema jala liigeshaiguse, vaid ühe silma pimeduse tõttu. Hinnangute andmisel on TTO ekspertarst tuginenud järgmisele TIS-is sisalduvale sissekandele: silmaarsti dr S 29.09.2021 epikriis, mille kohaselt vajab X terviseseisundi kirjeldust arstliku komisjoni jaoks seoses puudeastme pikendamisega. Vasaku silma trauma paarkümmend aastat tagasi. Sai löögi vastu vasakut silma, mille tagajärjel jäi vasak silm pimedaks. Oli läbistav vigastus. Lähivisus parema silmaga on ilma korrektsioonita 1,
  4. silmarõhk 19 (i-care) Parema silma lääts selge, silmapõhi korras. Vasakul silmal leukoom. Parem silm korrektsioonita 3 korrektsiooniga 0 vasak silm korrektsioonita 4 korrektsiooniga 4 Prillid parandavad nägemispuuet vaid osaliselt. Ravimid ei aita nägemispuuet parandada. Ei ole loota, et nägemine paraneb.
  5. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Järjepidevas kohtupraktikas on selgitatud, et eksperdiarvamus on vaid üks tõend haldusmenetluses. „Tegemist on juriidilises tähenduses erialaasjatundja arvamusega, mida haldusorgan saab kõrvutada teiste tõenditega, sh vajadusel teise eksperdi arvamusega, et oma seisukohta kujundada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110/84, p 22). Tegu on tõendiga, mida saab halduskohtus hinnata ja teiste tõenditega ümber lükata (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsuse nr 3-17-1110/84, p 22). viidatud Riigikohtu otsuse punktis 23 on kolleegium selgitanud, et haldusorgani uurimiskohustus ei eelda eksperdiarvamuse tervikuna kontrollimist. Haldusorgan peab kontrollima vaid neid hinnanguid, mille kohta taotleja esitab vastuväited, mille puhul eksperdiarvamuse andja on meditsiiniliste andmete alusel hinnanud taotleja piirangu raskusastmed väiksemaks kui taotleja või mille puhul haldusorgan näeb või peab ilmselgelt nägema täiendava uurimise vajadust.
  6. TTO ekspertarst hindas eksperthinnangus kaebaja liikumise valdkonna võtmetegevus „1.
  7. Liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud). Kaebaja enda hinnang 4 (täielik piirang). TTO ekspertarst selgitab selles osas, et TIS andmetel ei leidnud kaebaja kirjeldatud piirangud kinnitust, sest terviseandmetes puudub informatsioon kaebaja poolt esitatud kaebuste osas.
  8. aastal on kaebajal opereeritud põlveliiges ning viimane pöördumine arsti vastuvõtule sellega seoses on toimunud mõni nädal hiljem seoses niitide eemaldamisega.
  9. Kohtumenetluses esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja viibis 29.10.2020 Pärnu haiglas seoses parema põlveliigese artroskoopia operatsiooniga (dtl 66). Samal päeval kirjutati ta haiglast välja paranenuna. Leian, et tegelikkuses pole võimalik tavamõistes lugeda liiges 12
(17)3-22-1357 paranenuks kohe samal päeval operatsiooni järgselt. Paranemine võtab eeldatavalt mitmeid kuid aega ning eeldab pingutusest hoidumist ning õiget taastumist. Kaebaja parema jala põlveliigese vaevalisele paranemisele viitab terviseandmete sissekanne millest selgub, et 06.11.2020 viis kiirabi kaebaja Pärnu Haigla EMO-sse, kus tuvastati operatsioonijärgselt parema jala turse labajalast kuni põlveni, nahk lillakas, kaebajal valud. Samuti nähtub vaidemenetluse käigus kaebaja esitatud väidetest ning vastustaja SKA poolt esitatud tõenditest, et kaebaja käis tasulisel korduvvisiidil dr V juures aasta peale operatsiooni 19.11.2021 (dtl 136).
