Obsah (12)

§ 477§ 367§ 173§ 172§ 174§ 139§ 147§ 150§ 483§ 177§ 178§ 617

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-122908 Tsiviilasi Tallinn, Raudtee tn 52 korteriühistu avaldus H.

) § 475 lg 1 p 13 kohaselt kohus vaatab korteriomandi asjad läbi hagita menetluses.

§ 477

lg 2 kohaselt võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus ei pea käesolevas vaidluses vajalikuks pidada kohtuistungit.

§ 477lg 3 järgi hagita asja ei või lahendada tagaselja määrusega.

Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (

§ 477lg 7 ). 5. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (Krt

S) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

1. Käesolevas asjas nähtub avaldusest, et avaldaja on puudutatud isikule vahendatud teenuste eest esitanud arveid perioodil jaanuar 2019 – juuli
2. Puudutatud isik ei ole arvete tasumise kohustust täitnud. Avaldaja kehtiva põhikirja p 2.1 kohaselt on ühistu liikmeskond piiratud Raudtee 52a asuva elamu korteriomanike ringiga. Ühistu liikmeteks on, ilma sellekohast avaldust esitamata, alates ühistu kui juriidilise isiku tekkimisest, kõik Raudtee 52a elamu korteriomanikud. Põhikirja p 1.3 kohaselt on ühistu korteriomanike mittetulundusühistu, mille tegevuse eesmärgiks on Raudtee 52a asuva elamu (välja arvatud korterite kui korteriomandi reaalosade) ja selle juurde kuuluva (teenindamiseks vajaliku) maa ühine majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine. Põhikirja p 3.2.1 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi. Põhikirja p 4.1 kohaselt on korteriühistu liikmete kohustuseks tasuda regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid. Põhikirja punktides 4.1.1-4.1.
3. on välja toodud elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks tehtavate maksete arvestuse alused: üldelekter - vastavalt eelmisel kuul tarbitud üldelektri näitudele tarnija poolt esitatud arvele korteriomandi 1m² kohta (p 4.1.1); vesi ja kanalisatsioon - vastavalt liikme poolt esitatud näitude alusel. Näitude mitteõigeaegsel või ebaõigete andmete esitamisel, mõõturi plommide rikkumise, mõõturi mittetaatlemisel, taatlustähtaja möödumisel või mõõturi rikkumisel on õigus juhatusel vee ja kanalisatsioonikulusid arvestada vastavalt juhatuse otsusele (p 4.1.2); prügivedu – korteriomandi 1m² kohta (p 4.1.4); elamu remondifond –korteriomandi 1m² kohta (p 4.1.5); halduskulud – korteriomandi 1m² kohta (p 4.1.6); hoolduskulud – korteriomandi 1m² kohta (p 4.1.7); üldvesi – korteriomandi 1m² kohta (p 4.1.8); avariifond – korteriomandi 1m² kohta (p 4.1.9); laenu tagasimakse – korteriomandi 1m² kohta (p 3 4.1.10); reservfond – korteriomandi 1m² kohta (p 4.1.11); kindlustus – korteriomandi 1m² kohta (p 4.1.12); küte – vastavalt eelmisel kuul tarbitud soojuse näitudele tarnija poolt esitatud arvele kinnistusraamatusse kantud korteriomandi reaalosa suuruse 1m² kohta (p 4.1.13).
4. Kohus on tuvastanud, et kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub alates 2011.a puudutatud isikule korteriomand asukohaga xxxx. Äriregistri andmete kohaselt on avaldaja asutatud 14.05.
5. Puudutatud isik on avaldaja liige, kellel on nii seadusest tulenev kui ka korteriühistu põhikirja järgne kohustus tasuda igakuiselt avaldajale kommunaalteenuste tarbimise ja igakuiste elamu haldamisega seotud kulutuste eest. Puudub vaidlus arvete tasumata jätmise üle. Kohus on tuvastanud, et puudutatud isikule on esitatud järgmised arved tarbitud teenuste eest: arve nr 190118 summas 155,70 eurot; arve nr 190218 summas 163,30 eurot; arve nr 190318 summas 139,86 eurot; arve nr 190418 summas 141,21 eurot; arve nr 190518 summas 114,43 eurot; arve nr 190618 summas 99,77 eurot; arve nr 190718 summas 81,49 eurot; arve nr 190818 summas 80,96 eurot; arve nr 190918 summas 80,41 eurot; arve nr 191018 summas 81,07 eurot; arve nr 19118 summas 121,47 eurot; arve nr 191218A summas 123,43 eurot; arve nr 200118A summas 126,43 eurot; arve nr 200218A summas 124,89 eurot; arve nr 200318 summas 123,39 eurot; arve nr 200418 summas 123,78 eurot; arve nr 200518 summas 111,44 eurot; arve nr 200618 summas 94,69 eurot; arve nr 200718 summas 78,27 eurot; arve nr 200818 summas 78,60 eurot; arve nr 200918 summas 79,58 eurot; arve nr 201018 summas 82,41 eurot; arve nr 201118 summas 96,80 eurot; arve nr 201218A summas 110,72 eurot; arve nr 210118 summas 125,39 eurot; arve nr 210218A summas 134,52 eurot; arve nr 210318 summas 138,23 eurot; arve nr 210418 summas 131,34 eurot; arve nr 210518 summas 115,27 eurot; arve nr 210618 summas 80,96 eurot; arve nr 210718 summas 86,79 eurot; arve nr 210818 summas 77,54 eurot; arve nr 210918 summas 79,78 eurot; arve nr 211018A summas 104,12 eurot; arve nr 211118 summas 121,72 eurot; arve nr 211218 summas 160,15 eurot; arve nr 220118 summas 272,98 eurot; arve nr 220218 summas 206,94 eurot; arve nr 220318 summas 124,35 eurot; arve nr 220418 summas 136,38 eurot; arve nr 220518 summas 157,18 eurot; arve nr 220618 summas 65,20 eurot; arve nr 220718 summas 30,48 eurot (dtl 49-91). Avalduse kohaselt ei ole puudutatud isik täitnud oma rahalisi kohustusi ning kokku on puudutatud isik jätnud temale perioodi detsember 2018 kuni juuni 2022 eest esitatud majanduskulude arved tasumata summas 4966,42 eurot. Puudutatud isik ei ole võlgnevuse summat vaidlustanud. Kohus märgib, et avaldaja on põhivõlgnevuse arvutamisel teinud eksimuse ning võtnud põhivõlgnevuse arvestuse aluseks arve nr 200518 summas 114,44 eurot. Kohtule esitatud arvetest aga nähtub, et nimetatud arve summa on 111,44 eurot. Kohus jätab avaldaja nõude summas 3 eurot rahuldamata. Ülejäänud osas on nõude suurus kooskõlas arvetel kajastuvaga, avaldaja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning esitanud oma nõude tõendamiseks vastavad dokumendid. Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isik ei ole võlgnevust tasunud. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohtu hinnangul avaldaja nõue põhivõlgnevuse osas rahuldamisele osaliselt ning kohus mõistab puudutatud isikult välja põhivõlgnevuse summas 4 963,42 eurot avaldaja kasuks.
6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KrtS § 42 lg 1 järgi, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 4 Avaldaja palub puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivitusintressi põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni võla tasumiseni. Kohus leiab, et avaldaja nõue viivise väljamõistmiseks on põhjendatud. 9. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja nõuded on osaliselt põhjendatud ja tõendatud. Kohus rahuldab avaldaja nõude puudutatud isiku vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab puudutatud isikult välja põhivõlgnevuse summas 4963,42 eurot. Kohus rahuldab ka avaldaja nõude viivise väljamõistmiseks ning mõistab puudutatud isikult alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni viivise põhivõlgnevuselt (4963,42 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et kuna kohtusse pöördumise vajaduse tekkis avaldajal seoses sellega, et puudutatud isik jättis arved tasumata, siis on põhjendatud jätta menetluskulud

