3-23-512/2

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-512 Haldusasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja X Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse lahendamine RESOLUTSIOON
2. Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
3. Asendada käesolevas määruses taotleja nimi tähemärgiga. SELGITUSED Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Sekretäril saata määrus taotluse esitajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tallinna Halduskohtus registreeriti 06.03.2023 X taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib taotleja saada riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi taotletakse Jõelähtme valla õigusvastase ettekirjutusega, millega peatati ehitustegevus taotlejale kuuluval kinnistul, tekitatud kahju hüvitamiseks. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Taotleja ostis
5. a Jõelähtme valda maatüki ning alus sellele ehitustegevust. Suvel
6. a algatati riiklik järelevalve, mille tulemusel tehti septembris
7. a ettekirjutus ehituse peatamiseks ning uute dokumentide esitamist seoses ehitustegevusega. Ettekirjutust täitma asudes selgus, et ehitusprojekti asendiplaani koordinaatide järgi ei olnud võimalik Jõelähtme valla territooriumile elamut ehitada. Tehtud oli jäme projektiviga.
8. a selgus, et Maa-ameti kodulehele ei ole kantud taotleja poolt ehitatav maja, vaid võõras hoone, mida taotleja ei ole kunagi plaaninud ehitada. Septembris
9. a leppis taotleja vallaga kokku, et esitab vana, kuid parandatud ehitusprojekti. Oktoobris
10. parandatud ehitusprojekt ei sobinud ning nõuti täiesti uue ehitusprojekti esitamist. Novembris
11. a selgus, et lisaks uuele ehitusprojektile tuleb taotleda uus ehitusluba.
12. a ettekirjutus uut ehitusluba ei nõutud. Taotlejale on tekkinud ehitustegevuse peatamiseks kahju, kuivõrd pooleli olev ehitis on saanud ilmastikukahjustusi. Ehitustegevuse peatamisest tekkinud kahjulik mõju lõppes
13. a aprillis, kui taotlejale väljastati uus ehitusluba ning ehitustegevus võis jätkuda. 3-23-512 KOHTU PÕHJENDUSED
14. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 alusel on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel käesolevas peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.
15. Lähtudes RÕS § 10 lg-st 2, esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks kohtule, kelle pädevusse kuulub kaebuse läbivaatamine, kui taotleja soovib riigi õigusabi halduskohtumenetluses kaebuse koostamiseks. Kuna taotleja soovib esitada kaebuse Jõelähtme valla vastu õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks, siis vaatab Tallinna Halduskohus taotluse läbi (vt justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad„ § 2 lg 5 p 1).
16. Käesoleval juhul on taotletud isiku esindamist halduskohtumenetluses.
17. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Taotlusele on lisatud isiku majandusliku seisundi teatis. Kohus ei asu käesolevaga analüüsima, kas taotleja majanduslik seisund võimaldaks tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või mitte, kuivõrd sõltumata taotleja majanduslikust seisundist tuleks riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 punktide 1 ja 5 alusel.
18. RÕS § 7 lg 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Isiku võimelisus kaitsta halduskohtumenetluses oma õigusi ei tähenda, et see kehtib vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust; hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti isiku senisest käitumisest protsessis (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7).
19. Käesoleval juhul on taotleja eesmärgiks taotleda Jõelähtme vallalt õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamist.
20. Kohus selgitab, et HKMS § 2 lõigetes 4-6 sätestatud põhimõtetest tulenevalt on halduskohtul kohustus tagada asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine ning tagada kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhus ja võrdne võimalus esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid. Samuti peab halduskohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega tagama, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata menetlusosalise õigusliku kogenematuse tõttu. Seega aitavad halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist ning kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seetõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised.
21. Käesoleval juhul on taotleja kirjeldanud riigi õigusabi taotluses faktilisi asjaolusid arusaadavalt ning taotlusest võib järeldada, et taotleja on osalenud riikliku järelevalvemenetluses isiklikult. Seetõttu võib eeldada, et taotleja suudaks ise ennast kohtumenetluses kaitsta.
22. Tulenevalt RÕS § 7 lg 1 punktist 5 ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Taotleja hinnangul on talle otsest varalist kahju tekitatud Jõelähtme valla septembris 2018 tehtud ettekirjutusega. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg-le 4 võib hüvitamiskaebuse esitada kolme 2