← Eesti

1-21-8355/174

Obsah (9)§ 121§ 83§ 274§ 200§ 63§ 74§ 68§ 16§ 120

1-21-8355 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2022, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-8355 (kohtueelses menetluses 21231701403) Kohtu

§ 121

lg 2 p 3, § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 ja 9 ning § 274 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi üldmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Natalia Miilvee Süüdistatav RAUL JOHANNES JOKINIEMI, isikukood: 39812050812, XXX kodanik, emakeel: XXX keel, XXX, XXX, viibib vahistatuna Tallinna Vanglas aadressil Linnaaru tee 5 Soodevahe küla Rae vald Harjumaa, kehtivaid kriminaalkaristusi 3 ja väärteokaristusi 6, kahtlustatavana kinni peetud 16.06.2021, vahistatud Harju Maakohtu 17.06.

  1. a määrusega asjas nr 1-21-4390 kaheks kuuks, mida pikendati Harju Maakohtu 12.08.
  2. a määruse alusel kuni 16.10.2021 ning Harju Maakohtu 12.10.
  3. a määruse alusel kuni 16.12.2021, tõkend vahistamine jäeti muutmata Harju Maakohtu 10.12.
  4. a kohtu alla andmise, 14.01.
  5. a ning 28.03.
  6. a määrustega. Kaitsja vandeadvokaat Siim Mõistlik (määratud kaitsja) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg-st 3, § 310 lg-st 1, §-dest 311-313, § 180 lg-test 1 ja 3, § 175 lg 1 p-dest 2, 3, 4 ja 9, § 178 lg 1 p-st 1, § 179 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2, 1

(77)1-21-8355 § 126 lg 3 p-dest 2 ja 4 ning

§ 83lg-st 1 kohtukoosseis otsustas: 1.

Tunnistada RAUL JOHANNES JOKINIEMI (isikukood 39812050812)

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. 2. Tunnistada RAUL JOHANNES JOKINIEMI (isikukood 39812050812)

§ 274

lg 2 p-de 3 ja 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. 3. Tunnistada RAUL JOHANNES JOKINIEMI (isikukood 39812050812)

§ 200

lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust. 4.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista

§ 121

lg 2 p 3,

§ 274

lg 2 p-de 3 ja 4 ning

§ 200

lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest Raul Johannes Jokiniemile liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima (s.o

§ 200

lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi mõistetud 7 aasta vangistuse) osalise suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 7 (seitse) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. 5.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 kohaselt mõista Raul Johannes Jokiniemile liitkaristus, suurendades käesoleva kohtuotsuse punktis 4 mõistetud liitkaristust (s.o 7 aastat 6 kuud vangistust) Harju Maakohtu 10.06.2019. a otsusega nr 1-19-4371 mõistetud ärakandmata karistuse (s.o 3 aasta 7 kuu vangistuse) võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 11 (üksteist) aastat 1 (üks) kuu vangistust. 6.

§ 68

lg 1 alusel arvata Raul Johannes Jokiniemi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg ning karistuse kandmise algust lugeda alates 16.06.2021, mil Raul Johannes Jokiniemi peeti kahtlustatavana kinni.

  1. Raul Johannes Jokiniemi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  2. Rahuldada kannatanu AS-i X tsiviilhagi täielikult ja mõista Raul Johannes Jokiniemilt AS-i X kasuks välja 95 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda ASi X arveldusarvele nr EEXXX Swedbank AS-is.
  3. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 2, 3, 4 ja 9, § 178 lg 1 p 1 ning § 179 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel mõista Raul Johannes Jokiniemilt riigituludesse menetluskuludena välja: • • • • • • • • kannatanu I. R. saamata jäänud töötasust ½, s.o 35,61 eurot; DNA-ekspertiisi (akt nr 21E-GE0183) teostamise kulu osaliselt, s.o summas 285 eurot; DNA-ekspertiisi (akt nr 21E-GE0612) teostamise kulu osaliselt, s.o summas 826,50 eurot; DNA-ekspertiisi (akt nr 21E-GE0731) teostamise kulust ½, s.o 28,50 eurot; DNA-ekspertiisi (akt nr 21E-GE0620) teostamise kulu osaliselt, s.o summas 114 eurot; kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi (akt nr 7/19) kulu summas 1267,80 eurot; määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses summas 985,02 eurot ja kohtumenetluses summas 3637,20 eurot ehk kokku 4622,22 eurot ning sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1635 eurot, s.t kokku 8814,63 eurot. 2

(77)1-21-8355
  1. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Raul Johannes Jokiniemil tasuda menetluskulud kokku summas 8814,63 eurot 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
  2. Riigi kanda jätta: • • • DNA ekspertiisi (akt nr 21E-GE0183) kulu osaliselt, s.o summas 285 eurot; DNA ekspertiisi (akt nr 21E-GE0612) kulu osaliselt, s.o summas 513 eurot ning DNA ekspertiisi (akt nr 21E-GE0620) kulu osaliselt, s.o summas 114 eurot, s.t kokku 912 eurot.
  3. Kulud, mille osas võetakse seisukoht käesolevast kriminaalasjast eraldatud K. O.H. puudutavas kriminaalasjas: • • • • ½ kannatanu I. R. saamata jäänud töötasu summas 35,61 eurot; ½ DNA-ekspertiisi (akt nr 21E-GE0612) teostamise põhjendatud kulust, s.o 826,50 eurot; ½ DNA-ekspertiisi (akt nr 21E-GE0731) teostamise kulust, s.o 28,50 eurot ning ½ DNA-ekspertiisi (akt nr 21E-GE0620) teostamise põhjendatud kulust, s.o 114 eurot, s.o kokku 1004,61 eurot.
  4. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid: • X tankla sündmuskoha vaatluse käigus võetud tallamustri tõmmised želatiinkiledel (14 tk) ning erinevad proovid (16.06.
  5. a asitõendite vaatluse käigus Versace jopelt võetud 6 proovi ning selle taskust leitud kummikindalt võetud 3 proovi ja korgilt võetud 1 proov; 19.06.
  6. a asitõendi vaatluse käigus katkistelt päikseprillidelt võetud 4 proovi; 16.06.2021 kannatanu I. R. läbivaatusel võetud 5 proovi ning 22.06.
  7. a asitõendi vaatluse käigus mütsilt võetud 1 proov, triibuliselt jopelt võetud 5 proovi ja parukalt võetud 2 proovi), mis kõik asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (akt nr 21ATH11268) – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. • Versace Jeans Couture kuldset tooni mustriga jope, valget värvi tuub Loreal casting Creme Gloss, sinine müts, lilla triibuline jope, tume pintsak, valge Sangari särk, riidest ninarätik, tumesinised viigipüksid, püksivöö, sinine triiksärk, mustad kingad ning avatud sigaretipakk viie sigaretiga, mis kõik asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (aktid nr 21ATH12091 ning 21ATH11268) – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Raul Johannes Jokiniemile pärast kohtuotsuse jõustumist, saates need kinnipidamisasutusse tema isiklike asjade juurde lisamiseks. • Parukas ja kaks kummikinnast, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (aktid nr 21ATH12091 ja 21ATH11268) –

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahenditena ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. • Pudelikael, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (akt nr 21ATH07040) – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. • Kolm meditsiinilist näomaski, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (akti nr 21ATH11268) – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. 3

(77)1-21-8355 • K. O.H. poolt menetlejale üle antud tumesinise raamiga tumedate klaasidega päikeseprillid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (akti nr 21ATH12091) – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Raul Johannes Jokiniemile pärast kohtuotsuse jõustumist, saates need kinnipidamisasutusse tema isiklike asjade juurde lisamiseks. Tulenevalt KrMS § 159 lg-st 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-posti aadressile või kinnipidamisasutusse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale, kannatanutele ning prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS Süüdistus

§ 121

lg 2 p 3 järgi Raul Johannes Jokiniemit süüdistatakse selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 23.05.2018. a otsusega karistatud

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, samuti isikuna, kes on karistatud Harju Maakohtu 10.06.2021. a otsusega füüsilise vägivallaga toime pandud röövimise eest, 08.02.2021 kella 02.35 paiku Tallinnas xxx asuvas korteris lõi D. A. mitu korda rusikatega, samuti tühja klaaspudeliga ja kui pudel läks katki, ka pudelikaela terava otsaga näkku, pea, kaela ja parema peopesa piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused, s.o marrastused näo paremale ja vasakule poolele, haava vasaku silma alla, kriimustuse ninale, neli paralleelset kriimustust kaela vasakule poolele ning lahtised 1-3 cm suurused lõike-rebimishaavad parema peopesa ja sõrmede piirkonnas. Oma tahtliku tegevusega pani Raul Johannes Jokiniemi toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti muu füüsilist valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistus

§ 200lg 2 p-de 4, 7, 8 ja 9 järgi Samuti tema, olles 10.06.2019.

a Harju Maakohtu otsusega karistatud röövimise eest, 16.06.2021 kella 3 paiku, olles sularaha röövimise eesmärgil ühiselt K. O.H.ga valinud kuriteo objekti, s.o Tammsaare tee ja Rahumäe tee ristmikul asuva X tankla (aadressil Tallinn xxx), kooskõlastanud mõlema panused teo toimepanemisel, kooskõlas millega sõidutas K. O.H. enda kasutuses oleva sõidukiga Volvo S60 registreerimismärgiga XXX Raul Johannes Jokiniemi Rahumäe tee ja Tuisu tn ristmikule, s.o tankla lähedusse, kus Raul Johannes Jokiniemi maskeeris ennast, pannes endale pähe heledate pikkade juustega paruka ja selle peale veel mütsi, näo ette meditsiinilise maski ja päikeseprillid, kätte kilekindad, seljas olnud iseloomuliku kuldse mustriga jope varjamiseks pani ta selle peale lillaka-pruuni värvi jope. Samuti võttis Raul Johannes Jokiniemi kaasa tulirelva (püstoli) välimusega eseme. Maskeerituna suundus Raul Johannes Jokiniemi AS-ile X kuuluvasse tanklasse. K. O.H. jäi aga samasse kohta teda 4

(77)1-21-8355 sõiduautoga ootama, tagamaks Raul Johannes Jokiniemile vajadusel kiiret lahkumist tankla piirkonnast. Samuti tagades, et kuriteo lõpuleviimisel saaks Raul Johannes Jokiniemi ennast ja kuriteo toimepanemisel kasutatud vahendid tõhusalt peita kindlasse kohta (sõidukisse). Sisenedes kell 03.13 tankla teenindussaali, nõudis Raul Johannes Jokiniemi klienditeenindajalt I. R.lt raha, suunates tema poole relvataolist eset, lubades kannatanu tappa ja tõugates teda kassa poole. Olles võtnud 210 eurot kassaraha, nõudis Raul Johannes Jokiniemi seifi avamist, haaras I. R.t kaelast ja tõukas teda kontoriruumi, kuhu ei ole klientidele sissepääs lubatud ning kus ta painutas kannatanu maha, surus kannatanu vasaku oimu vastu relvatoru ning ähvardades tapmisega, uuesti nõudis seifi avamist, põhjustades kannatanule oma tegevusega füüsilist valu, marrastuse vasaku oimu piirkonnas, naha pindmisi survekahjustusi kaela esi- ja külgpindadel, samuti tõsiseltvõetavat hirmu oma elu ja tervise pärast. Kontoriruumis hakkas I. R. ründajale füüsiliselt vastu ning Raul Johannes Jokiniemi lahkus tanklast, joostes mööda Rahumäe teed teda Tuisu tänaval oodanud K. O.H. juhitud sõidukisse, millega nad sealt lahkusid, vältimaks politseile vahelejäämist vahetult pärast kuriteo toimepanemist. Sõidukis võttis Raul Johannes Jokiniemi peast ja seljast maskeerimisvahendid. Samuti edastas ta osa kuriteoga saadud rahast K. O.H.le. Oma tahtliku tegevusega pani Raul Johannes Jokiniemi toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, sissetungimisega, grupi poolt, relvana kasutatud esemega, s.o

§ 200lg 2 p-de 4, 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistus

§ 274

lg 2 p-de 3 ja 4 järgi Samuti tema 08.08.2021 kella 09.09 paiku, viibides vahistatuna Tartus aadressil Turu 56 asuva Tartu Vangla kambris nr x, ründas füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil ametikohustusi täitvat vanemvalvur S. S., hoides käes žiletitera ja tehes sellega kannatanu suunas löögiliigutusi, kuid ei tabanud kannatanut, kuna S. S. võttis Raul Johannes Jokiniemi käe kontrolli alla ja surus vastu põrandat. Raul Johannes Jokiniemi üritas siiski vabastada käsi ja kannatanut žiletiga tabada, kuid S. S. koos teiste valvuritega suutis hoida Raul Johannes Jokiniemit paigal, paigutada käerauad ja seejärel õnnestus Raul Johannes Jokiniemilt žiletitera ära võtta. Samuti tema 08.08.2021 kella 13.45 paiku, viibides vahistatuna Tartus aadressil Turu 56 asuva Tartu Vangla kambris nr x, ründas füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil ametikohustusi täitvaid vanemvalvureid S. S. ja K. K.. Raul Johannes Jokiniemi võttis kätega kinni vahetrellidest ja hakkas jalgadega peksma vastu K. K. käes olnud kilpi. Löögi tagajärjel sai K. K. kilbi äärega vastu paremat kulmu, mille tagajärjel tundis füüsilist valu ja sai tervisekahjustusi: otsmikul keskel juuste piiril väike muhk ja marrastus. Pärast seda jooksis Raul Johannes Jokiniemi S. S. suunas, otse tema peale. S. S. haaras taserist, kuid ei jõudnud seda kasutada, sest Raul Johannes Jokiniemi jõudis temani ja paiskas ta selili maha. Kukkumise tagajärjel tundis S. S. koheselt mõlemas küünarnukis tugevat valu ja ründe tagajärjel põhjustas Raul Johannes Jokiniemi talle parema õla põrutuse ja tugeva kestva valu paremas õlas ning mõlemal küünarnukil marrastused. Samal ajal kui S. S. üritas Raul Johannes Jokiniemit kinni pidada, pigistas Raul Johannes Jokiniemi tahtlikult tema kaela. Samuti tema 11.08.2021 kella 20.20 paiku, viibides vahistatuna Tartus aadressil Turu 56 asuva Tartu Vangla kambris nr X, kasutas füüsilist vägivalda ametikohustusi täitva valvuri A.K. suhtes. Raul Johannes Jokiniemi ei allunud võimuesindajate korraldustele, osutas õigusvastaselt vastupanu, mille käigus põhjustas A.K.le vähemalt kaudse tahtlusega parema käe pöidla vigastuse, s.o 1,5 cm pikkuse haava. Samuti tema 11.08.2021 kella 22.04 paiku, viibides vahistatuna Tartus aadressil Turu 56 asuva Tartu Vangla kambris nr x, kasutas Raul Johannes Jokiniemi tahtlikult füüsilist vägivalda ametikohustusi täitva valvur A.-E. R. suhtes. Raul Johannes Jokiniemi ei allunud 5

(77)1-21-8355 võimuesindajate õiguspärastele korraldustele ja osutas õigusvastaselt vastupanu ning selle tulemusena pandi Raul Johannes Jokiniemi füüsilist jõudu kasutades põrandale pikali. Pikali olles keeras Raul Johannes Jokiniemi ennast selja peale ning tõstis A.-E. R. nägu katva visiiri üles ja torkas oma sõrmed kannatanule silma ja suuõõnde, millega põhjustas kannatanule ettekavatsetult tugevat füüsilist valu. Raul Johannes Jokiniemi käed olid kaetud fekaalidega ning seetõttu sattusid ka Raul Johannes Jokiniemi kätel olnud fekaalid kannatanu limaskestadele. Seejärel otsustas kannatanu kasutada Raul Johannes Jokiniemi ohjeldamiseks ja korrale kutsumiseks elektrišokirelva. Kasutades lähikontaktset šokki, suunates relva kahtlustatava kõhupiirkonda ja sooritades lasu, misjärel Raul Johannes Jokiniemi haaras koheselt elektrišokirelvast altpoolt kinni, surus seda endast eemale ja suunas selliselt lasu kannatanu poole. Toimunud lask elektrišokirelvast tabas kannatanu vasaku reie sisekülge. Oma tegevusega põhjustas Raul Johannes Jokiniemi A.-E. R.le füüsilist valu ja tervisekahjustusi, s.o parema silma ülalaul hematoomi, vasakul otsmikul marrastuse, vasakul reiel kaks torkehaava. Samuti tema 18.08.2021 kella 08.10 paiku, viibides vahistatuna Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla V-hoone kambris nr X, ründas füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil ametikohustusi täitnud vanemvalvur M. L.t selliselt, et üritas oma vasaku käe sõrmi M. L.le silma torgata, kuid M. L. suutis kiiresti reageerida ja tõukas kilbiga Raul Johannes Jokiniemi endast eemale, mistõttu jäi viimase tegu tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Oma tahtliku tegevusega pani Raul Johannes Jokiniemi toime vägivalla kasutamise võimuesindajate vastu seoses viimaste poolt oma ametikohustuste täitmisega, mis on toime pandud korduvalt, žiletitera relvana kasutamisega, s.o

§ 274lg 2 p-de 3 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU SEISUKOHT I Tõenditest üldiselt

