Obsah (7)

§ 9§ 40§ 1§ 4§ 3§ 13§ 34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-4668 Tsiviilasi

§ 9

lg 1 kohaselt asjassepuutuvate korteriomanike omavahelisel kokkuleppel võib muuta olemasolevate eriomandite ulatust. Uue korteriomandi loomiseks on vajalik kõigi korteriomanike kokkulepe. Eriomandi ulatuse muutmisele kohaldatakse asjaõigusseaduses kinnisasjade ühendamise ja jagamise kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Avaldaja taotles ka kohtueelse õigusabi kulude hüvitamist. Maakohus tuvastas, et õigusabi on osutatud avaldajale enne kohtusse pöördumist, avaldaja on need kulud kandnud, seega on tekkinud kahju ja see on tõendatud. Maakohus leidis, et kulud on põhjendatud ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahju hüvitisena 1170,80 eurot. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kohus leidis, et, et avaldaja esindaja ajakulu kokku 18 tundi ja 20 minutit on kohati ülepaisutatud, samuti sisaldab menetluskulude nimekiri ka neid toiminguid, mis olid nimetatud kohtueelsete õigusabitoimingute all Maakohus vähendas sel põhjusel õigusabile kulunud ajakulu ning luges põhjendatuks 11 tundi (tunni hinnaga 160 eurot) s.o 1760 eurot, millele lisandub käibemaks 352 eurot, kokku 2112 eurot. Menetluskulud (riigilõiv + õigusabikulud) on 2162 eurot. Menetluskuludelt tuleb puudutatud isikul tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. MÄÄRUSKAEBUS

1. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
2. detsembri 2022 määrus ja jätta avaldus rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning kohustada avaldajat tasuma menetluskuludelt viivist. Määruskaebuse esitaja väidete kohaselt on maakohus asja lahendamisel jätnud asjast puudutatud isiku vastuväitena esitatud asjaolud tuvastamata või need ebaõigesti tuvastanud, samuti kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mis kokkuvõttes on viinud ebaõige kohtulahendini. Kohtulahendi põhjendused on vastuolulised ja kohati ebaselged. 3 Maakohus on kohtumääruse põhjenduste p-s 10 märkinud, et puudutatud isiku eriomandi koosseisu kuuluva eriomandi eseme osa pindalaga 18,6 m2 on lammutatud, ei ole tõendatud. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus on ebaõigesti tuvastanud, et tõendamata on korteriomanike poolt enne 2013 novembrit ruumi nr 21 nimetusega kuur lammutamine. Maakohus on jätnud tähelepanuta arhitekti Sulev Ilvese kinnituskirjast tuleneva, et 2020 aasta jaanuaris ei olnud enam olemas ruumi nr 21 (kuur). Maakohus jättis kaasamata Viljandi Linnavalitsuse ja Sulev Ilvese. Maakohus ei ole selgitanud, kas korteriühistu poolt majandamiskulude jagamine eriomandi ruutmeetrite järgi on seaduspärane. Määruskaebuse esitaja arvates peab korteriühistu võtma majandamiskulude jagamisel aluseks reaalsed korteriomandite andmed, mitte andmed, mis on ilmselgelt valed. Maakohus ei ole kohtumenetluse eelse õigusabi kulude välja mõistmisel hinnanud teenuse mahu ulatust ja selle vajalikkust, vaid lähtunud eeldusest, et kui see on kantud, siis kahju on tekkinud. Puudutatud isiku vastuväite, et õigusabikulude nõue on liialt suur, on jäetud tähelepanuta.
3. Avaldaja leiab, et määruskaebus tuleks jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu 21.12.2022 kohtumäärus muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus tutvunud asja materjalidega leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas avaldaja nõude 4 140, 28 eurot ületavas osas. Viivise ja menetluskulude osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 4 140, 28 eurot ning jätab määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
5. Ringkonnakohus märgib, et selle vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas korteriühistu põhikirjas on majandamiskulude jagamine lepitud seadusest erinevalt kokku.

§ 40

lg 1 alusel teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama sätte teise lõike järgi võib korteriühistu põhikirjaga ette näha

§ 40

lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Esitatud põhikirja (tl 7) punktist 4.2.6.1. nähtub, et küttekulu jaotatakse lähtuvalt korteriomandite ruutmeetritest. 8. Korteriomand koosneb

§ 1ja 4 järgi kahest osast – eriomandist ja kaasomandi mõttelisest osast.

See osa maast ja ehitistest, mis ei ole eriomandis, on kaasomandis (

§ 4lg 4).