  1. Kaebaja terviseandmetest selgub, et kaebajal on nii põlve- kui ka puusaliigesega probleeme olnud juba
  2. aastast ning kaebused (tugev valu, liikumisraskused, liigeste kangus) jätkuvad. 18.10.2021 käis kaebaja perearst K vastuvõtul kaebusteks parema jala turse, veenilaiendid. 22.10.2021 (telefonikonsultatsioon, dtl 123) ja 06.12.2021 (telefonikonsultatsioon) on kaebaja pöördunud perearsti poole seoses jalgade turse ja valudega. Perearsti viimastest sissekannetest nähtuvalt on kaebaja jalgade valu ja tursete põhjuseks perearsti hinnangul vasaku jala veenilaiendid, süvaveeni tromboos.
  3. Vastustaja töötukassa on vastuses välja toonud, et

§ 6

lg 4 kohaselt peab isik olema kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Töövõime hindamisel võetakse arvesse määruse § 5 lg 1 nimetatud andmed, nt taotlusel olevad andmed,

§ 7

lg 5 alusel sätestatud andmed ja taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt. Hindamise aluseks on inimese enda kirjeldatud subjektiivne tegutsemisvõime, mis on seotav ja põhjendatav tema objektiivsete terviseandmetega. Töövõime hindamise visiidil, kui see peaks vajalik olema, täpsustakse vaid ebaselgeid tegutsemispiiranguid, mis on põhjustatud varem diagnoositud haigusseisunditest. Töötukassa ekspertarst selgitab, et kaebajat ei olnud vaja kutsuda visiidipõhisele hindamisele. Antud juhul olid TIS-is andmed olemas, olid teostatud uuringud ning olid olemas ka objektiivsed andmed ravi soovitustega. Ma ei nõustu siin vastustaja seisukohaga, et praegusel juhtumil olid asjaolud kõik nii selged, et piisas dokumendipõhisest hindamisest. Andmed olid TIS-is küll olemas silmahaigusest tingitud piirangu tuvastamiseks, kuid mitte liigesehaiguste kohta, mille suhtes ekspertarst tegi järelduse et nende esinemine kaebajal ei ole TIS-i andmete põhjal leidnud kinnitust.

  1. Kuna kaebaja enda hinnang liikumisele erinevatel tasapindandel erineb täiesti ekspertarvamuses toodud järeldusest (raskusastme arvväärtus 4 versus arvväärtus 0), siis oleks vastustaja töötukassa pidanud uurimispõhimõtet silmas välja selgitama kaebaja tegeliku tegutsemispiirangu olemuse. Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsuse nr 3-20-2474, p 19 kohaselt peab töötukassa vaidluse korral kontrollima, kas eksperdiarvamuse andnud arst on töövõimet igakülgselt hinnanud, sekkumata samal ajal arsti ekspertteadmisesse ( vt otsuse nr 317-1110/84, p 20 jj) ning vajadusel peab töötukassa koguma täiendavat teavet. Töötukassal pidi tekkima taotluses esitatud kirjelduse põhjal kahtlus, et TIS-is nähtuvad andmed on puudulikud.
  2. Kui tervise infosüsteemi andmed on ebapiisavad, tuleb küsida taotleja tegutsemisvõime täpsustamiseks täiendavaid terviseandmeid taotluses nimetatud arstidelt. Sellise nõude sätestab määruse nr 39 § 5 lg 1 p
  3. Vastustaja oleks saanud vajadusel teha päringuid kaebaja perearstile dr K või ortopeed dr V (arvestades et kaebaja on vastuvõttudel ja ravil käinud nii riikliku kui erameditsiini süsteemi kaudu) või suunata kaebaja eriarsti vastuvõtule hindamaks kaebaja parema jala põlve ja/või puusaliigese seisukorda ja funktsionaalsust, kuna kaebaja hinnangust lähtuvalt on tal jätkuvalt piiratud liikumine- Iga samm on valus astuda, lonkan pidevalt. Paremas põlves valu, lisaks valu üleval pool põlve reies kuni puusani välja. Mul on abivahendina rulaator ja ratas, aga väga raske on minna ratta peale, jalga tõsta üle pulga. Ja 13

(17)3-22-1357 libedaga ei saa ratast kasutada. Poes käin rulaatori v rattaga. Minu kodust väljaspool liikumist on jäänud minimaalseks, kahe nädala tagant kord. Ja on nii, et võin planeerida poodi minekut, aga ei suuda valu tõttu ja lükkan minekut edasi. Koormusega läheb valu tugevamaks ja jalg läheb paiste. Hommikul on jalad vähem turses kui õhtul. Valulik on astuda konarliku, kõva, ebatasase pinna peal. Ma sain eelmise aasta sügisel põlve kalli liigesesüsti, aga see pole mind aidanud, ei mõjunud, olukord jäi samaks või on isegi hullemaks läinud. Minu liikumiskiirus on jäänud aeglaseks, jään teistele inimestele jalgu. Libedaga on väga suur kukkumise hirm. Suudan suurte raskustega, on peaaegu võimatu liikuda treppidel ja vajaduse korral ületada takistusi. Ma ei saa astuda vahelduva sammuga, astun enne vasakuga ja toon parema juurde. Käsipuust tõmban ennast üles. Kui ma pean nt viima trepist puid üles, siis panen pooltühja korvi trepiastme peale ja tõstan iga astme võrra üles. Üles minnes on surve jalale suurem. Näen ainult parema silmaga, seetõttu on ruumiline taju häiritud, võin komistada, ei pruugi õigesti tajuda trepiastme kõrgust.