  1. Peale ühe kõik ülejäänud dokumentaalsed tõendid, mis kohtule esitati ja mille kohus vastu võttis, luges kohus juba vastuvõtmise hetkel asjakohasteks ja lubatavateks. Sealjuures pole kohtumenetluse pooled ning pole ka kohtul põhjust kahtluse alla seada kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite usaldusväärsust. Vaid süüdistusakti punkti 15.1 alapunktis 1 märgitud Häirekeskuse kõnesalvestiste asitõendi vaatlusprotokolli osas lubas kohus võtta seisukoha tõendi lubatavuse osas alles kohtuotsuses (III kd tl 144-144 pöördel).
  2. Kaitsja leidis (III kd tl 144-145 pöördel), et ühe kõnefaili osas ei vasta vaatlusprotokoll (täpsemalt kohtueelse menetluse tl 5-6; I kd tl 103-104) nõuetele ning on seetõttu lubamatu. Nimelt on selle kõnefaili pikkuseks 2 minutit 22 sekundit, kuid sellise pikkusega faili ei nähtu vaatlusprotokollist. Vaatlusprotokollis on märgitud 2 minutit 32 sekundit. Ehk ei ole teada, kust see fail on sinna vaatlusse tulnud. Vaatlusprotokoll ei ole uurimistoimingu kirjelduste käigu osas ühemõtteline. Ühtlasi pole arusaadav, millise kõne stenogramm ja selle tõlge on vaatlusprotokolli lisaks.
  3. Prokurör selgitas (III kd tl 144-145), et automaatsüsteem salvestab serveris kõne pikkuse sellest hetkest, mil toimus sisselülitamine kuni lõpuni, kuid reaalne kõne pikkus on lühem. stenografeeritud on reaalne kõne ehk see, mil toimus rääkimine. Sellest ka erinevus kõne kestuse märkimisel vaatlusprotokolli esimesel lehel võrrelduna protokolli lisaga. Vaatlusprotokollis on selgelt märgitud, millise kõnefaili stenogramm ja selle tõlge on protokolli lisaks.
  4. Kohtu hinnangul on kaitsja etteheited vaatlusprotokollile otsitud ega anna põhjust lugeda nimetatud vaatlusprotokolli (isegi mitte osaliselt) lubamatuks või ebausaldusväärseks tõendiks. 6

(77)1-21-8355
  1. 03.03.
  2. a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud andmebaasist laetud kolme telefonikõne Häirekeskusele, mis on tehtud 08.02.2021 kella 02.38-02.46 vahel mobiiltelefonilt nr xxx (I kd tl 101). Telefonikõned on salvestatud DVD-plaadile (I kd tl 102, 107). Protokollist nähtuvalt on andmebaasis avanenud telefonikõnede id-d olnud xxx (kestus 21 sekundit, alates kell 02.38.34), xxx (kestus 2 minutit 32 sekundit, alates kell 02.40.46) ning xxx (kestus 1 minut 59 sekundit, alates kell 02.46.41). Antud vaidluse keskmeks oleva teise kõne osas on protokolli p-s 4.2 märgitud, et tegemist on faili id nr-ga xxx ning failinimega 20210208_024046_0xxx.mp3, sellel on venekeelne vestlus Häirekeskuse töötaja ning meesterahva vahel ning selle vestluse stenogramm koos tõlkega on eraldi lehel (I kd tl 101). Protokolli lõpus on märgitud, et protokolli lisadeks on DVDplaat ning stenogramm ja tõlge (vt protokolli p 6 – I kd tl 102). Protokolli lisaks oleva stenogrammi kohaselt on tegemist audiofailiga, mis pärineb 08.02.2021 kell 02.40.46 helistajalt nr xxx, faili pikkus 2 minutit 22 sekundit (I kd tl 103). Selle stenogrammi tõlke juurde on märgitud faili nimi 20210208_024046_0xxx.mp3 (I kd tl 105). Protokolli lisaks oleval DVD-plaadil (I kd tl 107) on kolm faili, milledest ühe nimetus on juba märgitud 20210208_024046_0xxx.mp3 ning selle kestus on 2 minutit 22 sekundit.
  3. Seega on praegusel juhul jälgitav ning arusaadav, et vaatlusprotokolli lisaks olev stenogramm ja selle tõlge käivad selle helifaili kohta, mida on kajastatud protokolli p-s 4.2 ehk mille id on xxx, milline kõne tehti 08.02.2021 kell 02.40 numbrilt xxx, kõnefaili nimetus on 20210208_024046_0xxx.mp3 ja pikkus 2 minutit 22 sekundit ning mis asub protokolli lisaks oleval DVD-plaadil. Sealjuures on loogiline prokuröri selgitus, mille kohaselt on vaatlusprotokolli esimesel lehel kajastatud andmebaasis oleva kõne kogupikkus (2 minutit 32 sekundit), kuid täpsemalt on vaadeldud (ning DVD-le salvestatud) antud kõne siiski vaid selles osas (2 minutit 22 sekundit), millises toimus Häirekeskuse ning helistaja vahel vestlus ehk selle olulises osas. Stenogrammist nähtuvalt on kõne sisu ära toodud selle algusest lõpuni, mistõttu pole põhjust arvata, et mingi osa sellest kõnest oleks puudu.
  4. Kohtus üle kuulatud tunnistajate T. N. (III kd tl 120-121), V. S. (III kd tl 121-122 pöördel), E.-N. K. (III kd tl 122 pöördel-125), S. R. (III kd tl 125 pöördel-127 pöördel), S.-M. L.(III kd tl 138-140 pöördel), L. J. (III kd tl 141-142), J.-E. L. (III kd tl 175-176 pöördel), G. E. (III kd tl 176 pöördel-179 pöördel), K. K. (III kd tl 185 pöördel-186 pöördel), I. K. (III kd tl 187-188), M. E. (IV kd tl 40 pöördel-45 pöördel), O. B. (IV kd tl 95-97), A. R. (IV kd tl 118 pöördel-120 pöördel), M. R. (IV kd tl 141-142) ja M. T. (V kd tl 91-93) ning kannatanute S. S. (III kd tl 110 pöördel-113), K. K. (III kd tl 113 pöördel-114 pöördel), A.K. (III kd tl 115-116), A.-E. R. (III kd tl 116 pöördel-119 pöördel), M. L. (III kd tl 142143 pöördel), D. A. (III kd tl 180-183 pöördel) ja I. R. (IV kd tl 115 pöördel-118) ütlused loeb kohus samuti asjakohasteks ning lubatavateks.
  5. Järgnevalt käsitleb kohus kannatanute S. S. ja D. A. ning tunnistajate G. E. ja M. E. ülekuulamisel kohtumenetluse poolte poolt tõstatatud ütlustes esinevaid võimalikke vastuolusid.
  6. Kannatanu S. S. ülekuulamisel on kaitsja tõstatanud kaks võimalikku vastuolu kohtus ning kohtueelses menetluses antud ütluste vahel. Esmalt tõi kaitsja esile, et kannatanu S. S. on kohtueelses menetluses öelnud, et süüdistatava käsi oli kõverdatud ning ta üritas kannatanu suunas löögiliigutusi teha, pärast seda võttis kannatanu süüdistatava käe kontrolli alla ja surus vastu põrandat (III kd tl 112). Kohtus on kannatanu S. S. aga öelnud, et sel ajal, mil kannatanu hoidis süüdistatava rannet kinni, üritas viimane kannatanut rünnata (III kd tl 112 pöördel). Kaitsja küsimusele, kuidas saab isik kätt kõverdada, kui tema randmest kinni hoitakse, ei osanud kannatanu vastata. Kohus ei näe eeltoodud ütlustes vastuolusid. Nimelt on kannatanu S. S. kohtueelses menetluses antud ütlustes, mis kohtus avaldati, kirjeldanud seda, et süüdistatav tegi tema suunas kõverdatud käega löögiliigutusi enne käe kontrolli alla saamist. Kannatanu kohtus antud ütluste kohaselt jätkas süüdistatav ka pärast kannatanu 7
(77)1-21-8355 poolt käe kontrolli alla saamist ehk kinni hoidmist üritust sooritada kannatanu suunas žiletiteraga löögiliigutusi. Osutas sealjuures jõulist vastupanu, tahtis kätt lahti saada ning liigutas žiletiteraga kätt kannatanu suunas. Kuid kuna kannatanu hoidis süüdistatava žiletiteraga käest kinni nii randmest kui ka küünarnuki lähedalt, siis seetõttu kannatanu vigastamine süüdistataval ei õnnestunud. Seega kirjeldavad kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlused olukorda enne seda kui kannatanu sai süüdistatava käe enda kontrolli alla ning kohtus antud ütlused seda, mil süüdistatava käsi oli juba kontrolli all. Kuivõrd ütlused ei kirjelda sama ajahetke, ei saa nendes esineda ka vastuolu. Seda, et süüdistatav üritas kannatanut rünnata juba enne käest kinni saamist, kinnitavad ka kannatanu kohtus antud ütlused, mille kohaselt toimus enne süüdistatava käest kinni saamist osapoolte vahel rüselus (III kd tl 112).
  1. Teiseks tõi kaitsja esile, et kannatanu S. S. ütles kohtus, et ta pöördus erakorralise meditsiini osakonda küünarnukkide valu tõttu, kuid kohtueelses menetluses on pöördumise põhjuseks avaldanud hoopis õlavalu (III kd tl 112 pöördel). Selles osas kannatanu selgitas, et kohtus ütlusi andes ei olnud tal esiti õlavalu meeles, kuid tal oli nii õlavalu kui ka küünarnukid valutasid. Arvestades, et kohtus ütlusi andes kirjeldas kannatanu ka küünarnukkidel esinenud vigastusi (III kd tl 111 pöördel-112), siis on mõistetav, miks ta erakorralise meditsiini osakonda pöördumise põhjusena nimetas kohtus just küünarnukkide valuga seonduva. Sealjuures on ka K. K. andnud ütlusi, mille kohaselt nägi ta, et S. S. küünarnukkidel on marrastused ning S. S. oli talle öelnud, et tal küünarnukid ning ka üks õlg valutavad (III kd tl 114). Ka tunnistaja E.-N. K. kinnitas, et nägi S. S. vigastatud küünarnukke (III kd tl 123 pöördel, 125). Ühtlasi kinnitab haigusjuht nii küünarnukkide kui ka õlaga seotud vaegusi (I kd tl 62-63). Eeltoodut arvestades ei näe kohus kannatanu ütlustes esinevat vastuolu, mistõttu loeb tema ütlused usaldusväärseteks.
  2. Kohtumenetluses avaldati kannatanu D. A. kohtueelses menetluses antud ütlustest lause, mille kohaselt Johannes või keegi teine mitu korda lõi teda tühja pudeliga vastu pead (III kd tl 183). Kohtus ütlusi andes rääkis kannatanu aga sellest, et vaid süüdistatav Raul Johannes Jokiniemi lõi teda, teised lihtsalt vaatasid pealt (III kd tl 180 pöördel-181 pöördel, 182 pöördel-183). Selles osas selgitas kannatanu kohtus (III kd tl 183), et ta ei suuda meenutada mitte kedagi teist, kes peale süüdistatava oleks teda rünnanud. Ta nägi vaid süüdistatavat ennast ründamas, teisi isikuid ei näinud, et oleks teda rünnanud. Sealjuures mainis kannatanu kohtus ütlusi andes, et ta ei tea, kas keegi teine pani süüdistatava jaoks pudeli valmis, millega hiljem süüdistatav teda lõi, või see pudel oli juhuslikult süüdistatava käeulatuses (III kd tl 181, 182 pöördel). Kohus ei näe, et kannatanu ütlustes esineks vastuolu. Arvestades ka toimunud olukorda (selili maas olles, süüdistatav tema peal aktiivselt ründamas) ning seda, et ka kannatanu oli alkoholi tarbinud, ei saa talle ette heita seda, et ta esialgu arvas, et teda võis rünnata süüdistatavaga samal ajal veel ka keegi teine. Samas kannatanu sõnul ta hilisemalt analüüsis olukorda, meenutas seda, mida ta ise oli näinud ning arutas sündmust ka kohal viibinud tunnistajatega (III kd tl 183), millest kõigest hiljem järeldas, et füüsiliselt teda keegi teine peale süüdistatava ei rünnanud. Samas esineb kannatanul endiselt kahtlus, et sellel ründel võis keegi süüdistatavat aidata, asetades pudeli sellisele kohale, et süüdistataval oleks seda mugav ründamise ajal haarata ning kasutada. Eeltoodut arvestades loeb kohus kannatanu ütlused tervikuna usaldusväärseteks.
  3. Tunnistaja G. E. osas avaldati kohtus, et ta on kohtueelses menetluses uurijale saadetud ekirjas öelnud, et teda sunniti tulirelva ära peitma ning peitis selle rõdule taarakotti (III kd tl 179). Kohtus ütles tunnistaja aga, et üks vene naisterahvas peitis relva ära (III kd tl 178 pöördel-179). Tunnistaja selgitas nimetatu osas, et vene naisterahvas tahtis relva ära peita ning tunnistaja allus sellele soovile/korraldusele ja peitis relva ära, sest ta ei teadnud, kas ta elu on ohus või mitte. Nii kaitsja kui ka kohtu täpsustavatele küsimusele vastates selgitas tunnistaja (III kd tl 179-179 pöördel) veel, et ta peitis relva koos selle naisterahvaga, aga just viimane oli see, kes selle konkreetsesse peidupaika ära pani. Kuna füüsiliselt pani selle 8
(77)1-21-8355 relva kuskile ära just naisterahvas, siis seetõttu tunnistaja ütleski, et naisterahvas peitis. Sealjuures oli relv enne selle ärapeitmist olnud füüsiliselt just naisterahva käes. Eeltoodut arvestades ei esine kohtu hinnangul tunnistaja ütlustes vastuolusid, mistõttu loeb kohus tema ütlused tervikuna usaldusväärseteks.
  1. Tunnistaja M. E. ülekuulamisel on prokurör ning kaitsja tõstatanud kokku neli võimalikku vastuolu kohtus ning kohtueelses menetluses antud ütluste vahel. Esmalt avaldati prokuröri taotlusel tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused, milles tunnistaja oli öelnud, et Raul lõi korduvalt D. rusikatega näkku (IV kd tl 42). Samas kohtus ütles tunnistaja, et tema Rauli ja D. vahel lööke ei näinud, nägi seda, kuidas nad kättpidi kokku läksid (IV kd tl 42). Tunnistaja selgitas veel (IV kd tl 42-42 pöördel), et ta ei mäleta, et ta kohtueelses menetluses oleks midagi sellist öelnud, aga ta ei usu ja ei mäleta, et näolööke oli, sest muidu oleks seda D. näost ka näha olnud, aga tunnistaja vigastusi ei täheldanud. Tema näolööke ei näinud. Nägi, et Raul tegi kohe alguses käelöögi ning oletas, et see oli näkku, aga ei näinud, kuhu see löök tabas. Tunnistaja suundus koheselt pärast seda kööki, kust ta nägi Rauli ja D., kes olid pikali maas, vaid jalgade poolt. Kuigi kohtu hinnangul on tunnistaja kohtueelses menetluses ning kohtus antud ütlused tõepoolest teineteisega vastuolus, kuivõrd kohtueelses menetluses väitis tunnistaja, et süüdistatav lõi kannatanut D. A. korduvalt rusikatega näkku, kuid kohtus avaldas tunnistaja, et näkku löömist tema ei näinud, on tunnistaja ütlustes esinevat erinevust suutnud siiski selgitada. Nimelt avaldades, et ta nägi käelööki, millest järeldas, et see oli mõeldud näkku löömiseks, kuid seda, kas see löök ka tabas või kuhu täpselt tabas, seda tunnistaja tegelikkuses pealt ei näinud, sest suundus koheselt pärast kakluse algust kööki, kus tema vaateväli toimunu osas oli piiratud. Seetõttu on eluliselt usutav, et kohtueelses menetluses ütlusi andes rääkis tunnistaja juhtunust selliselt nagu ta eeldas või järeldas ning nägi, mis oli toimunud, eristamata täpselt seda, mida ta oletas ning mida ta tegelikkuses ka ise pealt nägi. Täiendavalt märgib kohus, et arvestades tunnistaja kohtus antud ütlusi, mille kohaselt tunnistaja ei näinud süüdistatavat kannatanut näkku löömas, ei kahjustata süüdistatava positsiooni, kuivõrd tunnistaja kohtus antud ütlused ning selgitused ei kinnita seda, et süüdistatav oleks kannatanut rusikaga näkku löönud.
  2. Teiseks avaldati prokuröri taotlusel tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlustest, et E. läks kaklejaid lahutama ning seejärel koos D.ga vannituppa (IV kd tl 43). Kohtus oli tunnistaja aga enne nimetatud kohtueelse menetluse ütluste avaldamist väitnud, et vahetult enne seda kui E. läks D.ga vannituppa, oli E. tunnistaja arvates paanikas, esikus ta E. ei näinud, ilmselt oli E. siis elutoas (IV kd tl 43). Sealjuures tunnistaja ütluste kohaselt toimus kaklus just esikus (IV kd tl 42 pöördel). Tunnistaja seda vastuolu selgitada ei osanud (IV kd tl 43). Kohtule vastuseks ütles tunnistaja veelkord, et ta ei näinud ega tea, kas E. läks kaklusele vahele, aga kui olukord hakkas läbi saama, siis E. läks koos D.ga vannituppa (IV kd tl 45). Tunnistaja märkis ühtlasi, et ta võis kohtueelses menetluses ütlusi andes vahele minemiseks pidadagi seda, et E. aitas kannatanut ning läks temaga koos vannituppa (IV kd tl 45). Seega nähtub eeltoodust, et tunnistaja ütlused on järjepidevad selles osas, et E. läks koos D. vannituppa. Kuid selles osas, mida E. vahetult enne seda tegi, on tunnistaja ütlused vastuolulised ning kohtule vastates ütles tunnistaja, et ta tegelikult ei näinud, kas E. läks kaklusele vahele või mitte, mistõttu jätab kohus tunnistaja M. E. ütlused osas, mida E. tegi vahetult enne D.ga vannituppa minekut, tõendikogumist välja.
  3. Kolmanda võimaliku vastuoluna avaldas prokurör, et tunnistaja on kohtueelses menetluses öelnud, et mingit relva ta 08.02.2021 öösel xxx korteris ei näinud, järgmisel päeval käis uuesti G. korteris ning nägi siis esikus olnud kummuti peal mängupüstolit (IV kd tl 44). Kohtus ütlusi andes rääkis tunnistaja, et 08.02.2021 ta püstolit või püstolitaolist eset ei näinud (IV kd tl 43 pöördel, 45). Tunnistaja selgitas kohtus veelkord, et relvataolist eset ta sündmuse ajal ei näinud, aga järgmisel päeval korterisse minnes nägi ta elutoas teleka all püstolitaolist eset, kuid ei tea, kelle oma see oli (IV kd tl 44, 44 pöördel). Oletas, et tegemist 9
(77)1-21-8355 oli A. R.le kuuluva mängupüstoliga, mida ta on varem näinud (IV kd tl 44, 45-45 pöördel). Kaitsja küsis tunnistajalt ka selle kohta, et miks ta kohtueelses menetluses ütles, et see relvataoline ese oli esikus kummuti peal, aga nüüd kohtus väidab, et see oli elutoas teleka all (IV kd tl 44 pöördel). Relvataolise eseme nägemise asukoha osas esinevat vastuolu tunnistaja selgitada ei osanud, vaid jäi selle juurde, et ta nägi seda elutoas (IV kd tl 44 pöördel). Eeltoodu osas leiab kohus, et tunnistaja ütlused on olnud järjepidevad selles, et 08.02.2021 öösel toimunud kakluse ajal ta mingit relva või relvataolist eset ei näinud, kuid järgmisel päeval korteris käies nägi relvataolist eset, mille puhul oletas, et tegemist on A. R.le kuuluva mängupüstoliga. Seega selles osas vastuolu tunnistaja ütlustes ei esine. Küll aga esineb vastuolu selles, kus tunnistaja järgmisel päeval nimetatud eset täpselt nägi, kas esikus kummuti peal või elutoas teleka all. Kuna tunnistaja ei osanud selgitada seda vastuolu, siis jätab kohus tema ütlused selles osas, kus järgmisel päeval võis relvataoline ese asuda, tõendikogumist välja.
  1. Kuigi kohus jättis tunnistaja M. E. ütlused eelkirjeldatud kahes aspektis tõendikogumist välja, siis kohtu hinnangul on eelmärgitud kahe vastuolu esinemise puhul tegemist sedavõrd vähetähtsate vastuoludega, mis kindlasti ei too kaasa tunnistaja ütluste lugemist tervikuna ebausaldusväärseteks. See, mida tegi tunnistaja E. vahetult enne seda, kui ta läks koos kannatanuga vannituppa, pole kohtu hinnangul tõendamiseseme asjaolusid arvestades oluline ega määrava tähtsusega. Kuivõrd süüdistatavale ei heideta ette vägivallateo toimepanemist relva kasutades ning tunnistaja M. E. arvates oli tegemist üldsegi kellegi kolmanda isiku mängupüstoliga, mida ta nägi alles järgmisel päeval, kuid mitte süüdistatavale etteheidetava sündmuse ajal, pole ka see asjaolu tõendamiseseme seisukohalt oluline.
  2. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et sarnaselt dokumentaalsetele tõenditele pole ka tunnistajate ning kannatanute ütlusi põhjust pidada ebausaldusväärseteks. Dokumentaalsete ja isikuliste tõendite tõendamisväärtusele annab kohus hinnangu aga kõiki tõendeid kogumis analüüsides kohtuotsuse põhjendavas osas.
  3. Täiendavalt märgib kohus siinkohal, et veel enne K.O.H. osas kriminaalasja eraldamist keeldus K. O.H. süüdistatavana sõnaselgelt kohtus ütluste andmisest (V kd tl 88 pöördel), mistõttu KrMS § 294 p 1 alusel avaldati prokuröri taotlusel tema kohtueelses menetluses antud ütlused (V kd tl 51-59).
  4. Raul Johannes Jokiniemi kaitsja taotles süüdistatava ülekuulamist (V kd tl 94), kuid kaitsja küsimuste esitamisest hoolimata süüdistatav tegelikkuses keeldus ütluste andmisest (V kd tl 94). Nimelt küsis kaitsja esimese küsimusena, kas süüdistatava hinnangul on temale esitatud süüdistus mingis osas põhjendatud. Sellele vastas Raul Johannes Jokiniemi, et ta tunnistab end kõiges süüdi ning rohkem ta ei ütle. Teiseks küsis kaitsja, kas süüdistatav kahetseb tehtut, mille peale Raul Johannes Jokiniemi ütles, et ta ei tea. Kaitsja proovis sama küsimust küsida veel teises sõnastuses, uurides, kas süüdistataval on kahju, et asjad niimoodi juhtusid. Selle peale vastas Raul Johannes Jokiniemi, et ta tunnistab end kõiges süüdi ning rohkem ei ütle. Kaitsja küsis seejärel veel kolm küsimust saamaks teada, mis põhjusel süüdistatav psühhiaatrilist ekspertiisi soovib ehk mis teda vaevab, kuid süüdistatav nendele küsimustele sisuliselt ei vastanud, öeldes vaid, et ta tahab ekspertiisi. Eelkirjeldatut arvesse võttes nõustus kohus prokuröriga, et süüdistatav Raul Johannes Jokiniemi tegelikkuses keeldus ütluste andmisest, mistõttu rahuldas kohus prokuröri taotluse avaldamaks Raul Johannes Jokiniemi kohtueelses menetluses antud ütlused

