KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg ja koht 08.03.2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-13728 Tsiviilasi OÜ Mere puiestee 6e (

) § 117 lg 2 tähenduses. Pankrotimenetluses esitati kokku nõudeavaldusi summas 214 360,35 eurot ning tunnustatud on 16 võlanõuet kogusummas 162 742,91 eurot. Kostjale maksete tegemise ajal oli võlgnikul ka teisi võlausaldajaid (sh pikaajaline üürivõlgnevus Mere pst 6e ruumide kasutamisega seoses), kelle ees oleks pidanud kohustusi täitma. Vaidlusaluste maksetega kahjustati teiste võlausaldajate huve. 31.12.

1. a bilansi kohaselt oli võlgnikul vara 142 404,27 eurot, kohustusi 254 170,53 eurot ja omakapital miinus 111 766,26 eurot. 29.08.
2. a bilansi kohaselt oli võlgnikul vara 1 339,18 eurot, kohustusi 231 399,22 eurot ja omakapital miinus 230 060,04 eurot. Perioodil 31.12.2017 kuni 29.08.2019 on võlgnikul olnud käibekapitali defitsiit, negatiivne omakapital ning lühiajaliste kohustuste katmine on olnud raskendatud. Hageja tugineb nõude õigusliku alusena

§ § 109 lg 1 ja § 113 lg 1 p 3 sätetele. 2

1. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei vaidlustanud hagi aluseks olevate rahaülekannete saamist ega seda, et ta on võlgniku lähikondne (31.01.2023 vastuse p 2.7 ja 2.8, dtl 128). Perioodil 01.01.2018 – 29.08.2019 on kostja rahastanud võlgniku tegevust summas 35 605,23 eurot ja võlgnik on samal ajal teinud kostjale väljamakseid summas 20 691,53 eurot. Seega on kostja parandanud võlgniku rahalist seisu eelnimetatud summade vahe ehk 14 913,7 euro võrra. Haldur pole selgitanud, kunas püsiv maksejõuetus tekkis. Kostja väitel tekkis see 16.07.2019, mil üürileandja lõpetas võlgniku restorani asukoha üürilepingu. Tegevuse jätkamine negatiivse omakapitaliga pole lubamatu kui ettevõte suudab kaasata kapitali negatiivse rahavoo toetamiseks. Restorani tegevuse rahaline tulemuslikkus on hooajaliselt varieeruv. Omanikud rahastasid võlgniku tegevust vastavalt vajadusele. Olukorras, kus restorani käibevoog seda võimaldas, tagastas restoran ajutiselt võetud raha osaliselt kostjale. Sellega ei eelistatud kostjat teistele võlausaldajatele ega kahjustatud teiste võlausaldajate huve.
2. Kohus selgitas kostjale tõendamiskoormist 15.12.2022 määruses (p 4, dtl 112). Kohus arutas asja 16.02.2023 kohtuistungil (dtl 138). Otsuse põhjendused
3. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
4. Võlgnikule määrati ajutine pankrotihaldur 29.08.2019 (Harju Maakohtu määrus tsiviilasjas 2-19-12329, dtl 12). Võlgniku pankrot kuulutati välja 16.09.2019 (dtl 15).
5. Kostja on võtnud omaks vaidlusaluste maksete saamise võlgnikult (31.01.2023 vastuse p 2.7, dtl 128). Tegemist on rahalise kohustuse täitmisega

§ 113tähenduses.

Nimetatud sättes on nähtud ette õiguslikud alused rahaliste kohustuste täitmise tagasivõitmiseks pankrotimenetluses.

§ 113

lg 1 p 3 järgi saab tunnistada kehtetuks rahalise kohustuse täitmine võlausaldajale kui see on toimunud kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik maksete tegemise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Vaidlusalused väljamaksed tehti perioodil 10.01.2018 – 05.06.2019 ehk kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist (vt p 5 eespool). Kostja on võtnud omaks, et on võlgniku lähikondne (31.01.2023 vastuse p 2.8). 7. Tagasivõitmise korras vaidlustatav tehing või toiming (käesoleval juhul rahalise kohustuse täitmine) peab olema võlausaldajate huve kahjustav

§ 109lg 1 tähenduses.