§ 172lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

11.

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 12. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 146,96 eurot. Harju Maakohtule avalduse esitamisel on avaldaja tasunud täiendavalt riigilõivu summas 413,04 eurot. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et avaldaja oleks kandnud muid kulusid.

§ 139

lg 2 ja RLS § 59 lg 6 alusel kuulus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasumisele 146,96 eurot.

§ 147

lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Käesoleval juhul on avaldaja tasunud maksekäsu kiirmenetluses 146,96 eurot. Harju Maakohtule esitatud avalduselt tuli kohtule avalduse esitamisel tasuda riigilõivu 50 eurot, seega avaldaja täiendavat riigilõivu tasuma ei pidanud.

§ 172

lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohus selgitab, et kuigi avaldaja on maksekäsu kiirmenetluse raames tasunud riigilõivu suuremas ulatuses, kui Harju Maakohtule avalduse esitamisel tulnuks tasuda, ei ole põhjendatud menetluses nn enamtasutud riigilõivu tagastamine. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv tagastatakse

§ 150

lg 1 p 4 sätestatud juhul.

§ 150

lg 1 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse rahuldamata § 483 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud juhul.

§ 483

lg 2 punktide 1 ja 2 järgi jätab kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse määrusega rahuldamata, kui § 481 kohaselt ei ole maksekäsu kiirmenetlus lubatud või avaldus ei vasta § 482 sätestatud nõuetele. Käesoleval juhul eeltoodud aluseid ei esine ning maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuuluks. 5 Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et avaldaja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu summas 146,96 eurot, asub kohus seisukohale, et avaldaja menetluskuluna on põhjendatud välja mõista tasutud riigilõiv summas 146,96 eurot. Kohus selgitab, et avaldajal on õigus esitada Harju Maakohtule avalduse esitamisel tasutud täiendava riigilõivu (summas 413,04 eurot) tagastamiseks vastavasisuline taotlus. 13.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab avaldaja taotluse ja mõistab puudutatud isikult välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 14.

§ 178

lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 15.

§ 617lg 1 järgi kuulub määrus täitmisele pärast jõustumist.

(digitaalselt allkirjastatud) Aleksandr Kondrašov kohtunik 6