§ 121järgi esitatud süüdistuse osas (V kd tl 80-81) Kr

MS § 294 p 1 alusel (V kd tl 94 pöördel). 20. Ühtlasi selgitab kohus veel, et KrMS § 76 lg 2 ning § 74 lg 4 kohaselt võib süüdistatav ülekuulamisprotokolli ütlused kirjutada omakäeliselt. KrMS § 152 lg 5 näeb ette, et kui menetlustoimingule allutatud isik keeldub protokollile alla kirjutamast, siis tehakse protokollis keeldumise ja selle põhjuse kohta märge, mille kinnitab uurimisasutuse ametnik. 10

(77)1-21-8355 Praegusel juhul nähtubki Raul Johannes Jokiniemi kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (V kd tl 81 pöördel), et ta on keeldunud allkirjastamast nii seda, et talle on selgitatud õigusi ja kohustusi kui keeldunud ka kogu protokolli allkirjastamisest. Samas on ta ütlusi soovinud anda omakäeliselt. Seetõttu ongi ülekuulamist läbi viinud ametnik teinud ülekuulamise protokollile märkuse, millest nähtub, et Raul Johannes Jokiniemi keeldus allkirju panemast ning kuivõrd ta keeldumise põhjust ülekuulajale ei avaldanud, siis ei saa viimasele ka ette heita seda, et ülekuulamise protokollile pole märgitud, mis põhjusel Raul Johannes Jokiniemi protokolli allkirjastamisest on keeldunud. Siinkohal peab kohus märkima, et ka kohtumenetluses on Raul Johannes Jokiniemi valdavalt keeldunud erinevate dokumentide kättesaamise kohta allkirja andmast (vt nt III kd tl 28, 78, 93; IV kd tl 132, 173, 178) või enda korda rikkuvat käitumist selgitamast (III kd tl 174 pöördel-175). Seega kuna Raul Johannes Jokiniemi enda keeldumise põhjust ei avaldanud, siis ei olnud menetlejal võimalik protokollile seda ka märkida. Nimetatu ei muuda aga kahtlustatavana ülekuulamise protokolli nõuetele mittevastavaks. Veel vähem lubamatuks või ebausaldusväärseks tõendiks. 21. K.O.H. ning Raul Johannes Jokiniemi ütluste usaldusväärsust ning nende tõendamisväärtust hindab kohus kogumis teist tõenditega alljärgnevalt otsuse põhjendavas osas. II

121 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuse koosseis 22. Raul Johannes Jokiniemit süüdistatakse

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk teise inimese tervise kahjustamises, samuti valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, kui see on toime pandud korduvalt. Nimelt heidetakse talle kui varasemalt vägivallakuritegude toimepanemise eest karistatud isikule ette D. A. löömisega viimasele nii tervisekahjustuse kui ka valu põhjustamist. Kohtu hinnangul on Raul Johannes Jokiniemile esitatud süüdistus alljärgnevate kannatanu ja tunnistajate ütluste ning (eelkõige kannatanu terviseseisundit kajastavate) dokumentaalsete tõenditega tõendamist leidnud. Sealjuures ei vaidlustanud teo tõendatust ega kvalifikatsiooni ka süüdistatava kaitsja (V kd tl 140). 2.

  1. Objektiivne koosseis
  2. Tunnistaja G. E. sõnul (III kd tl 176 pöördel-177) elas ta 07.02.2021 XXX aadressil koos M. E.ga, kuid seal viibis/elas ajutiselt ka A. R.. Sinna korterisse oli tol õhtul kutsutud veel D. (A.), (J.-)E. L. ja K. (K.). Rõdul suitsetades tekkis sõnaline konflikt D.i ja K. vahel. K. tahtis minna ka füüsiliseks, aga tunnistaja ütles kõigile, et rahunegu maha. Seepärast läks tunnistaja kella 22-23 paiku D. ja M.ga jalutama. Korterisse jäid K., A. R. ja E. (III kd tl 179 pöördel). Umbes südaöö paiku tulid nad tagasi.
  3. Sarnaselt G. E.le on ka tunnistaja M. E. kinnitanud (IV kd tl 40 pöördel-41 pöördel, 44), et ta elas
  4. aasta veebruari alguses xxx asuvas korteris, kus elas ka G. E.. Korteripeole oli kutsutud tunnistaja ja A. R.. G.il oli eelnevalt külas ka sõbranna E.. Oli veel üks tüdruk. Tuli ka G. väga hea sõber D.. Tarvitati alkoholi. Tunnistaja M. E. oli enda sõnul küll alkoholi tarbinud, aga adekvaatne ja tundis end hästi. D. oli samuti täiesti mõistuse juures ja selge ning mingeid lollusi ei teinud. Kaks tüdrukut olid teistest rohkem tarbinud ja enne südaööd olid juba sellises keskmises joobes. G. oli samuti pigem keskmises joobes, aga adekvaatne, rumalaid küsimusi ei esitanud, võis olla tüdrukutega võrreldes siiski rohkem joobes. Tunnistaja ütluste kohaselt olid mingil hetkel rõdul üks tüdrukutest – K., G. ja D.. K. tuli rõdult nuttes ja paanikahoos välja ja ütles, et D. lõi teda, sest K. näitas D.ile keskmist sõrme. Siis oli K. hüsteerias, helistas A. sõnul kellelegi, tunnistaja oletab, et Raulile. A. ütles tunnistajale, et K. kutsus vist kellegi kohale. Seejärel läksid tunnistaja, G. ja D. korterist välja alkoholipoodi energiajooki ostma. Kui nad tagasi tulid, olid Raul ja teised (lihases K. H. ja üks pikk poiss) juba korteris kohal. 11