See on ka § 113 tagasivõitmise aluse kohaldamise eelduseks. Vaidlusalused maksed kahjustasid võlgniku võlausaldajate huve, sest nende tulemusel vähenes võlgniku vara 8163 euro võrra. Vähenes võlgniku vara, mille arvel oleks saanud täita kohustusi ka teiste võlausaldajate ees. Kostja ei vaidlustanud hageja faktiväiteid teiste võlausaldajate olemasolu ja omakapitali negatiivsuse kohta (vt p 1 eespool). Kostja pole väitnud, et vaidlusaluste väljamaksete tegemine parandas võlgniku maksevõimet rohkem kui vähendas seda. See, et kostja oli rahastanud võlgniku tegevust suuremas summas, kui ta võlgnikult raha tagasi sai, ei lükka ümber teiste võlausaldajate huvide kahjustamise väidet. Kohustuse olemasolu tähendab 3 üldjuhul alati seda, et võlausaldaja sooritused võlgnikule on olnud võlgnikult saadud vastusooritustest suuremad. Vastupidine seisukoht välistaks näiteks krediiidilepingu alusel laenatud raha tagastamise maksete tagasivõitmise

§ 113

järgi, sest krediidiandja poolt krediidivõtjale laenatud summa ületab laenu tervikuna tagastamiseni alati tagasisaadu summat (kohus arutas seda kostjaga 16.02.2023 istungil, istungiprotokolli lk 3-4, dtl 140). Rahalise kohustuse täitmine võiks mitte kahjustada teiste võlausaldajate huve ka võlgniku maksejõuetuse olukorras juhul, kui kohustuse täitmise tulemusel paraneb võlgniku võime täita oma kohustusi teiste võlausaldajate ees. Näiteks siis, kui kohustuse täitmine on vältimatult vajalik selleks, et võlgnik saaks jätkata oma majandustegevust, mille mõistlikult oodatavad tulud on kuludest suuremad. Kohustuse täitmist võiks õigustada ka selle täitmata jätmisest kaasneva kohustuste olulise suurenemise ärahoidmine. Midagi sellist pole aga kostja käesolevas menetluses väitnud. Kostja väitel rahastasid võlgniku lähikondsed vastavalt vajadusele võlgniku jooksvate kulude kandmist ja võtsid raha tagasi vastavalt võlgniku kassavoost lähtuvale võimalusele. Sellest lähtuvalt pidanuks võlgnik täitma oma kohustusi kõigi võlausaldajate ees võrdväärselt, mitte eelistama oma lähikondseid (sealhulgas kostjat) teistele võlausaldajatele. 8. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul olnud alates 31.12.2017.a negatiivne omakapital ja lühiajaliste kohustuste täitmine on olnud pidevalt raskendatud (aruande p 5, dtl 43. Need andmed on kajastatud ka võlgniku pankroti väljakuulutamise määruses ilma, et kohus oleks väiteid kahtluse alla seadnud - 16.09.2019 määruse lk 2 ja 3, dtl 16). Puudub vaidlus, et võlgniku kohustused ületasid vaidlusaluste maksete tegemise ajal tema vara (kostja 13.12.2022 avalduse p 8, dtl 105). See viitab iseenesest maksejõu puudumisele. Asjakohatu on kostja etteheide, et haldur polevat tõendanud püsiva maksejõuetuse tekkimise hetke.

§ 113

kohaldamine ei eelda püsiva maksejõuetuse esinemist vaidlustatud maksete tegemise ajal. Hagi edukaks vaidlustamiseks pidanuks hoopis kostja tõendama, et võlgnik oli maksete tegemise ajal maksejõuline (

§ 113lg 1 p 3).

Seda kostja ei teinud, mistõttu asja õige lahendamise seisukohalt puudub tähendus, kas maksejõuetus tekkis konkreetselt vaidlusaluste maksete tulemusel. Kohus märgib samas, et tõenäoline näib ka püsiva maksejõuetuse esinemine juba vaidlusaluste maksete tegemise ajal. Viimane hagi aluseks olev ülekanne tehti kostjale 05.06.

1. Pankrotiavalduse esitas võlgnik kohtule 16.08.2019 (ajutise halduri määramise määruse lk 2, dtl 16). Kostja väitel tekkis püsiv maksejõuetus restorani üürilepingu lõppemisel 16.07.2019 (13.12.2022 avalduse p 9), mis pole aga täpsemate põhjenduste puududes loogiline. Eluliselt on usutavam see, et juba varem tekkinud maksejõuetus tõi kaasa üürilepingu lõpetamise üürileandja poolt.
2. Kokkuvõttes on kohus arvamusel, et vaidlusalused maksed tuleb rahalise kohustuse täitmisena

§ 113lg 1 p 3 alusel kehtetuks tunnistada.

Vastavalt

§ 119lg 1 peab kostja selle tulemusel saadud raha tagastama.

Kohus mõistab kostjalt võlgniku pankrotivarasse välja 8163 eurot. Hagi eseme sõnastust raha väljamõistmiseks pankrotihalduri kasuks (dtl 9) tulebki sellise taotlusena käsitleda tulenevalt

§ 35lg 1 p 2, § 54