Obsah (4)

§ 100§ 101§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 12. juuli 2022.a, Tallinnas Hagihind 3600

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. 8. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

2 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.
2. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama elatisenõudele alates
3. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest (vaata Riigikohtu 22.06.2022.a kohtuotsust kohtuasjas nr 2-19-19160 punkt 13). 10.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 11.

§ 100

lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 102

lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

1. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
2. oktoobri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
4. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 20.10.2021.a miinimummääras. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Kuna hagejad on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses ja alla selle, siis ei olnud hagejatel vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.
5. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja J. J.i igakuised kulud kokku 461 eurot, s.h: eluasemekulud 48 eurot, toit 150 eurot; sidekulud 18 eurot, hügieenitarbed 30 eurot, kulutused koolikohustuste täitmisele 80 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, muud kulud 35 eurot. Siia juurde lisanduvad vajadusel kulutused tervishoiule.
6. Hageja V. J.i igakuised kulud moodustavad kokku 381 eurot, s.h: eluasemekulud 48 eurot, toit 150 eurot; sidekulud 8 eurot, hügieenitarbed 25 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, muud kulud 50 eurot. Siia juurde lisanduvad vajadusel kulutused tervishoiule.
7. Kohtu hinnangul on eelpool loetletud kulutused mõistlikud ja vajalikud. Ka kostja pole igakuiseid kulutusi vaidlustanud.
8. Samas on kostja palunud, et kohus mõistaks temalt elatise välja alles siis, kui ta vabaneb kinnipidamisasutusest s.o 01.06.2025.a. Kostja märgib, et ta ei tööta ning tal puudub sissetulek. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud ei ole aluseks alaealisele lapsele elatise mitte tasumiseks.
9. Kohus võib seaduse kohaselt küll mõjuval põhjusel vähendada elatist, kuid seadus ei võimalda üksnes sellise asjaolu pinnalt nagu kinnipidamisasutuses viibimine, vabastada isikut alaealisele lapsele elatise maksmisest. Seega puudub kohtu arvates mõjuv põhjus elatise mitteväljamõistmiseks. Hagejad taotlevad igakuise elatise väljamõistmist 200 eurot 3 kuus s.o elatise baassummas alates 20.10.2021.a.
10. Hagejate ema väidetel on tema perekonna sissetulek 1930 eurot kuus (hageja elab koos uue elukaaslasega). Hagejate ema saab riigilt toetusi kokku 650 eurot kuus. Hagejate seaduslik esindaja kasvatab peale hagejate veel temal 2019.a ning 2021.a sündinud lapsi.
11. Kostja on kohtule avaldanud, et ta viibib kinnipidamisasutuses ning tal puudub sissetulek. Kostjal puudub kinnisvara ja vallasvara. Kostjal rohkem alaealise lapsi peale hagejate ei ole.
12. Kohus on teinud kooskõlas TsMS § 230 lg 3 ja lg 5 järelpäringud äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja liiklusregistrisse ning nimetatust nähtub, et nii hagejate emal kui ka kostjal puuduvad kinnisvara, mootorsõidukid ning osalused äriühingutes.
13. Hagi kohtule esitamise seisuga moodustas elatise seadusjärgne miinimummäär summas 292 eurot. Alates 01.01.2022.a jõustunud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot.

1. Seega oli hagejatel seaduse kohaselt õigus perioodil 20.10.2021.a kuni 31.12.2021.a taotleda elatist miinimummääras 292 eurot kuus. Hagejad on taotlenud ühele hagejale elatist 200 eurot kuus. Seega on hagejad taotlenud tagasilulatuvalt elatist vähem kui 2021.a kehtinud seadus miiniummääras elatist ette nägi.
2. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjalt väljamõistetava elatise summa suurusel tuleb arvestada hagejate nõudega, baassummaga ning sellega, et lastele tuleb tagada võrdses suuruses elatis. Kostjal on alaealisele lapsele ülalpidamise andmise kohustus. Samaväärses summas lasub ülalpidamiskohustus ka hagejate emal.
3. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd kohus on seisukohal, et hagejatele tuleb tagada võrdne kohtlemine ja võrdses suuruses elatis, siis kuulub kostjalt hageja J. J.i kasuks väljamõistmisele igakuine elatis summas 200 eurot alates 20.10.2021.a kuni J. J.i täisealiseks saamiseni, s.o XXX.a ja hageja V. J.i kasuks väljamõistmisele igakuine elatis summas 200 eurot alates 20.10.2021.a kuni V. J.i täisealiseks saamiseni, s.o XXX.a. 26.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette hagejate hagiavalduses taotletud arveldusarvetele iga kuu

1. kuupäevaks.
2. Kohus selgitab, et asjaolude muutumisel võib elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
4. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 3600 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
5. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Ann Meriluht Kohtunik 5