(77)1-21-8355
  1. Tunnistaja J.-E. L. (III kd tl 175-175 pöördel) avaldas kohtus, et läks kuskil eelmise aasta kevadel
  2. kuupäeval õhtusel ajal G. E. korterisse, mis asub Stroomi ranna lähedal. Kui ta korterisse jõudis, oli seal ainult G.. Seejärel tulid sinna ka M. (E.) ja veel kaks tüdrukut, kelle nimesid tunnistaja ei tea. Kannatanu jõudis korterisse veel hiljem. Seega enne kannatanu saabumist oli korteris koos tunnistajaga kokku viis inimest. Tunnistaja rääkis, et kui kannatanu oli juba korteris, siis ta ütles ühele neist tüdrukutest midagi ning see tüdruk võttis seda nii hinge – solvus ja hakkas karjuma – et kutsus telefoni teel kohale oma sõbrad. See tüdruk ütles kõigile kohalviibijatele, et kutsus sõbrad kohale. Kõik, kes olid korteris enne kui selle tüdruku sõbrad kohale tulid, olid alkoholi tarvitanud (III kd tl 176). Need sõbrad – kolm meest ja üks naine – tulid mitu tundi hiljem kohale ja ootasid, sest M., G. ja kannatanu olid jalutama läinud. Kui kannatanu, M. ja G. tagasi jõudsid, siis kuigi tunnistaja oli rõdul, kuulis ta esmalt sõnelust ja seejärel kaklust (kannatanu lükati vastu seina ja põrandat), mille peale läks esikusse, kus see kõik toimus, vaatama.
  3. Kannatanu D. A. ütluste (III kd tl 180-183 pöördel) kohaselt läks ta G. E. juurde xxx aadressile, kus pidi toimuma pidu. Kohale jõudis kella 22-23 vahel kui pidu juba käis. Korteris olid juba K.-nimeline neiu, E.-nimeline neiu, M. E., A. R. ja G. E.. Kõik, kaasa arvatud kannatanu ise, tarvitasid korteris alkoholi. Kannatanu oli enda sõnul enne korterisse jõudmist joonud ära 0,25 liitrit kanget alkoholi ning õhtu jooksul tarvitas korteris veel sama palju lisaks ehk kokku umbes 0,5 liitrit kanget alkoholi. K. oli agressiivselt-passiivselt sätitud. Ta ei läinud kohe kallale, vaid oli torkav, pistev, tegi kurje nägusid, ropendas, sõimas. Kui kannatanu koos K.ga hiljem rõdule läks, siis küsis K. käest, miks ta näitas kannatanule keskmist näppu. Selle peale tuli K. kannatanule kallale – lõi käelabaga vastu nägu. Siis tiriti K. kannatanust eemale, mistõttu K. oli hüsteerias, hakkas nutma, karjus, kuna tal takistati kannatanu ründamist. Kannatanule tundus, et K. oli alkoholi tõttu temast endast vähem adekvaatne. Enne kui kannatanu läks koos M. E. ja G. E.ga jalutama, selleks et nii kannatanu kui ka K. saaksid maha rahuneda, üritas K. kannatanut veel mitu korda rünnata, läheneda, aga ebaõnnestunult. (III kd tl 180-180 pöördel.)
  4. Tunnistaja A. R. ütluste (IV kd tl 119-120) kohaselt kutsus ta sõbranna K. tunnistaja juures
  5. aasta veebruaris xxx aadressil toimunud korteripeole Raul Johannes Jokiniemi, keda tunnistaja oli varem esimest korda näinud sõbranna K. juures. Tunnistaja sõnul helistas K. Raulile ning valetas talle, et D. olevat K.le halba/haiget teinud vms ja Raul siis n-ö tuli teda päästma. Tunnistaja mäletab, et enne kõne üritas ta K.t lohutada, sest viimane nuttis. D. näitas K.le pöidla kõrval olevat sõrme, aga K. arvas, et näidati keskmist sõrme. Selle peale K. väga solvus ja nutma hakkaski. Siis läks tunnistaja teise tuppa, mistõttu ta K. kõne Raulile pealt ei kuulnud, aga K. küsis temalt, et kas ta võib enda sõbra ka kutsuda ning tunnistaja lubas. K. läks Raulile liftiga alla vastu, korterisse tuli kuskil kolm meesterahvast juurde (Raul, K. ja keegi veel). Seda, et K. olevat need isikud korterisse lasknud, kinnitas A. R. G. E. sõnul hiljem ka viimasele (III kd tl 179 pöördel). Ilma kõiki osapooli üle kuulamata läksid poisid (need kolm, kes korterisse tulid, sh Raul) D.le kallale. Ühel hetkel kuulis koridorist mingit rüselust ning kolakat. Ise rüselust pealt ei näinud, kuna oli siis juba rõdul, kus politsei tulles magas. Hiljem nägi korteris kilde ja verd. Nägi ka, kuidas kiirabitöötajad viisid D. ära. Hiljem kuulis, et D.l õmmeldi midagi. EMO kaardi kohaselt vajas kannatanu tõepoolest õmblusi (I kd tl 138 pöördel).
  6. Täiendavalt märgib kohus, et kuigi tunnistaja I. K. ütluste kohaselt oli korteris viibinud isikutest kõige enam segaduses ning tõenäoliselt lisaks alkoholijoobele ka narkojoobes rõdult leitud A. R. (III kd tl 187 pöördel), siis pole kohtul põhjust kahelda tunnistaja kohtus antud ütlustes, kuivõrd tunnistaja rääkis vaid seda, mida ta mäletas ning juhul, kui ta midagi ei mäletanud (eelkõige joobe, kuid ka möödunud aja tõttu), siis tunnistaja seda ka väljendas.
  7. Kuigi tunnistaja A. R. kohtus ütlusi andes Raul Johannes Jokiniemit nägupidi enam ära ei tundnud, siis esitas prokurör talle ülekuulamise ajal kohtueelses menetluses tunnistaja 12
(77)1-21-8355 osalusel läbi viidud äratundmiseks esitamisest fototabeli (IV kd tl 120 pöördel). Tunnistaja kinnitas kohtus, et fotol nr 2 on pilt Raulist. 18.09.
  1. a äratundmiseks esitamise protokolli lisaks oleva fototabeli (II kd tl 30-31) kohaselt on fotol nr 2 kujutatud Raul Johannes Jokiniemit. Seega hoolimata sündmuse ajal esinenud joobest, sündmusest möödunud ajast ning sellest, et tunnistaja oli vaid kaks korda elus Raul Johannes Jokiniemit näinud, tundis ta endiselt korterisse K. poolt kutsutud ning tulnud Raulina ära Raul Johannes Jokiniemi.
  2. Tunnistaja K. K. ütluste (III kd tl 185 pöördel-186 pöördel) kohaselt on nad süüdistatava Raul Johannes Jokiniemiga olnud sõbralikes suhetes. 07.02.2021 kutsus A. (R.) teda enda ja G. (E.) korterisse külla. Tunnistaja jõudis sinna 22-23 paiku. Kohal olid siis juba M. E., A., E. ja G.. Enne korterisse minekut oli tarvitanud alkoholi, oli joobes, aga teadlik, mis ümberringi toimub. Kannatanu tuli korterisse umbes tund-kaks pärast seda, kui tunnistaja ise sinna jõudis. Korteris tarvitas tunnistaja koos A.ga alkoholi – viina ja rummi. Tunnistaja jõi mõlemast liitrisest pudelist ise ära pool liitrit ehk kokku liitri kanget alkoholi. Ülejäänud poole jõi ära A.. Sellest jäi tunnistaja üsna purjakile, mistõttu ta toimunust väga midagi ei mäleta. Ka teised korteris olijad tarvitasid alkoholi, aga oluliselt vähem kui nemad A.ga, neil olid omad joogid. Tunnistaja mäletab, et läks kannatanuga sõnelusse või n-ö tülli. Ei mäleta, mida kannatanu talle üles, aga ilmselt midagi, mis teda endast välja ajas, sest ta hakkas nutma ja läks paanikasse. Tunnistaja mäletab sellist enda seisundit umbes 10 minuti jagu, kuid A. ütles talle hiljem, et ta oli tegelikult umbes tund aega nutnud ja karjunud. Tunnistaja mäletab, et helistas Raulile (millest rääkisid, ei mäleta), kes mõne aja pärast tuli sinna korterisse koos tunnistaja jaoks võõraste inimestega, s.o üle kahe võõra oli tal kaasas – mehed ja üks neiu. Sellest õhtust mäletab üksikuid hetki, sest oli väga joobes. Kui Raul korterisse tuli, siis ei mäleta, et kannatanu oleks olnud nende silmapiiril. Mäletab, et istus Rauliga köögis, jõi vett ja et politsei lõhkus mingi hetk ukse maha ning seejärel suunati neid rõdule.
  3. Raul Johannes Jokiniemi ütlustest (V kd tl 80 pöördel) nähtuvalt läks ta koos ihukaitsjatest sõpradega xxx korterisse, sest sõbranna helistas talle ja nuttes ütles, et teda ei lasta korterist välja ning keegi lõi teda.
  4. Kannatanu sõnul jalutasid nad M. ja G.ga kuskil tund aega ning jõudsid korterisse tagasi kesköö ja kella 1 vahel. Kas M. või G. tegi tagasi jõudes ukse lahti. Kannatanu astus korterisse, nägi enda jaoks võõraid inimesi – kolme meest ja üht vene keelt kõnelevat naisterahvast, ütles kõigile tere. Hiljem sai uurija käest teada, et meeste nimed olid Raul Johannes, K. O. ja O.. Seega korterisse astudes kannatanu nende nimesid ei teadnud, sest nägi neid esimest korda. Kannatanu oli kindel, et üks nendest võõrastest meestest oli kohtus viibiv süüdistatav, s.t Raul Johannes Jokiniemi. (III kd tl 180 pöördel.)
  5. Tunnistaja G. E. ütluste kohaselt (III kd tl 177) kui nad tulid M. ja D.ga jalutamast tagasi, siis avas tema korteri ukse. Tal ei olnud sel hetkel mingit teadmist, et vahepeal on keegi veel korterisse tulnud (III kd tl 179 pöördel). Kui nad olid kõik korterisse sisenenud, siis esikus ründas süüdistatav esimese hooga ning läks täie jõuga D.le kallale. Kõigepealt jooksis peale, siis surus pikali ja seejärel hakkas rusikatega vehklema ning süüdistatav ja D. hakkasid omavahel rüselema, füüsiliselt kaklema. Tunnistaja nägi, et süüdistatav surus kannatanut vastu kaela, peksis rusikatega nägu – näiteks virutas silma alla. Rohkem tunnistaja ei näinud, sest ta läks kööki ning seal süüdistatava kaaslased ehk kutsumata külalised takistasid tunnistajal kaklusele vahele minemast. Tunnistaja sõnul (III kd tl 177 pöördel-178) olid lisandunud inimesed korteris selle umbes tunni aja jooksul, mil ta koos M. ja D.ga jalutamas ära olid, ka alkoholi joonud. Nimelt oli vahepeal lisandunud elutoa lauale palju uusi tühje või pooltühje pudeleid ning kõik need isikud tuikusid kõndides.
  6. Tunnistaja M. E. ütlused (IV kd tl 41 pöördel-42 pöördel, 44 pöördel-45) kinnitavad, et tagasi tulles avas ukse G. E.. Nad astusid kolmekesi korterisse, nägid võõraid inimesi. Kuna 13
(77)1-21-8355 eelnevalt oli A. öelnud, et K. vist kutsus enda kaitseks mingi seltskonna kohale, siis tunnistaja ei tahtnud selle olukorraga tegemist teha ning soovis eemale hoida, mistõttu liikus kohe otsejoones kööki, kus oli kogu ülejäänud sündmuse. Sinna tuli hetke pärast ka G. järgi. Korterisse sisenemisel nägi aga tunnistaja Rauli elutoast püsti tõusmas ja ka K. O.H. liikumas. Raul olevat veel küsinud, et kes see neist nüüd on ja siis läkski lahti. Sel hetkel liikus tunnistaja köögi poole. Kui tunnistaja hakkas kööki jõudma, siis nägi veel, et Raul ja D. olid juba esikus kättpidi koos, maadlesid. K. O.H. oli ka seal esikus. Tunnistaja sõnul oli välisuksest vaja teha sisuliselt kaks sammu paremale ja kolm sammu edasi kööki. Siinkohal märgib kohus, et sündmuskoha vaatlusprotokolli (I kd tl 110-119) kohaselt oli välisuksest paremale umbes 3,5 meetrit eemal vannitoa uks. Fotolt nr 2 nähtub, et lahtisest vannitoauksest vasakule on hinnanguliselt mõne sammu kaugusel köök (I kd tl 112). Elutuba asus välisuksest vasakul umbes 3,5 meetri kaugusel ning magamistuba välisuksest otse umbes 2 meetri kaugusel (I kd tl 110). Seega asus köök elutoast (kus Raul oli istunud ja nüüd nende saabumisel püsti tõusis) vastassuunas ehk võimalikult kaugel korteri teises otsas, mis kinnitab ka seda, miks tunnistaja suundus just mõne sammu kaugusel asuvasse kööki, et võimalikust konfliktist võimalikult kaugel olla. Lööke tunnistaja ei näinud, sest oli sel ajal juba köögis. Kuid enne kööki jõudmist nägi veel, et Rauli poolt D. suunas käelöök tuli, mistõttu eeldas, et see oli mõeldud näkku, kuid seda, kas see ka tabas või mitte, tunnistaja enam ei näinud, sest tema vaateväljas olid vaid Rauli ja D. jalad.
  1. Tunnistaja O. B. sõnul (IV kd tl 95-97) sai ta ühel õhtul kella 21 paiku talvisel ajal Laagris asuvad korteris Raul Johannes Jokiniemiga kokku. Seal oli juba K. O.H. ka ning mõned tüdrukud. Kõik tarvitasid seal alkoholi. Olid seal 2-3 tundi. Siis kutsuti neid külla teise korterisse xxx, võis olla xxx tänaval, kuhu läksidki Rauli ja K.i ning K.. Raul kutsus kaasa, et tema sõbranna olevat talle helistanud ja kutsunud. Naisterahvas lasi neid korterisse sisse. Kuigi tunnistaja avaldas kohtus, et korteris olid nende saabumise ajaks juba 6-7 inimest, pooled umbes naised ja pooled mehed, siis selles osas on tunnistaja ütlused vastuolus kõikide teiste tunnistajate ja kannatanu ütlustega (kelle sõnul oli Rauli seltskonna saabumise ajal korteris vaid kolm naisterahvast – A., K., E.), mistõttu ei pea kohus tunnistaja ütlusi selles osas usaldusväärseteks. Tarvitasid ka seal korteris alkoholi. Tunnistaja oli enda sõnul õhtu jooksul kokku ära joonud liitri kanget alkoholi. Mingi hetk tekkis kellelgi koridoris konflikt. Seal olid ka Raul ja K.. Tunnistaja oli enda sõnul elutoas ja midagi alguses pealt ei näinud. Kuulis vahepeal vaid sahkerdamise ning seejärel mingit killu häält, hiljem nägi ka kilde. Selle peale läks ise ka vaatama ja nägi rüselust, aga kellegi löömist mitte – maas olid Raul ja võõra isik, K. hoidis Rauli eemale ning ka tunnistaja läks enda sõnul rahvast, eelkõige Rauli eemale tõmbama. Tunnistaja sõnul olukord rahunes ning noormees, kellega Raul rüselenud oli, läks vannituppa ja pani ukse lukku. Kohus loeb ka selles osas tunnistaja ütlused ebausaldusväärseks nagu oleks K.O.H. või tunnistaja või keegi kolmas püüdnud kaklusele vahele minna ning olukord oleks seetõttu rahunenud, sest mitte ükski teine kohal viibinud isik ei ole enda ütlustes maininud, et ta oleks saanud kaklusele vahele minna või oleks seda keegi teinud.
  2. Kohe pärast tere ütlemist alustas süüdistatav kannatanu sõnul tema löömist. Siinkohal märgib kohus, et ka Raul Johannes Jokiniemi ütlustest tulenevalt ründas ta kannatanut kohe kui viimane korterisse sisenes (V kd tl 81). Raul lihtsalt astus kannatanu ette ja hakkas teda lööma nii käte kui rusikatega. Kannatanu arvas sel hetkel, et teda rünnatakse, sest K.nimeline neiu rääkis süüdistatavale, et kannatanu on K. vastu kas füüsilist või psühholoogilist vägivalda kasutanud (III kd tl 183). Kannatanu tundis, et ei ole kakluseks heas seisundis, ei tahtnud kakelda ning ei saa Rauli takistamisega hakkama. Seetõttu tõmbas süüdistatavat enda poole, kukkus löökide tõttu ning tiris süüdistatava endaga kaasa. Kui nad olid pikali, siis alguses lõi Raul teda kätega. Sel ajal üritas kannatanu Rauli enda kehale (nagu maadluses) lähemale tõmmata, et tal ei oleks võimalik lüüa. Seejärel hakkas Raul kannatanu silmi valutundeni vajutama/suruma. Täpsemalt surus/vajutas süüdistatav 14
(77)1-21-8355 mõlema käe suurte näppudega kannatanu mõlema silma silmalaugudele, silmamunadele. See oli piisavalt tugev, et oleks valus, aga mitte nii tugev, et peaks sellepärast hiljem kiirabi poole pöörduma. Seega tervisekahjustust sellest ei tekitatud. Silmade vajutamise lõpetamiseks lükkas kannatanu Rauli enda keha pealt eemale ning Raul jätkas tema kätega löömist. Löögid tabasid pead, näo ja lauba piirkonda. Siis võttis Raul kannatanul peast kinni ja lõi seda vaheldumisi vastu põrandat ja seina. Sel ajal oli kannatanu pikali selili maas ning tema pea taga oli sein. Raul oli kannatanu peal istuli. Seda, et kannatanu oli pikali maas ja üks lööja tema peal, kinnitasid ka tunnistajad J.-E. L. (III kd tl 175 pöördel) ja G. E. (III kd tl 177). Süüdistatav lõi kannatanu sõnul teda rusikatega kindlasti üle 10 korra. Tundis sellest samuti valu. (III kd tl 180 pöördel-181.)
  1. Tunnistaja J.-E. L. ütluste kohaselt nägi ta, et keegi võttis klaasist pudeli, kuid kas seda tegi see, kes oli kannatanu peal või keegi teine, ta ei mäleta. Selle pudeliga löödi kannatanule vastu pead. (III kd tl 175 pöördel.) G. E. sõnul kuulis ta klaaspudeli löömise häält ning hiljem nägi ka maas klaaspudeli kilde (III kd tl 177 pöördel). Sel hetkel oli ta köögis koos süüdistatava kahe sõbraga (üks neist oli O. või O. -nimeline – III kd tl 178 pöördel) ning üks süüdistatava sõber oli koos süüdistatavaga esikus. Tunnistaja M. E., kes oli samuti köögis, kirjeldas, et ta kuulis mingi hetk klaasi või pudeli purunemise häält ning hiljem nägi ka kilde (IV kd tl 41 pöördel, 42 pöördel).
  2. Kannatanu sõnul võttis Raul esikus nende kõrval oleva kummuti-laadse eseme pealt tühja alkoholipudeli ning lõi koheselt kannatanut ka sellega vastu pead laubast umbes 5-6 cm kõrgemale mitu korda, kuid kokku vähem kui 10 korda. Kannatanu arvab, ilmselt purunes pudel umbes minuti jooksul pärast pea vastu löömist lõpuks katki hoopis vastu seina, kuna nad olid seinale nii lähedal, sest kui pudel oleks vastu kannatanu pead katki läinud, oleks kannatanu teadvuse kaotanud. (III kd tl 181.) Pudeliga löömise tõttu sai pähe mitu muhku ja punetused (III kd tl 182). Tundis löömisest ka valu (III kd tl 183 pöördel).
  3. Kannatanu sai aru, et pudel on katki hetkel, mil nägi Rauli käes „pudeliroosi“. Raul istus sel ajal endiselt tema peal ja kannatanu oli selili pikali maas. Kuna kannatanu arvas, et nüüd tahab Raul teda ka selle katkise pudeliga lüüa, siis võttis kannatanu selle Rauli käest ära. Nimelt haaras kannatanu enda parema käelabaga katkisest pudelist ning tiris/tõmbas selle ära enne, kui Raul jõudis teda sellega lööma hakata. Selle käigus sai kätte lõikehaava, millest tuli verd, ning kannatanu sõnul oli tal pärast raske veel paari kuu jooksul mitmeid sõrmi liigutada. Tunnistaja J.-E. L. ütlused kinnitavad, et kannatanu võttis klaasist pudeli mingi hetk ründajalt ära ja lõikas endale sellega kogemata kätte (III kd tl 175 pöördel). Seejärel kannatanu täpselt ei mäleta enam kuidas (kas Raul tõusis ise püsti või lükkas kannatanu ta eemale), kuid kannatanu tõusis püsti ja jooksis koos sellesama äravõetud pudelikaelaga WC-sse, mille ukse pani seestpoolt lukku. Alguses läks WC-sse üksinda, hiljem liitus ka E., kes oli väga sõbralik ning aitas teda. Pudelikaela viskas kannatanu enda sõnul vanni. (III kd tl 181-182.)
  4. Tunnistaja J.-E. L. selgitas (III kd tl 175 pöördel-176 pöördel), et kannatanu sai rüseluse käigus kuidagi ründaja jalgade alt välja, võttis selle katkise pudeli lööjalt ära ning nad koos M.ga juhatasid kannatanu vannituppa peitu. Tunnistaja nägi, et kannatanul oli peopesa juurest verine. Tunnistaja andis kannatanule salvrätikuid, et verd peatada, aga see väga ei õnnestunud. Tunnistaja G. E. nägi samuti, kuidas D. WC-sse koos E.ga jooksis ja ukse lukustas (III kd tl 177-177 pöördel, 178 pöördel). Kuigi G. E. kannatanul vigastusi ei näinud, sest ta nägi kannatanut ainult paari sekundi vältel, mil ta vannituppa jooksis, ja seejärel alles järgmisel päeval, siis nägi ta korteris klaasikilde koristades põrandal verd (III kd tl 178 pöördel-179). Ka M. E. ei näinud kannatanul esialgu vigastusi, kuid samas nägi ta kannatanut vaid hetkeks, s.o ajal, mil viimane jooksis koos G. sõbranna E.ga vannituppa peitud (IV kd tl 42, 43, 45). M. E. nägi D.il verd alles siis kui vannitoa uks hiljem lahti tehti (IV kd tl 43). Kui kannatanu oli E.iga vannituppa läinud, siis tunnistaja M. E. sõnul läks 15
(77)1-21-8355 Raul elutuppa tagasi ja seejärel tuli kööki (IV kd tl 43-43 pöördel).
  1. Seda, et Raul Johannes Jokiniemi ründas kannatanut mh pudeliga, mis ründe käigus purunes, mille kannatanu Raulilt ära võttis ning millega kannatanu seejärel vannituppa jooksis, kus teda aitas E., kinnitavad ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, asitõendi vaatlusprotokoll ja DNA-ekspertiisi akt.
  2. Nimelt nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd tl 110-118), et vaatlust teostati aadressil xxx asuvas korteris. Korteri välisuksest paremal umbes 3,5 meetrit eemal on vannitoauks, mis on avatud. Vannitoas vannis oli klaaspudeli murdunud osa, mis oli kaetud veretaolise vedelikuga. See klaaspudeli osa pakendati ning võeti kaasa (pakend nr 1). Arvestades, et klaaspudeli osa leiti vannist, siis kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll kannatanu ütlusi, mille kohaselt viskas ta pärast vannituppa jooksmist seal olles selle vanni. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub veel, et vannitoa põrandal on salvrätikute tükid (vt foto nr 4 – I kd tl 114) ning vannis on koos pudelikaelaga veel kolm salvrätikut, mis on kaetud veretaolise vedelikuga (foto nr 5 – I kd tl 115). Ka tunnistaja I. K. ütlused kinnitavad, et sündmuskohalt võeti kaasa üks katkilöödud pudel, millel olid verejäljed peal, sest võis oletada, et sellega oli kuritegu toime pandud (III kd tl 187 pöördel).