Kaasomandi mõttelise osa suurus ei pea alati olema täpses võrdelises seoses eriomandi suurusega (vt ka RKTKo 2-17-9822, p 18). Järelikult on põhikirjas

§ 40

lõikest 1 erinevalt kokku lepitud, kuna põhikirja järgi ei jaotata küttekulu kaasomandi mõttelise osa suuruse järgi, mis ei pruugi olla võrdeline eriomandi suurusega. Kuna eriomandi suurust väljendatakse tavapäraselt ruutmeetritega, samuti on käibes levinud korteriomandi suurusena eriomandi suuruse nimetamine, võib asuda seisukohale, et põhikirja punktis 4.2.6.1. nimetatud korteriomandi suurus on eriomandi suurus. Seega on põhikirja alusel jaotatud küttekulu vastavalt eriomandi suurusele. Sellist majandamiskulude jaotamist ei saa iseenesest

4 § 40 lõike 2 mõttes pidada ebamõistlikuks või ülemääraselt korteriomaniku õigustatud huve kahjustavaks. 9. Ringkonnakohus selgitab, et eriomand ei tähenda köetava pinna suurust. Eriomandi ese on ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Eriomandi kokkuleppe alusel loodud eriomandi suurus on korteriomandi õigust loov sisu. Seega ei ole võimalik väita, et eriomandi suurus ei vasta tegelikkusele või on ebaõige. Tegu ei ole deklaratiivse kandega, mis näitab tegelikult kasutatavat või köetavat pinda, kuna eriomandi suurus väljendab omandi suurust iseenesest. Kuna eriomand luuakse kaasomandike kokkuleppega

§ 3lg 1 alusel, saab ka eriomandi suurust muuta kõigi kaasomanike kokkuleppel.

Seega ei muutunud eriomandisse kuulunud kuuri lammutamisega eriomand väiksemaks ning puudutatud isik on kohustatud põhikirja kohaselt tasuma küttekulusid eriomandi suuruse järgi. 10. Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isik võib nõuda

§ 13

lg 1 ja

§ 9

lg 2 punkti 1 alusel eriomandi kokkuleppe muutmist, kui ta leiab, et olemasoleva olukorra säilitamine oleks kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega. Kuna selle menetluse esemeks oli võlgnevuse väljamõistmine, ei anna ringkonnakohus viidatud nõudele hinnangut. 11. Puudutatud isik lisas määruskaebusele 3 dokumenti (pöördumine Tartu Maakohtu registriosakonna poole, väljavõte dokumentidele juurdepääsu kohta ja kinnistusraamatu kande aluseks olev plaan). TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Käesolevas asjas ei ole vaidlus eriomandi piiride ja suuruse üle, seetõttu jätab ringkonnakohus koos määruskaebusega esitatud dokumendid vastu võtmata. 12.

§ 34

lg 1 järgi valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Kohtule esitatud KÜ põhikirja p 4.2.6 sätestab, millistel alustel arvutatakse sihtotstarbelisi makseid ning seejuures lähtutakse üldkoosoleku kehtestatud maksete suurusest ja korrast. Kinnistusraamatust nähtub, et eriomandi M2 mõttelise osa suuruseks on 1843/12719 ning üldpinnaks 184,30 m

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega arvete tasumata jätmisest tekkinud võla tasumise kohustuse ja võla suuruse osas ning ei korda neid käesolevas määruses (TsMS § 654 lg 6). Eeltoodut arvestades rahuldas maakohus õigesti avaldaja nõude arvete tasumisest tekkinud võla osas kokku 3377,28 eurot.
2. Puudutatud isiku väited, et maakohus jättis tähelepanuta puudutatud isiku esitatud tõendid eriomandi tegeliku suuruse kohta, selle kohta millal on kuur lammutatud, et kuur kuulub eriomandi koosseisu, arhitekti kinnituskirja ja Viljandi Eke Projekt poolt koostatud plaani, ei tooks kaasa maakohtu määruse muutmist, kuna need ei ole asja lahendamise osas olulised. Samuti on maakohtus õigesti jätnud kaasamata kolmandad isikud.
3. Põhjendatud on määruskaebuse esitaja väide, et avaldaja kohtueelsed kulud on liiga suured. Avaldaja õigusabikulude nõude aluseks on VÕS § 128 lg 3, mille kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. 5 Avaldaja väitel kasutas ta kohtueelselt õigusabi 12,4 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et selles mahus ei olnud õigusabi kohtueelselt vajalik ja loeb mõistlikuks ajakuluks 8 tundi. Ühe tööpäeva ulatuses õigusabi andmise järgselt oleks õigusteenuse osutaja pidanud selgitama võlgnevuse väljamõistmiseks kohtu poole pöördumise võimalusi. Arvestades õigusabikulu 1170,80 eurot sellele kulunud tundide arvu 12,4, saab lugeda õigusabi teenuse tunnihinnaks 95 eurot ja seega tuleb avaldaja nõue rahuldada 760 euro ulatuses. Ringkonnakohus vähendab maakohtu poolt väljamõistetud kahjuhüvitist ja mõistab puudutatud isikult välja 4 140, 28 eurot (3377,28 + 760) ja viivise alates
4. märtsist
6. Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 6