  1. Vaidlustatud otsusest ei ole arusaadav, kuidas töötukassa jõudis järeldusele, et kaebaja liigeste funktsionaalsus ja nägemise piirang on vahepeal muutunud sellisel määral, mis võimaldavad ta hinnata töövõimeliseks. Eeltoodust tulenevalt leian, et vastustaja ja ekspertarstid ei ole arvestanud kõigi kaebajal diagnoositud ja kaebuses viidatud seisunditega ning pole lähtunud ka kaebaja enda poolt töövõime hindamise taotluses antud hinnangutest ja tervise infosüsteemi andmetest. Seetõttu on alust asuda seisukohale, et töövõime hindamisel on olulised asjaolud arvesse võtmata jäetud.
  2. Eelneva kokkuvõtteks leian, et vaidlusalune Eesti Töötukassa 02.03.2022 otsus nr TVH/22/009084 on õigusvastane ja tuleb tühistada. Ühtlasi tühistan Eesti Töötukassa 03.05.2022 vaideotsuse nr VO/22/
  3. Kuna kaebus töötukassa otsuse tühistamiseks rahuldatakse, tuleb rahuldada ka kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks. Kohus selgitab, et vastustaja töötukassal tuleb uuesti lahendada kaebaja 19.01.2021 töövõime hindamise taotlus 30 tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Seejuures tuleb vajadusel suunata kaebaja eriarsti vastuvõtule selgitamaks välja, kas kaebaja parema jala liigese kaebused jätkuvalt esinevad ning kuidas see mõjutab jala funktsionaalsust. Sotsiaalkindlustusameti 03.03.2022 otsus nr P26O-2022-16596 ja 13.05.2022 vaideotsus nr 5.2-3/18170-2, millega kaebajal ei tuvastatud puude olemasolu
  4. Kaebaja 19.01.2022 taotlus oli esitatud nii töövõime hindamiseks kui puude raskusastme tuvastamiseks. Seega oli tegemist taotlusega, mille lahendamisel pidi SKA PISTS § 2³ lg 7 kohaselt kasutama töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja Töötukassa töövõime hindamise otsust. PISTS § 2³ lg-s 7 nimetatud tõendid ei ole puude raskusastme tuvastamisel ainumääravad. PISTS § 2³ lg-s 7 nimetatud eksperdiarvamus ei ole haldusorganile siduv, kuna õigusaktidest ei tulene Töötukassale ega SKA-le kohustust lähtuda tööealise isiku puhul vaid ühest konkreetsest eksperdiarvamusest. Eksperdiarvamus on haldusmenetluses tõend. Tegemist on erialaasjatundja arvamusega, mida haldusorgan saab kõrvutada teiste tõenditega, sh teise spetsialisti arvamusega, et oma seisukoht kujundada (vt Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17- 1110, p 22). Seega on SKA-l võimalik ja teatud juhtudel ka vajalik hinnata muid tõendeid peale nende, mida on nimetatud PISTS § 2³ lg-s
  6. Vaidlustatud SKA 03.03.2022 otsuses nr P26O-2022-16596 on märgitud, et otsuse tegemisel on arvesse võetud kaebaja taotluses sisalduvad andmed, tervise infosüsteemis sisalduvad andmed ning töötukassa töövõime hindamise otsust. Eeltoodud andmete alusel SKA kaebajal puude raskusastet ei tuvastanud, sest SKA hinnangul kaebaja terviseseisundist tulenevalt kaebaja igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ei esine piiranguid. Kuna töötukassa otsuse (02.03.2023) ja SKA otsuse (03.03.2023) vahel on väga lühike ajavahemik, siis võib eeldada, et SKA otsuse langetamise protsess oli pigem automaatne, kui 14
(17)3-22-1357 kaalutletud. SKA on ka ise selgitanud, et puude raskusastme tuvastamisel või mittetuvastamisel lähtub SKA töötukassa poolt haldusmenetluses kogutud tõenditest, sh dokumendipõhisest töövõime hindamise eksperdihinnangust. Tegutsemispiirangutele arvväärtuste andmine toimub ühtse küsimustiku alusel, erinev on üksnes see, kuidas saadud arvväärtustega edasi toimitakse.