  3. Asitõendi vaatlusprotokolli (I kd tl 120-125) kohaselt vaadeldi sündmuskohalt leitud ja kaasa võetud korgita klaasist murdumistunnustega servadega 10 cm pikkust pudelikaela (pakend nr 1). Vaatluse käigus võeti DNA-proov pudelisuu siseküljelt (pakend nr 1.1). Pudelikaelal oli näha verekahtlase määrdumise jälgi, mida testiti Tetra-Base lahusega, mis andis verele iseloomuliku reaktsiooni. Sellest verekahtlasest määrdumisest võeti samuti DNA-proov (pakend 1.2). DNA-proovid võeti vaatluse käigus ka pudelikaela ümber oleva „manseti“ mõlkidest (pakend 1.3) ning määrdumisjäljelt pudelikaela klaasi välispinnalt (pakend 1.4).
  4. 15.03.
  5. a DNA-ekspertiisiaktist nr 21E-GE0183 (I kd tl 126-129) nähtuvalt saadeti ekspertiisi xxx Tallinn asuva korteri vannitoa vannist leitud pudelikaela vaatluse käigus võetud kõik neli DNA-proovi (pakendid 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.4). Lisaks olid eksperdi käsutuses ka kannatanu D. A. DNA-proov ning riiklikust DNA-registrist saadud Raul Johannes Jokiniemi DNA-profiil (I kd tl 126-126 pöördel).
  6. Ekspertiisiakti kohaselt saadi pudelikaelal olevast inimvere määrdumise proovist (pakend 1.2, proov B210069) ja proovist pudelikaela ümber olevast „manseti“ mõlkidest (pakend 1.3, proov A210725) DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad D. A. DNAprofiiliga, kuid mitte Raul Johannes Jokiniemi DNA-profiiliga. Tõepärasuhe
  7. Määrdumisjäljelt pudeliklaasi välispinnalt võetud proovist (pakend 1.4, proov A210726) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev D. A. DNA-profiiliga. Tõepärasuhe
  8. Raul Johannes Jokiniemi DNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNAsegaprofiiliga. Pudelisuu siseküljelt võetud proovist (pakend 1.1, proov A210724) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada D. A.lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Raul Johannes Jokiniemi DNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNAsegaprofiiliga.
  9. Arvestades eeltoodud tõepärasuhteid ja ekspertiisi tulemusi, leiab kohus, et läbiviidud DNA-ekspertiis kinnitab esmalt seda, et pudelikaelal oli kannatanu D. A. veri. Ehk tegemist oli justnimelt selle pudeliga, millega kannatanut rünnati. Kuna pudelikaelalt leiti kannatanu bioloogilist materjali, siis kinnitab see ühtlasi kannatanu ütlusi selle kohta, et tema selle pudeli ründajalt käest ka ära võttis.
  10. WC-s olles helistas kannatanu oma isale, aga kuna ta ei vastanud, siis kohe järgnevalt Häirekeskusesse (III kd tl 181 pöördel). Tunnistaja J.-E. L. sõnul (III kd tl 176) oli ta koos 16
(77)1-21-8355 kannatanuga vannitoas ning kuulis, kui ta helistas oma emale ja seejärel politseisse. Kõnede sisu ta ei tea, sest need olid vene keeles, mida tunnistaja ei oska. Nimetatud asjaolu arvestades ei näe kohus siinkohal olulist vastuolu selles, et tunnistaja sõnul helistas kannatanu esmalt emale, kuid kannatanu sõnul helistas ta hoopis isale. Oluline on see, et esimene kõne oli vanemale ning alles seejärel Häirekeskusesse. Kannatanu sõnul (III kd tl 182) jõudis politsei 1-2 minuti jooksul maja alla (seda ütles Häirekeskuse operaator kannatanule kõne ajal) ning 3 minuti jooksul olid nad juba üleval. Asitõendi vaatlusprotokolli (I kd tl 101, 105-105 pöördel) kohaselt tehti 08.02.2021 kella 02.40 ajal kõne Häirekeskusesse, kus isik palus politseid xxx Tallinn asuvasse korterisse, sest talle tuldi noaga kallale ja tal on käe peal haav. Kell 02.46 tehtud kõnes uurib samalt numbrilt helistaja, kas politseipatrull on juba kohal ning palub korterisse sisse murda (I kd tl 101102). Sellelt numbrilt esimene kõne Häirekeskusele tehti aga kell 02.38 (I kd tl 101). Seega asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et kannatanu Häirekeskusesse tõepoolest helistas. Kell 02.40 tehtud kõnele (kestusega ca 2,5 minutit), milles kannatanu palus politsei saata, järgnes kõne kell 02.46, milles Häirekeskusest juba kinnitati helistajale, et politsei on kohal. Seega saabus politsei sündmuskohale tõepoolest mõne minuti jooksul.
  1. Tunnistaja J.-E. L. (III kd tl 176) käis vahepeal vannitoast väljas, kuid kannatanu mitte. Kannatanu keeras ukse uuesti lukku, kui tunnistaja vannitoast väljus. Kui tunnistaja tagasi vannituppa hakkas minema, siis koputas politsei juba uksele.
  2. Tunnistaja G. E. sõnul üritas süüdistatav ka vannituppa sisse saada, kuid politsei jõudis kiiresti maja juurde (rõdu alla), otsiti korterivõtit, aga tunnistaja seda ei leidnud (III kd tl 177 pöördel-178). Veidi hiljem oli politsei juba korteris ja hakkas inimesi ükshaaval välja viima (III kd tl 178 pöördel). Ka tunnistaja M. E. ütlused kinnitavad, et kuna korterivõtmeid ei leitud üles, siis umbes 10-15 minuti jooksul pärast sisse nõudma laskmist lõi politsei ukse maha ning pidas kõik korteris olnud isikud kinni (IV kd tl 43 pöördel). Tunnistaja O. B. sõnul tuli mingi hetk politsei, kes ei saanud korterisse, sest uks oli lukus, võtit ei leitud ja politsei lõi ukse lahti.(IV kd tl 97).
  3. Kannatanu väljus enda sõnul (III kd tl 182) vannitoast, kui kuulis lööke vastu korteri välisust ja kõne „Eesti politsei“. Kannatanu tundis jätkuvalt ohtu, mistõttu otsustas ta, et peab vannitoast välja minema ning politseile vastu koputama ja hüüdma selleks, et nad igal juhul korterisse tuleksid, kasvõi ukse maha lööksid, sest võtit kannatanu ukse lähedal ei näinud. Selleks, et politsei kindlasti siseneks, valetas kannatanu, et ta jookseb verest tühjaks, kuigi tegelikult verejooks käest ei olnud nii tugev. Kõik teised korteris viibijad liikusid korteri välisuksest eemale, tubadesse ja rõdule. Ka sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatud lahtine vannitoauks ning asjaolu, et vaatluse teostamise ajal oli vannis endiselt nii pudelikael kui ka verised salvrätikud, kinnitab, et kannatanu väljus politsei saabumise ajaks vannitoast ning keegi teine sinna enam ei läinud, nt koristama või mõnel teisel põhjusel.
  4. Umbes 10 minutit pärast uksele koputamist sai politsei kannatanu sõnul korterisse (III kd tl 182). Tunnistaja J.-E. L. kinnitas, et kuna võtmeid ei leitud, siis ei saanud politseid sisse lasta ning nad murdsid lõpuks sisse (III kd tl 176). Valdusesse sisenemise protokollist (I kd tl 108-109) nähtuvalt siseneti 08.02.2021 kell 03.01 xxx Tallinn asuvasse eluruumi korrakaitseseaduse § 50 lg 1 p 1 alusel Päästeameti abiga ukse ja ukseluku lõhkumise teel kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks valdaja või õigustatud isiku juuresolekuta, kuivõrd oli alust arvata, et korteris viibiva isiku elu ja tervis on ohus, et teda on pekstud. Nimetatud protokoll kinnitab seega, et politsei pidigi xxx korterisse jõuga sisse tungima, sest ust vabatahtlikult ei avatud ning kannatanu elu ja tervis võisid olla ohus. Ühtlasi selgub antud protokollist, et politsei saabumisest kuni korterisse sisse saamiseni kulus 15 minutit, mis samuti kinnitab kannatanu hinnangut ning ütlusi, et uksele koputamisest kulus umbes 10 minutit korterisse sisse saamiseks. Siinkohal märgib kohus, et teatav ajaline erinevus kannatanu ütlustes võrrelduna objektiivsete andmetega on 17
(77)1-21-8355 selgitatav sellega, et kannatanu oli sündmuse ajal tarvitanud alkoholi, sündmusest oli möödunud enam kui aasta, kui ta kohtus selle kohta ütlusi andis, ning ka Häirekeskusele tehtud kõned (I kd tl 102, 105-105 pöördel) näitavad, et kannatanu oli kõnede tegemise ajal endast väljas ning tugevas stressis ega pööranud pisiasjadele tähelepanu, vaid tema eesmärgiks oli, et politsei tuleks sündmuskohale võimalikult kiiresti (I kd tl 182).
  1. Tunnistaja I. K. ütluste (III kd tl 187) kohaselt oli ta 08.02.2021 öösel tööl patrullpolitseinikuna, kui kella poole kolme paiku öösel tuli C. kutse, s.t et kellegi elu on otseselt ohus ja tuleb reageerida võimalikult kiiresti, et sündmuskohale jõuda. Väljakutse oli aadressile xxx Tallinn. Kohale jõudes karjus meeshääl korterist eesti keeles, et tema elu on ohus. Ust politseile keegi ei avanud. Seest öeldi, et võtmed on kadunud. Kuna oli oht isiku elule, otsustati uks sundavada. Kutsuti Päästeamet ja uks võeti jõuga lahti. Korteri esikus oli meesterahvas (D. A.), kes osutus hiljem kannatanuks. Tema oli ka helistanud.
  2. Selle aja jooksul, mil politsei oli ukse taga, aga polnud veel korterisse pääsenud, nägi kannatanu Rauli rõdult tuppa tulemas ning kannatanu püüdis Raulile rääkida, et ta pole tegelikult süüdi, s.t pole K.-nimelist neiut rünnanud, talle liiga teinud. Raul ütles aga, et ta vait jääks või ta viskab kannatanu rõdult alla ning Raul palus, et kannatanu politseile midagi ei ütleks, sest sel juhul Raul tapab ta ära, ta leitakse üles. Raul ütles, et ta ei tohi vangi minna. Kui hakkas Rauliga rääkima, siis kartis teda küll, aga vähem, sest politsei oli juba ukse taga ning Raul oli siis vaid sõnaliselt agressiivne. Kannatanu vastas Raulile, et ta tahab sealt korterist lihtsalt ära ning ei ütle politseile midagi. Kuna kannatanu võttis Rauli sõnaliselt väljendatud lubadusi/ähvardusi tõsiselt, siis ta korterisse sisenenud politseinikele ei öelnud, kes teda täpselt ründas. Ründaja isiku avaldas politseile esimest korda alles hommikul toimunud ülekuulamisel. (III kd tl 182-182 pöördel.) Ka tunnistaja I. K. (III kd tl 187-187 pöördel) kinnitas, et kannatanu ei tahtnud kohapeal koostööd teha, oli hirmunud ning ei osutanud kellelegi, kes talle käevigastuse tekitanud oleks. Ka kiirabiautos kannatanuga suheldes oli kannatanu tunnistaja sõnul veel väga hirmunud ning juhtunust šokis. Tunnistaja sai aru, et kannatanu ei tahtnud korteris olles midagi rääkida, sest kartis neid inimesi, kes seal lähedal olid. Kuid kiirabiautos andis kannatanu vähemasti meesterahva kirjelduse, kes oli teda rünnanud – keskmist kasvu, heleda peaga, kõhnema kehaehitusega, eesti keelt rääkiv. Siinkohal märgib kohus, et kuigi tunnistaja sõnul oli kannatanu hirmul ning keskmises joobes, oli tema jutt üsna selge (III kd tl 187 pöördel).
  3. Kannatanu lisas (III kd tl 181 pöördel, 182 pöördel-183), et peksmist nägid ka teised korteris viibinud isikud pealt, aga keegi ei teinud mitte midagi, vaatasid pealt ning vahele ei sekkunud. Peksmise ajal, mis kestis umbes 5-10 minutit, ei öelnud Raul talle midagi ega vastupidi. Seda, et süüdistatav ründas kannatanut sõnagi lausumata, kinnitas ka tunnistaja G. E. (III kd tl 177, 179). Kui kannatanu oli juba vannitoas, siis kuulis ta, et keegi takistas kas süüdistatava või teise kahe noormehe, s.o K. O. või O.i, sisenemist vannituppa. Tunnistaja J.-E. L. sõnul (III kd tl 176), kui kannatanu oli juba vannituppa läinud, siis taheti sinna minna (see mees, kelle käes oli varem pudel olnud – III kd tl 176 pöördel), aga tunnistaja ei lubanud. G. E. sõnul püüdis just süüdistatav Raul Johannes Jokiniemi kannatanule ka vannituppa järgi minna (seal oli ka E.) ja sinna sisse saada – nii füüsilise jõuga kui ka noaga püüdis muukida ust (III kd tl 177 pöördel). Nimetatud isikute ütlused kinnitavad veelkord tunnistaja O. B. ütluste ebausaldusväärsust selles osas, et Raulile ja kannatanule mindi vahele ning olukord rahunes maha. Ühtlasi nähtub nendest ütlustest, et just Raul Johannes Jokiniemi oli see, kes püüdis vannituppa sisse pääseda ajal, mil kannatanu seal peidus oli.
  4. Tunnistaja I. K. sõnul (III kd tl 187 pöördel-188) oli xxx korteris politsei saabumise ajal kokku 9 inimest – elutoas G. E., K. Z. ja O. B., rõdul A. R., kannatanu D. A. oli esikus ning korteris olid veel Raul Johannes Jokiniemi, K. O.H., J.-E. L. ja M. E.. Kõik nad olid alkoholijoobes ning A. R. ilmselt ka narkojoobes. Siinkohal märgib kohus, et antud 18
(77)1-21-8355 politseiametnikust tunnistaja ütlused lükkavad ümber O. B. ütlused nagu korteris oleks olnud lõpuks umbes 15 isikut (IV kd tl 97).
  1. Võttes kokku eelkõige eelnevalt esiletoodud kannatanu ja tunnistajate ütlused (selles osas, milles kohus luges need usaldusväärseteks), siis nähtub neist, et 07.02.2021 õhtul kuskil kella 22 ajal toimus xxx Tallinnas asuvas korteris pidu, kus viibisid esmalt G. E., M. E., A. R., J.-E. L. ja K. K.. Mõne aja pärast liitus nendega ka D. A.. Kõik tarvitasid alkoholi. Kõige enam aga A. R. ja K. K.. Mingil hetkel toimus kannatanu D. A. ja tunnistaja K. K. vahel sõnaline konflikt, mille peale K. K. solvus, läks endast välja ja hakkas nutma. K. K. oli püüdnud ka D. A. füüsiliselt rünnata, kuid teda takistati. D. A. K. K.t ei löönud. Selleks, et kõik maha rahuneksid, läksid meesterahvad, s.o D. A., M. E. ja G. E. korterist mõneks ajaks ära. Selle aja jooksul kutsus endast väljas K. K. kohale enda sõbra Raul Johannes Jokiniemi, kes tuli koos K. O.H., O. B. ja viimase sõbranna K.ga sinna korterisse. Tarvitati alkoholi. Seejärel jõudsid pärast südaööd (arvestades, et kaklus ei kestnud väga pikalt ning Häirekeskusele tehti kõne kella 02.30 ajal öösel, siis umbes kella 2 paiku öösel) tagasi G. E., M. E. ja D. A.. Kohe kui D. A. oli korterisse sisse astunud, ründas teda Raul Johannes Jokiniemi.
  2. Raul Johannes Jokiniemi ütlustest (V kd tl 81) nähtuvalt peksis ta kannatanut käte ja pudeliga näkku ja pähe. Kui pudel läks katki, siis üritas selle pudeliroosiga kannatanu kaela pekstes unearterit vigastada.
  3. Eelnevalt esiletoodud kannatanu ütluste kohaselt lõi Raul Johannes Jokiniemi teda rusikatega üle 10 korra pähe, näkku, lauba piirkonda, võttis kannatanu peast kinni ja lõi seda vaheldumisi ka vastu põrandat ja seina. Vahepeal surus ka sõrmed tugevalt kannatanu silmadesse. Kõigest sellest tundis kannatanu valu. Tühja ning veel terve alkoholipudeliga lõi süüdistatav kannatanut vähem kui 10 korda vastu pead laubast umbes 5-6 cm kõrgemale. Sellest sai kannatanu enda sõnul pähe mitu muhku ja punetused. Ühtlasi tundis pudeliga löömisest valu. Kui pudel oli vastu seina katki läinud, siis tõmbas kannatanu selle süüdistatava käest ära selleks, et süüdistatav ei saaks teda ka selle terava ja katkise pudeliga lüüa. Selle tõttu sai kannatanu paremasse kätte lõikehaava, millest tuli verd, ning kannatanu sõnul oli tal pärast raske veel paari kuu jooksul mitmeid sõrmi liigutada. Seega kannatanu sõnul põhjustas Raul Johannes Jokiniemi talle erinevatel viisidel ründe käigus nii valu kui ka tervisekahjustusi.
  4. Kannatanule põhjustatud vigastused on kinnitamist leidnud ning fikseeritud ka objektiivsete tõenditega. Esmalt on 08.02.2021 kell 03.15 alustatud kannatanu läbivaatusega (I kd tl 130136). Seega toimus kannatanu läbivaatus 15 minuti jooksul pärast seda, kui politsei oli korterisse sunnitud jõuga sisse tungima ning olukorra enda kontrolli alla võtma. Kannatanu läbivaatuse protokollist nähtuvalt tuvastati D. A. näo paremal ja vasakul pool marrastused, vasaku silma all väike haav, ninal kriimustus, kaelal vasakul pool neli paralleelset kriimustust. Protokolli lisaks olevatelt fotodelt on arusaadav, et need on tehtud kannatanust ajal, mil ta viibis kiirabiautos. Selleks hetkeks oli ta parema käe laba juba sidemes, mis osutab sellele, et kiirabi oli talle vajalikku abi käehaava osas juba osutanud. Lisaks nähtub isiku läbivaatuse protokollist, et ka kannatanu teksapükstel oli paremal jalal ning mõningal määral ka vasakul jalal veremäärdumisi (vt foto nr 6 – I kd tl 136), mis kinnitab veelgi seda, et parema käe labast oli varem aktiivselt verd jooksnud.
  5. Tunnistaja I. K. nägi kannatanu käel marrastust või haava. Kui tunnistaja kannatanut hiljem kiirabiautos nägi, siis oli see juba kinni seotud (III kd tl 187).
  6. Õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumise teatise (I kd tl 137) kohaselt toodi D. A. kiirabiga xxx aadressilt Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, kus tal tuvastati ⁓ 3 cm, ⁓ 2 cm ja ⁓ 1 cm pikkused lahtised lõike-rebimishaavad parema peopesa ja sõrmede juures. Samuti marrastused ja pindmised hematoomid näo vasakul pool. 19
(77)1-21-8355
  1. Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna patsiendi EMO kaardi (I kd tl 138) kohaselt tuvastati D. A.l põhihaigusena randme ja käe muude osade lahtised haavad. Haiguse anamneesist nähtuvalt oli D. A.l peas, vasaku silma all marrastushaav, hematoom, vasakul oimu piirkonnas marrastus, peas vasakul oimu piirkonnas hematoom, paremal otsmikul marrastushaavad, kaela piirkonnas vasakul sisepinnal neli kriimustushaava, parema labakäe nimetissõrmel lahtine umbes 1-2 cm pikkune lahtine haav, suure ja nimetissõrme vahel 0,5 cm pikkune lahtine haav, labakäe keskel 1-2 cm pikkune lahtine haav. Sealjuures kaebas kannatanu ka selle üle, et tal on peas muhk ning ühtlasi peavalu. Valuskaalaks on kaardil märgitud neli ehk ka veel haiglasse jõudmise ajal tundis kannatanu jätkuvalt valu.
  2. Kirjeldatud kannatanu näovigastused on sellised, mis on iseloomulikud tekkima olukorras, kus isikut on korduvalt näkku/pähe rusikate ning kõva esemega (pudeliga) löödud. Ka kannatanul tuvastatud parema labakäe vigastus, täpsemalt seal olnud lahtised haavad, on selgitatavad sellega, et kannatanu haaras süüdistatava käest katkilöödud pudeli selleks, et vältida katkise „pudeliroosiga“ talle edasiste vigastuste tekitamist süüdistatava poolt. Kuivõrd pudelikael oli terav ning kannatanu pidi selle süüdistatavalt ära tõmbama parema käega just katkise osa poole pealt (sest süüdistatava käes oli pudeli kaela/suudme osa), siis on eluliselt usutav, et sellise tegevuse käigus sai kannatanu lahtised haavad enda paremale labakäele. Kuigi süüdistatav ei jõudnud katkise pudeliga kannatanut otseselt veel lüüa, siis nii süüdistatava kui ka kannatanu ütlustest selgub, et süüdistataval selline eesmärk oli. Seega kuigi süüdistatav ise neid käehaavu kannatanule ei tekitanud, siis oli ta kannatanu pannud sellisesse olukorda, kus viimane veel tõsisemate vigastuse vältimise hirmus vigastas end katkise pudeli äravõtmise käigus. Sel põhjusel on ka kannatanule tekitatud käelaba vigastused omistatavad ehk etteheidetavad süüdistatavale. Samas märgib kohus, et võttes arvesse kannatanu kaelal tuvastatud nelja paralleelse kriimustushaava esinemist (vt ka I kd tl 135 asuvat fotot) ning Raul Johannes Jokiniemi ütlusi, mille kohaselt üritas ta pudeliroosiga kannatanu kaela pekstes unearterit vigastada, siis õnnestus süüdistataval kannatanut katkise pudeliga enne selle äravõtmist siiski kaelast riivata. Arvestades, et kohe pärast peksmist ning vahetult pärast pudelikaela enda kätte haaramist jooksis kannatanu vannituppa ning väljus sealt alles siis, kui politsei saabus ukse taha ning seni kuni politsei korterisse sisse tungis, kannatanu suhtes enam vägivalda ei kasutatud, on kõikide kannatanul tuvastatud vigastuste ning tekitatud valu põhjuseks olnud Raul Johannes Jokiniemi rünne kannatanu vastu. Tunnistajate ja kannatanu ütlustest nähtuvalt ei esine ühtki muud objektiivset põhjust, miks kannatanul tuvastati eelpool kirjeldatud vigastused.
  3. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et Raul Johannes Jokiniemi, viibides 08.02.2021 öösel xxx Tallinn asuvas korteris, lõi korduvalt D. A. (nii rusikate kui terve pudeliga ning ka kriimustas katkise pudeliga), millise tegevusega põhjustas kannatanule nii valu kui ka tervisekahjustused

