KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 07. oktoober 2022, Tallinn 3-22-851 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus 3-22-8

“) § 23 lg 1 alusel. Tallinna Halduskohtu 08.06.2022 määrusega nr 3-22-851 pikendati puudutatud isiku kinnipidamise tähtaega kuni 08.10.

2. PPA esitas 03.10.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Taotluse kohaselt esineb puudutatud isiku puhul jätkuvalt põgenemise oht neil samadel asjaoludel, millele on osutatud juba haldusasjas 3-21-2745 tehtud kohtumäärustes. PPA toob välja, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes enda väljasaatmise edasilükkamiseks. Samuti leiab PPA, et põgenemisohtu kinnitab asjaolu, et puudutatud isik peeti kinni Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning see, et ta andis rahvusvahelise kaitse menetluses ebausaldusväärseid ütlusi. PPA hinnangul saab puudutatud isiku senise käitumise pinnalt järeldada, et ta ei soovi naasta oma kodumaale, mis suurendab ohtu, et ta hakkab väljasaatmisest kõrvale hoidma. Kohtuistungil selgitas PPA, et kuna 03.10.2022 jõustus lõplikult haldusasjas 3-22-494 tehtud kohtuotsus ning lõppes seega selles kohtuasjas kohaldatud esialgse õiguskaitse kehtivus, siis alustab PPA kohe puudutatud isiku väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemisega.
3. Puudutatud isik vaidles kohtuistungil PPA taotlusele vastu, avaldades, et soovib viibida varjupaigataotlejate majutuskeskuses Vaol, kuna ta on rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsust puudutava ringkonnakohtu otsuse vaidlustanud Riigikohtus ning vajadusel soovib selle edaspidi vaidlustada Euroopa-tasandi kohtuinstantsides. KOHTU PÕHJENDUSED Leian, et PPA taotlus tuleb rahuldada. Puudutatud isik on välismaalane, kellel puudub
4. Eestis viibimiseks seaduslik alus. Tema rahvusvahelise kaitse taotlus on tagasi lükatud ning talle on tehtud lahkumisettekirjutus. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Riigikohus teinud 03.10.2022 määruse, millega keeldus haldusasjas 3-22-494 puudutatud isiku kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Sellega on puudutatud isiku jaoks rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse vaidlustamise võimalused ammendunud. Ühtlasi tähendab see, et igal juhul puudub alus puudutatud isiku majutamiseks rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses Vaol. 6.

§ 23

lg 1 punkti 1 kohaselt võib välismaalast kinnipidamiskeskuses kinni pidada, kui esineb tema põgenemise oht.

§ 68

punkti 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui tema hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Nõustun PPA hinnanguga, et puudutatud isik on oma senise käitumisega andnud üheselt mõista, et ei soovi naasta oma kodakondsusriiki. Seejuures nähtub eelkõige haldusasjas 322494 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsusest, et puudutatud isik esitas ilmselgelt põhjendamatu taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks ehk püüdis varjupaigaõigust kuritarvitada. Samuti nähtub eelviidatud kohtuotsusest, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse menetluses enda väidete kohta ebausaldusväärseid (tõenäoliselt võltsitud) tõendeid. Asjaolud, millega on varasemates kohtumäärustes (nii haldusasjas 3212745 kui haldusasjas 3-21-851) põhjendatud puudutatud isiku kinnipidamise vajalikkust ja 2 proportsionaalsust, ei ole muutunud. Vastupidi, olukorras, kus puudutatud isiku jaoks on rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse vaidlustamise võimalused ammendunud ning samas on endiselt tema varasema käitumise ja väljaütlemiste pinnalt usutav, et ta ühelgi juhul ei soovi naasta oma kodakondsusriiki, saab teha järelduse, et tal puudub igasugune motivatsioon PPA-ga koostöö tegemiseks seoses enda väljasaatmise korraldamisega. Seega on usutav, et vabaduses viibides hakkaks puudutatud isik väljasaatmisest kõrvale hoidma, võimalik et põgenedes Eestist teistesse Schengeni ala riikidesse, mis sisepiiridel piirikontrolli puudumise tõttu oleks võrdlemisi lihtne. Nõustun PPA seisukohaga, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine puudutatud isiku suhtes ei tagaks väljasaatmist piisavalt.