  1. Seega on SKA alles vaidemenetluse käigus asunud sisuliselt hindama kaebaja taotluses sisalduvaid andmeid ja taotluse asjaolusid. Ekspertarst M tutvus vaidemenetluse käigus kaebaja vaidega, vaatas üle isiku taotluse, esitatud terviseandmed ning töötukassa ekspertarvamuse. SKA ekspertarst tegi kokkuvõtte, et puude raskusastme tuvastamise aluseks ei ole ainuüksi fakt, et inimene on haigestunud või et tal esinevad teatavad tervisekaebused, vaid hindamisel lähtutakse funktsioonihäirest põhjustatud püsipiirangute olemasolust igapäevategevustel ja ühiskonnaelus osalemisel. Puude raskusastme mittetuvastamine ei tähenda tervisehäire puudumist ning funktsioonihäire leevendamiseks abivahendite kasutamine ei ole püsipiiranguid võimendav asjaolu, kui nende kasutamine tagab iseseisva toimetuleku. Varasem puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole järgnevatel puude raskusastme hindamistel siduv ning otsuse tegemisel lähtutakse üksnes terviseandmetes dokumenteeritud püsipiirangute olemasolust käesoleval hetkel. Puude raskusastme tuvastamise aluseks ei ole majanduslikud, sotsiaalsed või olmelised raskused. Võttes arvesse eelpool toodut ja kõiki taotleja terviseinfosüsteemis nähtavaid terviseandmeid, ei esine taotlejal käesolevalt üheski hinnatud valdkonnas püsipiiranguid sellises ulatuses, et tuvastada vähemalt keskmise puude raskusastme olemasolu.
  2. Ekspertarst M selgitab SKA vaideotsuses, et kaebajal ei esine igapäevaelus püsipiirangud, mida raviga ei saaks korrigeerida. Esitatud terviseandmete alusel ei esine vaide esitajal fikseerunud, ravi või ravimitega mittemõjutatavaid funktsioonihäireid ja osalusning soorituspiiranguid puuet põhjustavas ulatuses. Ekspertarst M on seisukohal, et aktuaalsete terviseandmetele tuginedes puudub alus Xil puude raskusastme tuvastamiseks.
  3. Kaebaja on vaides SKA otsusele (dtl 133) välja toonud, et tema pimeda vasaku silma olukord ei ole ju kuidagi viimase 5 aasta jooksul muutunud ega muutu ka. Tervis ei ole paremaks läinud, vaid uusi probleeme on lisandunud (probleemid jalaga, psoriaas, podraga). Täiesti tähelepanuta on jäetud kaebaja poolt SKA-le vaidemenetluses esitatud tõend (dtl 136), et 19.11.2021 käis ta tasulisel eriarsti vastuvõtul MedClub OÜ-s, oma raviarst dr V juures (dtl 136) ning sai tasulise süsti põlveliigesse. Seega on ebaõige väita, et kaebaja pärast
  4. aastal toimunud põlveoperatsiooni korduvvisiitidel ei käinud, kaebusi ei olnud ja tema parem põlv on paranenud. Olenemata sellest, et see visiit ei kajastu TIS-is, on tegemist olulise asjaoluga, mida vastustaja SKA oleks pidanud arvesse võtma.