§ 121lg 1 mõttes.

65. Kuigi kannatanu sõnul oli tal pärast raske veel paari kuu jooksul mitmeid sõrmi liigutada, siis pole nimetatud asjaolu objektiivselt tõendamist leidnud. EMO kaardi kohaselt hõlmasid ravisoovitused kõige enam 2-3 nädalat (I kd tl 138 pöördel). Vajadusel tuli küsida perearstilt töövõimetuslehte. Ühtegi muud tõendit peale kannatanu ütluste selle kohta, et vigastustest paranemine oleks kestnud üle 4 nädala (

§ 121lg 2 p 1), kohtule esitatud ei ole.

Sealjuures ei heideta sellist faktilist asjaolu (vähemalt 4 nädalat kestnud tervisekahjustuse tekitamist) süüdistuse kohaselt Raul Johannes Jokiniemile ka ette. Kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes aga vaid süüdistusakti järgi ning kohus ei või isikut süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest (KrMS § 268 lg-d 1 ja 5). 66. Samas süüdistatakse Raul Johannes Jokiniemit korduvas kehalises väärkohtlemises

§ 121lg 2 p 3 mõttes, milline kvalifitseeriv tunnus on kohtu hinnangul käesoleval juhul 20

(77)1-21-8355 täidetud. Nimelt on Raul Johannes Jokiniemit karistatud Tartu Maakohtu 23.05.2018. a otsusega mh

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest (vt karistusregistrit; tegu 12.08.2017 – I kd tl 144-145), mistõttu on 08.02.2021 toimepandud kehalise väärkohtlemise puhul tegemist korduvusega

§ 121lg 2 p 3 mõttes.

Sealjuures kinnitab nimetatud kvalifikatsiooni ka asjaolu, et Raul Johannes Jokiniemit on karistatud enne 08.02.2021 sündmust Harju Maakohtu 10.06.2019. a otsusega

§ 200

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk röövimise toimepanemise eest (tegu 07.06.2018 – I kd tl 139142; II kd tl 178-181). Röövimine sisaldab samuti vägivalla kasutamise komponenti. Viimati nimetatud kohtuotsusest nähtuvalt seisnes Raul Johannes Jokiniemi poolt toimepandud röövis kasutatud vägivald teise isiku rusikatega näkku ja seejärel jalgadega pähe ja selga löömises, põhjustades kannatanule sellise tegevusega valu ja tervisekahjustuS.a ninaverejooksu ning huule vigastuse (vt I kd tl 140; II kd tl 179). 67. Seega eelnevat kokku võttes on Raul Johannes Jokiniemi poolt 08.02.2021 toimepandu täitnud

§ 121lg 2 p 3 objektiivse koosseisu.

2.

  1. Subjektiivne koosseis
  2. Kohus leiab, et Raul Johannes Jokiniemi pani talle etteheidetava ja

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime kavatsetult.

§ 16

lg 2 järgi paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

  1. Raul Johannes Jokiniemi ütlustest (V kd tl 80 pöördel-81) nähtuvalt läks ta xxx korterisse, sest sõbranna helistas nuttes talle, kuna teda ei lastud korterist välja ja keegi lõi teda. Süüdistatava sõnul läks ta korterisse eesmärgiga naiste ahistaja ära tappa. Enda sõnul ründas Raul Johannes Jokiniemi kohe D., kui viimane korterisse sisenes. Peksis teda käte ja pudeliga näkku ja pähe ning kui pudel läks katki, siis üritas „pudeliroosiga“ kaela pekstes vigastada unearterit.
  2. Seega nähtub süüdistatava ütlustest, et ta läkski xxx korterisse eesmärgiga väidetavalt tema sõbrannale liiga teinud isikule tekitada tervisekahjustusi ning seejuures ka valu. Sealjuures ei soovinudki Raul Johannes Jokiniemi selgitada välja, kas talle sõbranna poolt räägitu oli tõene või mitte, sest ta ründas kannatanut sõnaga lausumata kohe, kui viimane korterisse sisse astus. Samas oli ta eelnevalt mõnda aega korteris juba viibinud sh isikutega, kes olid algselt olnud K. ja D. vahelise konflikti juures ehk tal oli võimalus juhtunu kohta uurida. Ühtlasi, lüües kedagi rusikatega üle 10 korra ning seejärel mitmeid kordi ka tühja pudeliga näkku ja pähe, saab sellise tegevuse eesmärgiks olla vaid teisele isikule mitte ainult valu, vaid ka tervisekahjustuste tekitamine. Ehk sellist kavatsust kinnitavad nii ründe intensiivsus, kasutatud vahend kui ka kannatanul tuvastatud vigastused. Täiendavalt kinnitavad nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlused, et ka katkise klaaspudeliga soovis süüdistatav kannatanut rünnata. Seda tõendavad ka kriimustused kannatanu kaelal. Õnneks suutis kannatanu klaaspudeli enda käelaba vigastamise hinnaga ära võtta ning vannituppa pageda, mis hoidis ära ründe eskaleerumise ning raskemad/tõsisemad tagajärjed kannatanu tervisele. Raul Johannes Jokiniemil ei olnud mitte ainult soov kannatanut rünnata, vaid ta viis selle ka ellu, tegutsedes seega eesmärgipäraselt ja teadlikult.
  3. Samuti oli Raul Johannes Jokiniemi 08.02.2021 teadlik enda varasematest karistustest ehk sellest, et teda on
  4. aastal karistatud 12.08.2017 toimepandud teise isiku vastu vägivalla kasutamise eest ning
  5. aastal röövimise toimepanemise eest, mille käigus kasutas ta samuti füüsilist vägivalda ning põhjustas teisele isikule tervisekahjustused.
  6. Seega eelnevat kokku võttes on Raul Johannes Jokiniemi poolt 08.02.2021 toimepandu täitnud ka

§ 121lg 2 p 3 subjektiivse koosseisu. 21

(77)1-21-8355 III

274 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi esitatud süüdistuse koosseis 73. Sissejuhatavalt märgib kohus, et Raul Johannes Jokiniemile heidetakse

§ 274lg 2 p-de 3 ja 4 järgi esitatud süüdistuse kohaselt ette 2021.

aasta augustis kokku viiel korral vanglaametnike kui võimuesindajate vastu vägivalla kasutamist või selle katset seoses valvurite ametikohustuste täitmisega. Sealjuures ühel juhul kasutades relvana žiletitera. Kuriteo tõendatust ega kvalifikatsiooni süüdistatava kaitsja ei vaidlustanud (V kd tl 140). Järgnevalt analüüsibki kohus kõiki etteheiteid ühekaupa lähemalt. 3.

  1. Tartu Vangla, 08.08.2021 hommik kella 9 paiku
  2. Esmalt heidetakse Raul Johannes Jokiniemile ette 08.08.2021 kella 09.09 paiku Tartu vangla vanemvalvur S. S. ründamist füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil, hoides käes žiletitera ja tehes sellega kannatanu S. S. suunas löögiliigutusi, mis aga ei tabanud kannatanut, sest S. S. võttis Raul Johannes Jokiniemi käe kontrolli alla ja surus vastu põrandat. Kuigi Raul Johannes Jokiniemi üritas käsi vabastada ja kannatanut žiletiga tabada, suutis S. S. koos teiste valvuritega hoida Raul Johannes Jokiniemit paigal, paigutada talle käerauad ning žiletitera talt ära võtta.
  3. Tunnistaja V. S. ütluste (III kd tl 121-122 pöördel) kohaselt töötas ta 08.08.2021 Tartu vangla psühhiaatriaosakonnas meditsiinitöötajana. Ta märkas kaamerast jälgides, et Raul Johannes Jokiniemi hakkas WC-s tegema lõikeliigutusi. Tunnistaja selgitas, et kaamerast näeb otsepilti. Kui nägi verd, siis reageeris ning kiirustas psühhiaatriaosakonna valvuri E.N. K. juurde ning teavitas teda kambris toimuvast lõikumisest. E.-N. K. teavitas sellest S. S.. Kui kaks valvurit oli koos, said nad kambrisse minna. Valvurid läksid kambrisse, et panna käerauad, et neid vigastusi vaadata. Alguses sisenesid valvurid ja seejärel sisenes tunnistaja. Kambris nägi tunnistaja, et Raul Johannes Jokiniemil on vaid väiksed kriimustused, ei olnud sügavad haavad, mistõttu palus tal endaga koos WC-sse minna ja käed veega puhastada. Kuulis kambri WC-s olles, kuidas valvurid omavahel rääkisid, et kinnipeetava üle tuleb kiiresti kontroll saada, sest tal on suus vist žiletitera. Tunnistaja žiletitera ei näinud ega ka seda, kuidas see välja ilmus, sest kui tunnistaja lõpetas haavade puhastamise ja sidumise (kambris) ja läks kambrist välja, siis alles hakkas rüselus, kähmlus kahe valvuri ja Raul Johannes Jokiniemi vahel, sest valvurid püüdsid kinnipeetavat kontrolli alla saada. Tunnistaja oli sel hetkel koridoris kambriuksest umbes kahe meetri kaugusel ning vaatas avatud uksest kambrisse. Nägi, et kinnipeetav ja valvurid olid juba põrandal. Raul Johannes Jokiniemi osutas aga vastupanu, proovis lahti saada, et ei oleks võimalik teda käeraudadega fikseerida. Kui valvurid said kinnipeetava kontrolli alla, siis anti žiletitera, võimalik, et koridoris, üle tunnistajale, kes viskas selle oma kabinetis olevasse ohtlike jäätmete konteinerisse.
  4. Tunnistaja E.-N. K. ütluste (III kd tl 122 pöördel-123 pöördel, 124 pöördel-125) kohaselt töötas ta 08.08.2021 Tartu vangla psühhiaatriaosakonnas valvurina. Hommikul pärast loendust helistas tunnistajale psühhiaatriosakonna valvemeedik ning ütles, et kinnipeetav Raul Johannes Jokiniemi on oma kätt vigastanud. Tunnistaja andis info edasi üksuse vastutavale vanemvalvur S. S.le, kes tuli ka psühhiaatriaosakonda. Läksid meediku kabinetti ja vaatasid kaameratest, kus kinnipeetav asub ja millised on tema vigastused. Oli näha, et kinnipeetav on end lõiganud. Liikusid kambri juurde, läksid kambrisse, meedik vaatas kinnipeetava käe üle ja lasi kinnipeetaval oma käe ära pesta, sest käsi oli verine. Pärast pesemist sidus meedik käe kinni ning lahkus kambrist. Seejärel võttis kinnipeetav suust žiletitera ja hakkas oma kaela kraapima ja vigastama. Sai teada, et kinnipeetaval on žiletitera alles siis, kui kinnipeetav selle juba suust välja võttis. Haavad mis kaelale tekkisid ei olnud lõikehaavad, vaid pigem pindmised, kraabitud. Kui kinnipeetav hakkas žiletiga kraapima, siis vanemvalvur S. S. haaras kinnipeetava ühest käest ja viis isiku pikali maha. Seejärel võttis E.-N. K. ise kinni kinnipeetava sellest käest, kus ei olnud žiletitera, ning viis selle käe kinnipeetava seljale. Selle rüseluse käigus nägi, et vanemvalvur S. S. hoidis kinni 22