§-s 10 nimetatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab riigis ebaseaduslikult viibiva välismaalase vastu teatud usaldust, mida puudutatud isik oma senise käitumisega õigustanud ei ole. Seda käitumist iseloomustavad eelkõige põhjendamatu ning valeväidetele tugineva rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine, samuti ebaseaduslik piiri ületamine. Puudutatud isiku varasem käitumine koosmõjus tema poolt rahvusvahelise kaitse menetluses antud selgitustega Kuubalt lahkumise asjaolude ning edasise tegevuse ja plaanide kohta, õigustab järeldust, et puudutatud isik võib vabaduses viibides kasutada erinevaid lubamatuid võtteid selleks, et vältida enda väljasaatmist ning saada võimalus jääda Euroopasse. Neil asjaoludel tuleb puudutatud isikut jätkuvalt kinni pidada. Puudutatud isiku kodakondsuses ei ole kahtlust ning tal on kehtiv reisidokument, mistõttu ei ole põhjust arvata, et väljasaatmine oleks perspektiivitu. Kuna puudutatud isiku kodakondsusriik asub kaugel, on väljasaatmiseks vaja teha ettevalmistusi, mis võtavad teatud aja. Vajadusel peab puudutatud isik ise osutama kaasabi väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks.

§ 25lg 2 kohaselt pikendab halduskohus kinnipidamise tähtaega 4 kuu kaupa.

Kuna

1. kinnipidamise eesmärk on üksnes puudutatud isiku väljasaatmise tagamine, siis tuleb puudutatud isik väljasaatmise võimaluse tekkimisel vabastada ja Eestist välja saata. Puudutatud isikule on Tartu Ringkonnakohtu 01.12.2021 kohtumäärusega 3-21-2745
2. määratud riigi õigusabi. Riigi õigusabi jätkuvuse põhimõttest tulenevalt on sel alusel riigi õigusabi osutatud ka käesolevas asjas. Lisaks sellele oli puudutatud isikule määratud riigi õigusabi esindamiseks rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamiseks haldusasjas 3-22-
3. Puudutatud isik esitas 27.07.2022 Tallinna Halduskohtule ja Tallinna Ringkonnakohtule avalduse, milles teatas, et ei soovi enam riigi õigusabi. Haldusasjas 3-22494 tegi Tallinna Ringkonnakohus 01.09.2022 määruse, millega lõpetas riigi õigusabi andmise. Käesolevas asjas teatas puudutatud isik enne 05.10.2022 kohtuistungit, et ei pea riigi õigusabi osutaja osalemist istungil vajalikuks. Kohtuistungil teatas puudutatud isik, et riigi õigusabi osutamine on talle teadaolevalt juba lõppenud ega soovinud riigi õigusabi vajalikkusega seotud küsimusele vastata. Riigi õigusabi andmise eelduseks on üldjuhul riigi õigusabi saaja vastav soov. Antud juhul on puudutatud isik selgelt väljendanud, et ei soovi riigi õigusabi. Kuna haldusasjas 3-22-494 tehtud kohtumäärus ei lõpetanud riigi õigusabi andmist käesolevas asjas, on alus selle lõpetamiseks nüüd. Puudutatud isik ei vaja tingimata riigi õigusabi oma kinnipidamiskeskuses kinni pidamise tähtaja pikendamisega seotud küsimustes. Talle on tagatud suuline tõlge kohtuistungil ning kohtulahendite tõlkimine riigi kulul. See on tema õiguste kaitseks piisav ning avalik huvi talle riigi õigusabi andmise järele puudub. Eeltoodust tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmine lõpetada. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 31.01.2023 MÄÄRUSEGA