  5. Halduskohus saab puude raskusastme määramise otsuse õiguspärasuse hindamisel kontrollida seda, kas SKA on puude raskusastme tuvastamisel järginud menetlusnorme ja lähtunud asjakohastest asjaoludest. Kohus saab kontrollida, kas ekspertarst on hinnanud kaebaja taotluses märgitud kehalise ja vaimse võime valdkondades ja nende võtmetegevustes esinevaid piiranguid ning kas lähtutud on asjakohastest andmetest, samuti seda, kas ekspertarst on oma arvamust nõuetekohaselt põhjendanud.
  6. Tööealise inimese puude tuvastamisel ei oma tähtsust asjaolu, mitu haigust on tal mingil ajahetkel diagnoositud ja kas need on kroonilised või ei, vaid hoopis see, kas tal esinevad oma tervislikust seisundist tulenevalt igapäevased tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangud määruses nr 18 loetletud seitsme valdkonna võtmetegevustes ja seda sellises raskusastmes, mis võimaldab puude raskusastme määramist.
  7. Taotluses (dtl 74-81) on kaebaja vastanud erinevatele küsimustele, mis puudutavad tema enda hinnangut oma kehalise ja vaimse võimekuse kohta. Kuna kaebaja arvutit ei kasuta, võib 15
(17)3-22-1357 eeldada et taotluse täitis tema eest mõni töötukassa esinduse töötaja. Muuhulgas on kaebaja vastanud, et ta kasutab oma igapäevaelus või -tegevustes teise isiku abi; tal ei ole tahet osaleda igapäevaelus, sest esinevad meeleolulangused seoses piiratud ja valuliku liikumisega; ta ei suuda raskusteta ringi liikuda ja trepist käia; suurte raskustega suudab treppidel liikuda ja vajadusel takistusi ületada; ei suuda ohutult siseruumides ja väljas ringi liikuda, sest liikumine on raskendatud ja nägemisvaeguse tõttu on ruumiline taju häiritud; ei suuda kehaasendeid säilitada ja vahetada raskusteta ja valu tundmata, sest parema põlve peale ei saa toetuda; ei suuda raskusteta öeldut kuulda ja kirjapandut lugeda, sest vasak silm on pime ja ruumiline taju häiritud ning õhtuti ja hommikuti tihtipeale nägemise häired.
  1. SKA tugines kaebaja puude raskusastme tuvastamisele TTO eksperdiarvamusele, millest nähtuvalt hindas TTO ekspertarst kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub). Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst ei tuvastanud isikul piiranguid järgmistes valdkondade võtmetegevustes: käeline tegevus, suhtlemine (nägemine, kuulmine ja kõnelemine), teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine.
  2. Hinnangu sellele, et TTO ekspertarst ei ole oma arvamuse andmisel arvesse võtnud kõiki asjas olulisi andmeid, olen andnud käesolevas otsuses eespool töötukassa otsuste õiguspärasuse hindamisel.
  3. Kaebaja taotluses esitatud kirjelduse kohaselt on tema igapäevane tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemine piiratud. Ekspertarvamuse kohaselt ei leidnud kaebaja kirjeldatud piirangud TIS andmetel kinnitust, sest esitatud kaebuste kohta digiloos andmed puuduvad,
  4. a opereeritud põlveliiges, viimane pöördumine mõni nädal hiljem seoses niitide eemaldamisega. Esitatud tõenditest lähtuvalt ei ole ekspertarst siinkohal teinud õiget järeldust. Kaebaja terviseandmetes leiduvad sissekanded, mis viitavad sellele, et kaebajal on pikemat aega olnud probleeme parema jala põlveliigesega, jalgade turse ja valulikkusega. Kaebuste põhjus on jäänud ebaselgeks ning kaebaja pole tervenenud.
  5. Minu hinnangul ei ole SKA seega kaebaja puude raskusastme tuvastamisel arvesse võtnud asjakohaseid andmeid ning ebaõigesti tuvastanud, et kaebaja puude raskusastme tuvastamiseks alust ei ole. Menetluskulud
  6. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamisega on otsus tehtud vastustajate kahjuks. Kaebaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Isiku nime asendamine lahendis
  7. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 16
(17)3-22-1357 17
(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.