(77)1-21-8355 selle käe, kus oli žiletitera, randme piirkonnast. Kinnipeetav hoidis žiletitera käes ning tegi selliseid liigutusi nagu üritaks žiletiteraga valvurit tõmmata. S. S. hoidis randmest altpoolt kinni, mistõttu sai Raul Johannes Jokiniemi rannet mingil määral ikkagi liigutada ning liigutaski žiletitera käes hoides enda kätt S. S. käe suunas. Tunnistaja hinnangul oli see suund, s.t liigutamine just S. S. käe suunas, kinnipeetava poolt valitud. Kinnipeetaval ei õnnestunud S. S. aga tabada, sest viimane oli tugevam ja suutis seda kätt piisavalt kinni hoida. Hiljem rääkis ka S. S. ise tunnistajale, et kui ta läks kinnipeetavat kontrolli alla võtma, siis kinnipeetav tegi tema suunas selle žiletiteraga randmega liigutuse, aga see ei tabanud teda, kuna ta suutis selle blokeerida ja seega ära hoida. Samal ajal hoidis tunnistaja kinnipeetu teist kätt, mistõttu oli kinnipeetaval piisavalt valus, et ta andis alla ja lasi žiletitera käest lahti. Tegemist oli vangla poolt väljastatud raseerijast pärineva žiletiteraga. Pärast sündmust viidi kinnipeetav rahustuskambrisse.
  1. Kannatanu S. S. ütluste (III kd tl 110 pöördel) kohaselt töötas ta 08.08.2021 Tartu vanglas vanemvalvurina ning tema põhiülesandeks oli kinnipeetavate üle järelevalve tagamine. Tartu vangla 27.07.
  2. a käskkiri (I kd tl 1-2) kinnitab, et S. S. töötas alates 01.08.2018 Tartu vangla kolmandas üksuses vanemvalvuri ametikohal. Enne seda samas üksuses lihtsalt valvuri ametikohal. Ühtlasi teostatakse vanemvalvuri ametikohal käskkirjast nähtuvalt avaliku teenistuse seaduse kohaselt avalikku võimu riikliku järelevalve läbiviimise kaudu.
  3. Kannatanu selgitas (III kd tl 110 pöördel), et 08.08.2021 viibis Raul Johannes Jokiniemi Tartu vangla psühhiaatriaosakonnas. Hommikuse loenduse ajal kella 8 paiku kinnipeetavaga probleeme ei olnud, kuid need tekkisid umbes paar tundi hiljem. Psühhiaatriaosakonna valvur (s.o tunnistaja E.-N. K.) helistas kannatanule ning kutsus teda osakonda appi, sest Raul Johannes Jokiniemi oli enda kätt vigastanud. Kannatanu läks osakonda appi, et kinnipeetavale esmaabi anda. Kannatanu selgitas, et kui tekib kahtlus, et kinnipeetav end vigastab, siis ei siseneta kunagi kambrisse üksinda, seal peab olema vähemalt kaks valvurit ning kuna tema oli sellel päeval vastutav, siis kutsuti ta appi. Siinkohal märgib kohus, et S. S. ametijuhendis märgitud teenistusülesannete (p 5) kohaselt tagab kolmanda üksuse vanemvalvur süstemaatiliselt mh kinnipeetavate ja vahistatute visuaalse ja elektroonilise järelevalve eluosakondades, pöörates tähelepanu järelevalve toimingutele, kinnipeetavate käitumisele ja kohalolekule (I kd tl 3). Samuti on vanemvalvuri kohustusteks (p-d 4 ja 5) kanda koheselt peavalvekeskusesse ette ja informeerida meditsiinitöötajaid kinnipeetava isiku haigestumisest, juhul, kui on vajadus viivitamatu meditsiinilise abi järele ning reageerida viivitamatult vangla julgeolekut ohustavatele olukordadele (I kd tl 4).
  4. Kambrisse sisenedes nägi kannatanu, et Raul Johannes Jokiniemi on enda kätt vigastanud ning tema käsi jookseb verd. Kuna kinnipeetu käel olid lõikehaavad, said aru, et ilmselt on ta ennast vigastanud žiletiteraga. Kohale tuli ka valvemeedik (s.o tunnistaja V. S.), kes andis kinnipeetule abi. Alguses, s.t kambrisse sisenedes, ei leitud žiletitera veel üles. See leiti, kui Raul Johannes Jokiniemi läks WC-sse oma kätt verest puhkaks pesema ning siis ühel hetkel võttis ta žiletitera ülaosa ja hakkas sellega enda kaela vigastama. Kannatanu sõnul on tal valvurina kohustus takistada kinnipeetul enda vigastamist. Kuivõrd kannatanu oli sellel hetkel Raul Johannes Jokiniemi kõrval ja nägi seda, siis võttis ta kinnipeetu käest kinni ning ei lasknud Raul Johannes Jokiniemil end vigastada. Seejärel pani kannatanu Raul Johannes Jokiniemi kõhuli, sai tema üle kontrolli. Enne süüdistatava käest kinni saamist toimus osapoolte vahel rüselus (III kd tl 112). Kannatanu selgitas, et kui nad olid Raul Johannes Jokiniemi kõhuli põrandale pannud, siis kannatanu takistas kinnipeetut sellega, et hoidis tema seda kätt, milles oli žiletitera, kinni. Nimelt ühe käega Raul Johannes Jokiniemi randmest ja teisega küünarnuki lähedalt ning surus kinnipeetu kätt vastu põrandat (III kd tl 112-112 pöördel). Sel hetkel nägi kannatanu, et Raul Johannes Jokiniemi tahab ka teda selle žiletiteraga vigastada. Kannatanu järeldas sellist kinnipeetu tahtmist sellest, et kui 23
(77)1-21-8355 kannatanu juba Raul Johannes Jokiniemi kätt kinni hoidis, siis kannatanu tundis sel hetkel, et kinnipeetu osutas jõulist vastupanu, tahtis oma kätt lahti saada ja liigutas seda kätt ja selles olevat žiletitera kannatanu suunas. Kannatanu tabamist takistaski vaid see, et kannatanu hoidis Raul Johannes Jokiniemi käest kinni ega lasknud seda lahti. Lõpuks lasi Raul Johannes Jokiniemi sellest žiletiterast ise lahti. Seejärel panid kinnipeetul selle käe, kus žiletitera oli, raudu. Kui žiletitera oli käes ja käed raudu pandud, siis rahunes Raul Johannes Jokiniemi maha. Pärast käeraudade panemist viidi Raul Johannes Jokiniemi vastuvõtu osakonda, kus teostati täiendav läbiotsimine, et teha kindlaks ega ta pole rohkem žiletiterasid ära peitnud. (III kd tl 110 pöördel-111.)
  1. 07.09.
  2. a asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 52-60; lisaks olev videosalvestus DVD-plaadil asub I kd tl 61) nähtuvalt vaadeldi 08.08.2021 Tartu vangla videovalvesüsteemi psühhiaatriaosakonna valvekaamera nr x Psühh koridor videosalvestust. Protokolli kohaselt nähtub salvestisest, et valvur E.-N. K. liigub kell 09.08 kambri nr 1239 juurde ning vaatab kambriukse vaateavast sisse. Kambris paikneb protokolli kohaselt Raul Johannes Jokiniemi. E.-N. K. avab kell 09.09 kambriukse ning samal ajal liiguvad kambri juurde ka vanemvalvur S. S. ja meditsiiniosakonna õde V. S.. Seejärel sisenevad valvurid ja meditsiiniõde kambrisse. Kell 09.12.30 väljub V. S. hetkeks kambrist. Näha on, et tal on käes puhastusvahend ning kandik, millel on kerge veremäärdumisega esemed. Mõni sekund hiljem liigub meditsiiniõde tagasi kambri juurde (esemeid käes ei ole), astudes korraks ka kambrisse veel sisse, kuid tulles kohe välja ja jäädes ukseläve juurde koridori. Mõningad sekundid hiljem (09.12.55) teeb V. S. kiire sammu tagasi koridori poole. Protokolli kohaselt on sel hetkel kambri ukseavast näha valvur E.-N. K.t ning põrandal pikali Raul Johannes Jokiniemit. Nähtav on, et valvurid üritavad kinnipeetava üle kontrolli saada. V. S. võtab kell 09.13 maast raadiosaatja ning liigub sellega mõned sammud eemale koridori keskele helistama. Salvestuselt on aru saada, et toimub rüselus, kuivõrd Raul Johannes Jokiniemi muudab põrandal olles kehaasendit. Kella 09.14-ks tundub olukord olevat kontrolli alla saadud, kuivõrd meditsiiniõde annab raadiosaatja kambris olevale valvurile tagasi ning enam pole näha Raul Johannes Jokiniemit maas rabelemas. Kell 09.14.37 väljub protokolli kohaselt kambrist S. S.. On näha, et ta hingeldab, mis viitab samuti sellele, et kinnipeetavaga oli toimunud rüselus. Seejärel jõuavad kambri juurde umbes minuti jooksul ükshaaval ka kaks täiendavat valvurit. Raul Johannes Jokiniemi on jätkuvalt kambri põrandal pikali. Kell 09.16 siseneb meditsiiniõde korraks kambrisse. Kambris on sel hetkel vaid valvur E.-N. K. ning kinnipeetav. Kui meditsiiniõde kambrist uuesti väljub, siis on aru saada, et tal on midagi väikest paremas käes. Kohtu hinnangul võib tegemist olla tunnistajate ja kannatanu mainitud žiletiteraga. Kell 09.19.40 tuleb S. S. uuesti kambriukse juurde ning kell 09.20 toovad nad E.-N. K.ga kahevahel Raul Johannes Jokiniemi kambrist välja. Raul Johannes Jokiniemi parem põse- ja kaelapiirkond punetavad ning põsel ja kaelal on näha verekahtlane määrdumine. On näha, et Raul Johannes Jokiniemile on paigaldatud käerauad ning tema parem käsivars on osaliselt sidemes. Valvurid viivad kinnipeetava osakonnast ära.
  3. Kokkuvõtlikult nähtub eelkirjeldatud tõenditest, et 08.08.2021 kella 9 paiku hommikul nägi Tartu vangla psühhiaatriaosakonnas meditsiinitöötaja V. S. kaamerast jälgides, et Raul Johannes Jokiniemi hakkas kambri WC-s tegema lõikeliigutusi oma käele ning tuli ka verd. Seejärel andis V. S. sellest teada valvur E.-N. K.le, kes kutsus omakorda S. S., et ühiselt minna kambrisse kinnipeetavat vaatama ja abi osutama. Kambris selgus, et Raul Johannes Jokiniemil on vaid väiksed kriimustused, ei olnud sügavad haavad, mistõttu palus meditsiiniõde kinnipeetaval endaga koos WC-sse minna ja käed veega puhastada. Pärast seda sidus V. S. kinnipeetul käel oleva haava kinni. Enne kambrist väljumist kuulis V. S. valvureid omavahel rääkimas, et Raul Johannes Jokiniemil on tõenäoliselt žiletitera suus ning ta tuleb kiiresti kontrolli alla saada. Kui ta oli kambrist väljunud, siis hakkas valvurite ja Raul Johannes Jokiniemi vahel rüselus, sest kinnipeetu võttis suust žiletitera ja hakkas 24
(77)1-21-8355 oma kaela kraapima ja vigastama. Valvurid püüdsid teda aga takistada. Valvur S. S. haaras kinnipeetava ühest käest ja viis ta pikali maha. S. S. hoidis kinnipeetava kätt, milles oli žiletitera, kinni nii randme piirkonnast kui küünarnuki lähedalt ning surus kinnipeetu kätt vastu põrandat. E.-N. K. võttis kinni kinnipeetava sellest käest, kus ei olnud žiletitera, ning viis selle käe kinnipeetava seljale. Raul Johannes Jokiniemi osutas jõulist vastupanu, proovis (sh oma kätt) lahti saada, et ei oleks võimalik teda käeraudadega fikseerida. Samuti üritas ta isegi S. S. poolt käe kinnihoidmise ajal selle käe rannet, milles oli žiletitera, S. S. käe suunas liigutada, et seda tabada. Raul Johannes Jokiniemil ei õnnestunud S. S. aga tabada, sest viimane oli tugevam ja suutis kinnipeetu kätt piisavalt kinni hoida. Samuti hoidis E.-N. K. samal ajal kinni Raul Johannes Jokiniemi teist kätt. Seetõttu oli Raul Johannes Jokiniemil piisavalt valus, et ta andis alla ja lasi žiletitera käest lahti. Kui olukord saadi kella 09.14 ajal kontrolli alla (s.t Raul Johannes Jokiniemile käerauad peale ja žiletitera tema käest ära), siis andis tõenäoliselt valvur E.-N. K. kell 09.16 meditsiinitöötajale üle žiletitera, et viimane selle hiljem ohtlike jäätmete konteinerisse viskaks. Raul Johannes Jokiniemi viidi aga valvurite poolt kambrist minema. 82.

§ 274

lg 1 kohaselt on karistatav vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Vägivald võib seisneda nii ähvardamises

§ 120

mõttes kui ka valu tekitavas kehalises väärkohtlemises või tervisekahjustuse tekitamises

§ 121mõttes.

  1. Kohtuvaidlustes oli prokurör seisukohal (V kd tl 136 pöördel), et kuigi süüdistataval ei õnnestunud valvurile tervisekahjustusi tekitada, milline eesmärk tal kindlasti oli, ning selles osas jäi tegu katse staadiumi, siis on antud episoodis tegu lõpule viidud ähvardamisega. Nimelt sama tegevusega kui süüdistatav üritas valvurit vigastada, ähvardas ta selle žiletiteraga ka valvurit tervisekahjustuste tekitamisega. Sellises olukorras tunneb inimene ettevaatust ja hirmu, kaitseb oma tervist ja annab endale aru, et juhul, kui ta ei saa kinnipeetu käest seda žiletitera kätte, siis sellega võidakse teda vigastada.
  2. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga. Esmalt nähtub tõepoolest ülaltoodust tõenditest, et Raul Johannes Jokiniemil ei õnnestunud S. S. žiletiteraga vigastada, kuigi ta isegi kinnihoitud randmega tegi kannatanu suunas selliseid liigutusi, mis juures viibinud S. S.le ja E.-N. K.le jätsid kahtlusteta just sellise mulje, et kinnipeetav soovib valvur S. S.le vigastusi tekitada. Samuti ei maininud S. S. enda ütlustes, et talle oleks mingil viisil kinnipeetava poolt valu tekitatud. Seega

§ 121

mõttes jäi vägivalla kasutamine Raul Johannes Jokiniemi poolt katse staadiumi tema tahtest sõltumata põhjustel, sest valvurid rakendasid kahekesi sedavõrd suurt jõudu tema mahasurumiseks, et süüdistataval ei õnnestunud S. S. žiletiteraga vigastada. Seetõttu pole põhjust rääkida antud juhul ka kuriteokatsest loobumisest, kuivõrd Raul Johannes Jokiniemi tegi kõik endast oleneva (hakkas jõuliselt vastu, liigutas ka kinnihoitud kätt), et valvurit vigastada, kuid tema vastupanu lihtsalt suruti lõpuks valvurite poolt maha. 85. Teisalt, kuigi Raul Johannes Jokiniemi tahtest sõltumatult ei õnnestunud tal S. S. vigastada, siis samal ajal tehes siiski sellise eesmärgiga žiletitera käes hoidva randmega liigutusi, mis oli üheselt suunatud sellele, et S. S. võimalusel vigastada, sisuliselt süüdistatav konkludentselt ehk oma tegevuse kaudu ähvardas S. S. kehavigastuste tekitamisega. Raul Johannes Jokiniemi andis enda käitumisega selgelt mõista, et juhul, kui teda kahe valvuri poolt jõuliselt kinni ei hoitaks, siis on ta valmis ka S. S. žiletiteraga vigastama. Siinkohal nõustub kohus prokuröriga ka selles, et S. S.l oli (ning igal mõistlikul keskmisel inimesel sellises olukorras oleks olnud) põhjust karta tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise elluviimist, sest nii tema kui E.-N. K. nägid, et Raul Johannes Jokiniemi püüdis isegi kinnihoidmise ajal žiletiteraga kätt S. S. käe suunas liigutada, et teda tabada. Seega sai S. S. aru, et süüdistatav soovib teda vigastada. See oli ka üks põhjustest, miks S. S. koos teise valvuriga püüdsid kontrolli kinnipeetava üle saada ning talle käerauad peale panna. Ühtlasi 25

(77)1-21-8355 pidas Raul Johannes Jokiniemi võimalikuks, et selliselt käitudes võib valvur tema tegevuse tõttu tunda ohtu enda tervisele. Tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise viis Raul Johannes Jokiniemi lõpule hetkel, mil S. S. sai aru, et süüdistatava käeliigutused olid mõeldud selleks, et võimalusel teda vigastada.
  1. Raul Johannes Jokiniemi poolt toimepandud ähvardus, mis sisuliselt oli katse staadiumisse jäänud tervisekahjustuse tekitamine, oli seotud S. S. kui vangivalvuri ametikohustuste täitmisega. Eelnevalt on kohus juba esile toonud, et S. S.l oli kohustus takistada Raul Johannes Jokiniemil end vigastamast. Just seetõttu, et esmalt vigastas Raul Johannes Jokiniemi enda kätt, teda kambrisse vaatama ja abi andma mindigi. Seejärel kui süüdistatav soovis vigastada ka enda kaela, sekkusid valvurid kohe aktiivselt, püüdes Raul Johannes Jokiniemit kontrolli alla käeraudade peale panemise abil saada. Sealjuures on kohtupraktikas väljendatud, et vanglaametnikud on võimuesindajateks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 06.02.
  2. a otsus nr 1-19-1849/43, p 22).
  3. Žiletitera on käsitatav relvana kasutatava esemena, sest tegemist on terava objektiga, millega on võimalik väga kergesti tekitada kehavigastusi. Seda kinnitab ka asjaolu, et vahetult enne S. S. ründamist oli Raul Johannes Jokiniemi sellesama žiletiteraga endale tekitanud selliseid vigastusi, mis vajasid meditsiinilist abi ja sidumist. Üldteadaolevalt on žiletiteraga võimalik tekitada isegi eluohtlikke vigastusi. Olenevalt selles, millist kehaosa ning kui tugevalt vigastada.
  4. Seega seadis Raul Johannes Jokiniemi eesmärgiks S. S. vigastamise žiletiteraga ehk ta pani teo toime kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Kuid kui see temast mitte olenevatel põhjustel ei õnnestunud, tahtis ta vähemasti näidata enda meelsust, s.t valmisolekut valvurile selliste vigastuste tekitamiseks ehk pani kavatsetult toime relvana kasutatava esemega (s.o žiletiteraga) ähvardamise

§ 274lg 2 p 4 mõttes.

3.

  1. Tartu Vangla, 08.08.2021 lõuna kella 13 paiku
  2. Teiseks heidetakse süüdistuse kohaselt Raul Johannes Jokiniemile ette 08.08.2021 kella 13.45 paiku Tartu vangla vanemvalvurite S. S. ja K. K. ründamist füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil. Nimelt selles, et Raul Johannes Jokiniemi võttis kätega kinni vahetrellidest ja peksis jalgadega vastu K. K. käes olnud kilpi, mille tagajärjel sai K. K. kilbi äärega vastu paremat kulmu. K. K. tundis sellest valu ja sai tervisekahjustusena otsmikule muhu ja marrastuse. Pärast seda jooksis Raul Johannes Jokiniemi S. S. suunas, tema peale ning paiskas ta selili maha. Samuti pigistas kannatanu kaela. S. S. tundis kukkumise ja ründe tagajärjel mõlemas küünarnukis ja paremas õlas valu. Tervisekahjustusena sai kannatanu parema õla põrutuse ja küünarnukkidele marrastused.
  3. Kannatanu K. K. ütluste (III kd tl 113 pöördel) kohaselt töötas ta 08.08.2021 Tartu vanglas vanemvalvurina ning tema põhiülesandeks oli kinnipeetavate üle järelevalve teostamine. Tartu vangla 20.11.
  4. a käskkiri (I kd tl 6-7) kinnitab, et K. K. töötas alates 21.11.2018 Tartu vangla esimeses üksuses vanemvalvurina. Enne seda aga vangla teises üksuses.
  5. K. K. selgitas ütlusi andes (III kd tl 113 pöördel), et ta sai teistelt valvuritelt teada, et Raul Johannes Jokiniemi oli hommikuse intsidendi tõttu (vt käesoleva otsuse alapeatükki 3.1) viidud teise kambrisse ning nüüd lõuna paiku oli vaja ta tagasi enda algsesse kambrisse viia. Läks koos S. S. ja E.-N. K.ga kambri juurde, kaasas oli ka meditsiinitöötaja L. J. . S. S. ütluste (III kd tl 111) kohaselt puutus ta 08.08.2021 pärast hommikust intsidenti järgmine kord Raul Johannes Jokiniemiga kokku pärast lõunat umbes kella 1 paiku, kui mindi teostama tema üleviimist teise kambrisse. S. S. kinnitas, et üleviimise juures olid K. K. ja E.-N. K. ning ka valvemeedik L. J.. Ka tunnistaja E.-N. K. ütlused (III kd tl 123 pöördel) on teistega kokkulangevad. Nimelt läks tunnistaja pärast lõunat koos vanemvalvurite S. S. ja K. K.ga Raul Johannes Jokiniemit rahustuskambrist tagasi psühhiaatriaosakonna kambrisse viima. Tunnistaja L. J. ütluste (III kd tl 141) kohaselt töötas ta 08.08.2021 Tartu 26

(77)1-21-8355 vangla meditsiiniosakonnas valvemeedikuna ning ta oli olukorra juures, kus valvurid proovisid Raul Johannes Jokiniemit viia teise kohta.
  1. Siinkohal märgib kohus, et nii K. K. kui ka S. S. ametijuhendist nähtuvalt on neil vanemvalvuritena üheks teenistusülesandeks teostada kinnipeetavate vanglasiseseid saatmisi vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja juhenditele (vt teenistusülesannete p 4 – I kd tl 3, 8).
  2. K. K. kirjeldas (III kd tl 113 pöördel-114 pöördel), et neil oli kolme peale kaasas üks läbipaistev plastikust kilp, mida tema hoidis enda ees. Kilp ulatub peast reiteni ning õlastõlani. Kilpi oli vaja, sest kinnipeetav oli eelnevalt osutanud valvuritele vastupanu, korraldusi mitte täitnud. Lisaks oli kinnipeetav kambris end verega määrinud ja esines oht, et ta võib valvurite suunas sülitada või ka neid verega määrida. Seda, et Raul Johannes Jokiniemi oli verega end määrinud, kinnitab ka 13.08.
  3. a asitõendi vaatlusprotokoll (vt videosalvestise väljavõtteid nr 5.1, 5.8-5.13 – I kd tl 28, 32-34). Seega oli kilp mõeldud valvurite ohutuse jaoks. Kambri juures andsid Raul Johannes Jokiniemile kõigepealt korralduse tulla käeraudade paigaldamiseks vahetrellide juurde. Seda ta ei täitnud, vaid läks kambri tagumisse serva ehk trellustest võimalikult kaugele. Ka videosalvestise ja vaatlusprotokoll kinnitavad, et kui kell 13.44 liikus Raul Johannes Jokiniemi kambris ringi, siis pärast seda kui kell 13.44.27 oli S. S. avanud kambri ukse, oli ta liikunud juba kambri tagumisse nurka, seina vastu, kuhu jäi seni, kuni trelluks avati (vt I kd tl 28-31). K. K. oli kilbiga ees kaitseks, kattes kambri uksevahe, tema selja taga vasakul E.-N. K. ning paremal S. S., kes avas kambri vahetrelli lukustuse (vt ka I kd tl 30-31). K. K. aitas kaasa, et trelluks avada ning seejärel avasid trellukse. Said kambriukse lävelt edasi, kuid trellukse lävelt edasi ei jõudnud, sest niipea kui trelluks avanes, jooksis Raul Johannes Jokiniemi nende suunas, astus metallvoodile, hüppas sealt kätega rippuma trellukse külge ning lõi umbes 5-6 korda kiirelt ja tugevalt jalgadega kilbi suunas ning ka vastu kilpi. Seda, kuidas kell 13.45.11 kambri taga nurgast hooga startiv Raul Johannes Jokiniemi hüppas esmalt voodile ja seejärel kätega trellukse külge rippu, lüües samal ajal jõuliselt ja korduvalt mõlema jalaga vastu kilpi, kinnitab ka vangla videosalvestis (kuni kell 13.45.14) ning selle osas koostatud vaatlusprotokoll (vt I kd tl 31-34; videosalvestis DVD-plaadil – I kd tl 49). Kuna Raul Johannes Jokiniemi tabas kilbi ülemist nurka enda keharaskusega, siis K. K. ei suutnud seda kilpi hoida ja kilp tabas teda mitu korda paremale kulmu piirkonda.
  4. S. S. ütlused kinnitavad K. K. ütlusi, mis omakorda riimusid videosalvestiselt nähtuvaga. Nimelt S. S. sõnul (III kd tl 111-111 pöördel, 112 pöördel) andsid nad kambri juures Raul Johannes Jokiniemile korralduse tulla käeraudade paigaldamiseks vahetrellide juurde. Käeraudade paigaldamine oli vajalik valvurite ohutuse tagamiseks, sest eelnevalt samal päeval oli Raul Johannes Jokiniemi üritanud teda (s.o S. S.) žiletiteraga vigastada. Ühtlasi oli neil enesekaitseks kaasas kilp, mida hoidis K. K.. S. S. ja E.-N. K. seisid K. K. selja taga. Kinnipeetav korraldusele ei allunud ja vahetrellide juurde ei tulnud. Seetõttu otsustati kambrisse siseneda kilbi varjus, et talle käeraud paigaldada. Avasid vahetrellide ukse ning kohe kui vahetrellide uks oli avatud ja lahti tehtud, jooksis Raul Johannes Jokiniemi nende suunas, hüppas vahetrellide ülemise ääre külge, hoidis sealt kätega kinni ja samal ajal lõi jalgadega korduvalt vastu kilpi.
  5. Ka E.-N. K. kirjeldus toimunust (III kd tl 123 pöördel) langeb kokku K. K. ja S. S. ütlustega. Nimelt oli K. K. kilbiga. Kinnipeetavale anti korraldus tulla käeraudade paigaldamiseks vahetrellide juurde, kuid kuna ta korraldusele ei allunud, siis otsustasid kambrisse minna, et käerauad paigaldada. Tunnistaja täpselt ei mäleta, kas tema või S. S. tegi vahetrellide luku lahti. Videosalvestise vaatlusprotokoll ning K. K. ütlused kinnitavad, et vahetrellide luku avas S. S. (I kd tl 31). Vahetrellide lahti tegemisel jooksis kinnipeetav üle voodi kambriukse suunas, hüppas kätega vahetrellide külge ja tegi järjest korduvaid lööke kilbi vastu, mida hoidis K. K.. Kuigi K. K. hiljem (kui kinnipeetav oli tagasi kambrisse pandud) 27
(77)1-21-8355 ütles, et ta sai kilbiga vastu pead, täpsemalt vastu kulmu ja see valutab, siis sündmuse ajal tunnistaja seda ise pealt ei näinud, sest sellel ajal võttis ta teenistusrelva gaasi vöölt ja lasi kinnipeetava näo piirkonda. Videosalvestis ja selle vaatlusprotokoll kinnitavad, et E.-N. K. gaasi tõepoolest kasutas (I kd tl 35 – kuigi hoidis seda video kohaselt paremas käes, mitte vasakus, nagu märgitud protokollis). Gaas ei mõjunud kinnipeetavale, kuna kinnipeetav tegi lööke edasi. K. K. sõnul kasutas antud sündmuse ajal E.-N. K. kinnipeetava peal gaasi, aga see teda ei tabanud ehk see ei mõjunud (III kd tl 114 pöördel). Arvestades, et Tartu Ülikooli Kliinikumis toimunud läbivaatusel tuvastati K. K.l pipragaasi tõttu silmist pisaravool (I kd tl 50), siis on põhjust arvata, et see gaas tabas kinnipeetava asemel hoopis teda.
  1. Tunnistaja L. J., kes viibis sündmustest umbes 3-4 meetri kaugusel, kinnitas enda ütlustes (III kd tl 141 pöördel) samuti, et ta nägi, kuidas Raul Johannes Jokiniemi haaras kätega ülevalt trellidest ning pärast uste avamist hüppas ta jalad ees valvuritele otsa. Täpsemalt jalgadega jõuliselt vastu valvuri kilpi. Videosalvestise vaatlusprotokolli kohaselt oli tunnistaja kogu aja koridoris ning peamiselt seisis läheduses, kui valvurid üritasid kinnipeetavat kontrolli alla saada (I kd tl 29, 35-45). Pärast sündmust kui tunnistaja valvureid üle vaatas, siis nägi, et jalgadega kilbi löömise tõttu sai kilpi hoidnud valvur kilbiga vastu pead, täpsemalt vastu otsmikku ning sellest tekkis pindmine vigastus.
  2. Raul Johannes Jokiniemi poolt jalgadega kilbi tabamise tagajärjel tundis K. K. enda sõnul (III kd tl 114) valu paremas kulmus ja otsmiku piirkonnas. Löök oli nii tugev, et kulmu juurde tekkis kõva tükk ning sinikas. Peavalu oli tunda ka järgmise päeva hommikul. Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhust (I kd tl 50) nähtuvalt pöördus K. K. 08.08.2021 pärast kella 22 Tartu Ülikooli Kliinikumi, sest Tartu vanglas tööl olles ründas teda kinnipeetav, hüpates jalgadega vastu kilpi, mis vigastas nägu – peas marrastus ning paremal kulmul hematoom ehk sinikas. K. K.l tuvastati pea pindmised hulgivigastused, marrastus ja muhk otsimiku keskel juuksepiiril ning pipragaasi tõttu silmist pisaravool. Lisaks oli K. K.l parema kulmu piirkonnas valus. Haigusjuhule lisatud foto kinnitab samuti, et K. K.l oli otsmikul juuksepiiri juures muhk ja marrastused (I kd tl 51). Seega on tuvastatud, et K. K. tundis Raul Johannes Jokiniemi ründe tõttu valu paremas kulmus ja otsmiku piirkonnas. Lisaks põhjustas kinnipeetav K. K.le ka tervisekahjustustena parema kulmu juurde sinika, otsmikule juuksepiiri juurde marrastuse ning muhu.
  3. Kuigi S. S. sõnul sai K. K. jalalöökide tagajärjel kilbi äärega ka vastu kätt (III kd tl 111 pöördel), siis nimetatud asjaolu pole maininud ei K. K. ega tunnistaja E.-N. K. ning sellist vigastust pole fikseeritud ka meditsiinitöötajate poolt. Isegi kui kilbi äär tabas kannatanu K. K. kätt, siis tuvastatu kohaselt valu või tervisekahjustust sellest talle ei tekkinud.
  4. K. K. ütluste kohaselt (III kd tl 114-114 pöördel) tõmbas Raul Johannes Jokiniemi pärast kilbi löömist ennast trellukse küljest kokku, kükitas põrandale ja pääses seetõttu kilbi altservast mööda. Siinkohal märgib kohus, et videosalvestisest ja selle vaatlusprotokollist nähtub, et jalalöökidega kilbile õnnestus Raul Johannes Jokiniemil valvureid trellustest piisavalt kaugele tõrjuda, et tal oli võimalik vabalt end rippest lahti lasta ja maanduda väljaspool trelluksi (vt I kd tl 34-35). K. K. väljus seepeale kambrist ja nägi, et Raul Johannes Jokiniemi ja valvuri S. S. vahel on seina ääres rüselus. Mõlemad olid kummargil ning Raul Johannes Jokiniemi üritas oma kätt ümber S. S. kaela panna. K. K. vabanes kilbist ja koos E.-N. K.ga saadi kinnipeetav põrandale kinni.
  5. S. S. kirjeldab pärast kilbi löömist olukorda sarnaselt (III kd tl 111 pöördel-112). Nimelt lasi Raul Johannes Jokiniemi end seejärel vahetrellide ülemise ääre küljest rippest lahti, hüppas alla ning jooksis kilbi vahelt läbi S. S. suunas talle peale ja haaras S. S.st kinni, mistõttu kukkusid nad selili pikali maha. Tema oli all ja Raul Johannes Jokiniemi tema peal. Sellel hetkel tundis S. S. enda sõnul valu mõlemas küünarnukis. Küünarnukid olid ka natukene katki ning tuli ka natukene verd. Kui Raul Johannes Jokiniemi oli tema peale kukkunud, tekkis neil rüselus, mille käigus S. S. tundis, kuidas Raul Johannes Jokiniemi 28
(77)1-21-8355 hoiab enda kätt tema pea ümber. Seda, et Raul Johannes Jokiniemi hoidis rüseluse käigus kinni valvur S. S. peast, täpsemalt kaela- ja kõri piirkonnast, kinnitab ka videosalvestis ja selle vaatlusprotokoll (I kd tl 37). Seejärel sai S. S. selle kinnipeetava käe kätte ning paigaldas käerauad. Vabatahtlikult kinnipeetav käeraudasid paigaldada ei lasknud, vaid osutas vastupanu, hoidis ka käsi kõhu all (vt ka videosalvestiselt kell 13.46.12-13.46.24).
  1. E.-N. K. selgitused selles osas, mis toimus pärast Raul Johannes Jokiniemi poolt vastu K. K. hoitud kilbi löömist, ühtivad samuti eelkirjeldatuga. Nimelt selgitas E.-N. K. (III kd tl 123 pöördel-124), et seejärel lasi kinnipeetav rippumisest lahti, komistas ja pressis end kuidagi ametnike, kilbi ja vahetrellide vahelt välja koridori, kus puutus joostes esimesena kokku S. S.ga ning siis tekkis neil rüselus. Tundus, et Raul Johannes Jokiniemi tahtis maadeldes võtta kinni S. S. kaelast. Järgnevalt olid nad juba pikali maas. Lõpuks asetasid kinnipeetava ühiselt pikali maha. K. K. hoidis kinnipeetava jalgu kinni (vt ka I kd tl 39, 44), tunnistaja üht kätt (vt ka I kd tl 40) ja kohale oli jõudnud ka vanemvalvur Eero Eessaar.
  2. Tunnistaja L. J. ütluste kohaselt (III kd tl 141 pöördel) järgnes kilbi löömisele rüselus koridoris. Raul Johannes Jokiniemit üritati valvurite poolt kinni hoida, aga ta hakkas kätejalgadega vastu, üritades haardest vabaneda. Lööke ta siiski teha ei saanud, sest oli valvurite poolt pandud kõhuli asendisse. Koridoris toimunud rüselust ning kinnipeetava kontrolli alla saamist ja viimase vastupanu sellele kinnitab ka videosalvestis ning selle vaatlusprotokoll (I kd tl 35-41).
  3. Pärast tööpäeva käis S. S. enda sõnul (III kd tl 112-112 pöördel) EMO-s vigastusi fikseerimas, kuna tal valutasid küünarnukid ja õlg. Sel põhjusel väljastati talle ka töövõimetusleht. Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhust (I kd tl 62) nähtuvalt pöördus S. S. 08.08.2021 pärast kella 22 Tartu Ülikooli Kliinikumi, sest Tartu vanglas tööl olles jooksis kinnipeetav talle selga ja kukkudes vigastas ta mõlemat küünarliigest ja paremat õlga. S. S.l tuvastati küünarvarre pindmised hulgivigastused, küünarnukkide mõlemapoolsed marrastused ja parema õla põrutus. Haigusjuhule lisatud foto vigastustest kinnitab samuti, et S. S. küünarnukid olid punetavad ning marraskil (I kd tl 63). K. K. nägi vahetult pärast sündmust kambri juurest minema liikudes S. S. küünarnukkidel nahamarrastusi ning S. S. ütles talle, et tal mõlemad küünarnukid ja ka üks õlg valutavad (III kd tl 114). Kuidas täpselt küünarnukkidele marrastused tekkisid, seda K. K. pealt ei näinud, aga eeldab, et ikkagi rüseluse käigus kinnipeetavaga. E.-N. K. nägi samuti S. S. küünarnukkidel marrastusi (I kd tl 123 pöördel, 125). Sealjuures nähtub ka videosalvestise vaatlusprotokollist (foto nr 5.28 – I kd tl 42; videol kell 13.46.55), et S. S. parema käe küünarnuki piirkond on punetav ja kergete vigastustega.
  4. Seega on tuvastatud, et Raul Johannes Jokiniemi ründe tõttu tundis S. S. valu nii küünarnukkides kui ka paremas õlas. Sealjuures küünarnukkides tundis ta valu kohe kui nad rüseluse käigus pikali kukkusid. Õlg valutas S. S.l juba vahetult pärast sündmust. Lisaks põhjustas kinnipeetav S. S.le ka tervisekahjustuS.a küünarvarre pindmised hulgivigastused ja küünarnukkide marrastused ning parema õla põrutuse.
  5. Kokkuvõtlikult kinnitab eeltoodu, et Raul Johannes Jokiniemi põhjustas enda valvureid ründava käitumise ning tegevusega K. K.le ja S. S.le nii valu kui ka tervisekahjustusi ehk ta kasutas vangla valvurite vastu, kes täitsid võimuesindajatena vaid oma ametiülesandeid (läksid paigutama Raul Johannes Jokiniemit rahustuskambrist tagasi esialgsesse kambrisse) füüsilist vägivalda.
  6. Kuivõrd kohtu tuvastatu kohaselt pani Raul Johannes Jokiniemi sama päeva (s.o 08.08.2021) hommikul toime

§ 274

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, siis tuleb tema lõunane tegevus kvalifitseerida

§ 274

lg 2 p 3 järgi ehk korduva vägivalla kasutamisena võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. 107. Subjektiivsest küljest tegutses Raul Johannes Jokiniemi kavatsetult

§ 16lg 2 29

(77)1-21-8355 mõttes. Juba see asjaolu, et vahetult enne kambriukse avamist kõndis ta kambris ringi, aga nii kui kambriuks avanes, jäi kambri kõige tagumisse nurka, keeldudes tulemast vahetrellide juurde, näitab, et ta oli valvurite tulekuks valmis – tal oli plaan. Ühtlasi kinnitab toimunu, et kambri kõige kaugemasse ossa jäämine oli vajalik selleks, et piisavalt hoogu võtta hüppamaks vahetrellide ukse peale kätega rippesse ning loomaks võimaluse lüüa valvureid jalgadega, millised löögid on ilmselgelt tugevamad kui rusikalöögid oleksid olnud. Eriti veel kilbi vastu. Videosalvestis ilmestab kõige paremini seda, kuidas süüdistataval oli kindel eesmärk valvureid vigastada, sest jalgadega lõi ta valvurite kilpi korduvalt ning väga jõuliselt. Siinkohal nõustub kohus prokuröriga (V kd tl 137) selles, et vahetrellidele hüppas süüdistatav teadlikult alles siis, kui vahetrellide uks oli juba lahti, mitte enne, mis kinnitab, et ta soovis valvureid rünnata, mitte pelgalt hirmutada. Selliselt käitudes pidas Raul Johannes Jokiniemi võimalikuks, et ta põhjustab valvuritele mitte ainult valu, vaid seetõttu võivad nad ka viga saada. Sealjuures oli tal ükskõik, kes valvuritest võib viga saada, sest tema rünnaku objektiks olid kõik, kes talle tee peale ette jäid.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.