← Eesti

2-22-12164/8

Obsah (8)§ 313§ 162§ 438§ 407§ 436§ 459§ 164§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasj

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress tmktartu.menetlus@kohus.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress tarturk.menetlus@kohus.ee. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 2

(6)
  1. T.T (hageja, poeg) esitas
  2. augustil 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse K.T.i (kostja, isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja täpsustas oma nõudeid
  3. oktoobril
  4. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise kindla summana 260 eurot alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista 1154,74 eurot tagasiulatuva elatisena ajavahemiku eest
  5. oktoober 2021 kuni
  6. august 2022 (100 eurot kuus, 10 kuu eest 1100 eurot ja 17 päeva eest 54,74 eurot). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja laps. Hageja elab koos emaga. Hageja ema ja kostja leppisid kokku, et kostja tasub elatist 100 eurot kuus. Alates
  7. aasta oktoobrist ei täida kostja ülalpidamiskohustust. Hageja nõuab hagis kostjalt tagasiulatuva elatisena 100 eurot kuus ning alates hagi esitamisest 260 eurot kuus. Hageja igakuised kulud on 520 eurot, sh kommunaalkulud 40 eurot; TV, internet, sidekulu 10 eurot; riided ja jalatsid 60 eurot; hügieen (šampoonid, palsamid, dušigeelid, seebid) 20 eurot; toidukulu 200 eurot; majapidamisvahendid 10 eurot; tervishoid (vitamiinid, ravimid lapse haigestumisel – ninatilgad, köhasiirupid, arstide visiidid, raviprillid jne) 40 eurot; meelelahutus, sõprade sünnipäevad, kino jms 40 eurot; muud kulud 40 eurot ja lasteaed 60 eurot.
  8. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse
  9. oktoobril
  10. Kostjale toimetati
  11. novembril 2022 hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega kätte isiklikult allkirja vastu (

§ 313järgi).

Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus

  1. detsembril
  2. Kostja hagile ei vastanud.
  3. Hageja teatas
  4. detsembri 2022 vastuses kohtu küsimustele, et ta ei nõustu elatise vähendamisega lapsetoetuse arvelt. Hageja märkis, et ta nõuab elatist kindla summana, mitte iga aasta
  5. aprillil muutuvale miinimummäärale, mistõttu ei saa lähtuda lapsetoetuse arvelt elatise vähendamisest perekonnaseaduse (PKS) 101 lg 5 alusel. Hageja palub elatise väljamõistmist iga kuu eest ette hiljemalt iga kuu
  6. kuupäevaks. Alates hagi esitamisest on kostja tasunud hagejale elatist kahel korral, 200 eurot novembris ja 200 eurot detsembris. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda

§ 162lg 1 alusel.

Kostja ei ole täitnud oma kohustusi vabatahtlikult, mistõttu põhjustas kostja kohtusse pöördumise vajaduse. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Lõige 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine,

§ 438lg 1).

Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (

§ 407lg 1 viimane lause).

Tagaseljaotsuse regulatsiooni eesmärk ei ole teha lahend hageja kasuks ainult sellel põhjusel, et kostja ei vasta hagile. Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud 3

(6)kui tavaline kohtuotsus. Tagaseljaotsuse tegemisel tuleb kohtul hagi õiguslikku põhjendatust kontrollida omal algatusel (Riigikohtu
  1. mai 2017 määrus tsiviilasjas nr XXX, p-d 17 ja 18;
  2. veebruari 2007 määrus tsiviilasjas nr XXX, p-d 14 ja 15).
  3. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Alates
  4. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Lõike 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Lõike 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 102 lg 3 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks PKS §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
  5. Kohus leiab, et tagasiulatuv elatisenõue perioodi
  6. oktoober 2021 kuni
  7. august 2022 eest on õiguslikult põhjendatud 1054,74 euro ulatuses ning põhjendamata 100 euro ulatuses. Hageja vanemad leppisid kokku, et kostja maksab hagejale elatist alates
  8. aasta oktoobrist vähemalt 100 eurot kuus ning hageja on palunud kostjalt elatise väljamõistmist
  9. oktoobrist 2021 kuni
  10. augustini 2022 100 eurot kuus, mis nähtub ka hageja
  11. oktoobri 2022 hagi täpsustusest, kuid hageja on teinud arvutusvea. Hageja palub tagasiulatuva elatise väljamõistmist
  12. oktoobrist 2021 kuni
  13. augustini 2022 summas 1154,74 eurot. Periood
  14. oktoober 2021 kuni 17 august 2022 sisaldab 10 kuud ja 17 päeva. Arvestusega 100 eurot kuus tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis summas 1054,74 eurot. Hageja on ekslikult arvestanud elatist 11 kuu ja 17 päeva eest. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata tagasiulatuva elatisnõude 1 kuu eest summas 100 eurot.
  15. Kohus leiab, et hageja igakuine elatise nõue on asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise kindla summana 260 eurot kuus ning ei nõustu elatise vähendamisega lapsetoetuse arvelt. Esmalt märgib kohus, et hageja esitas hagi
  16. augustil 2022, mistõttu lähtub kohus sellest, et edasiulatuv elatise nõue on esitatud alates
  17. augustist
  18. 4
(6)Hagist nähtuvalt on hageja igakuised kulud järgmised: kommunaalkulud 40 eurot; TV, internet, sidekulu 10 eurot; riided ja jalatsid 60 eurot; hügieen (šampoonid, palsamid, dušigeelid, seebid) 20 eurot; toidukulu 200 eurot; majapidamisvahendid 10 eurot; tervishoid (vitamiinid, ravimid lapse haigestumisel – ninatilgad, köhasiirupid, arstide visiidid, raviprillid jne) 40 eurot; meelelahutus, sõprade sünnipäevad, kino jms 40 eurot; muud kulud 40 eurot ja lasteaed 60 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja kulud 520 eurot kuus, millest poole, s.o 260 euro väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited hageja igakuiste kulude kohta kostja poolt omaksvõetuks. Hageja elatise nõue (260 eurot kuus) ületab kehtivat perekonnaseaduses sätestatud elatise miinimummäära. PKS § 102 lg 3 võimaldab elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks PKS §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Kohus leiab, et ka PKS § 102 lg 3 alusel elatise välja mõistmisel tuleb arvesse võtta PKS § 101 lg-t 5, mis näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Peretoetuse eesmärk on perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 järgi tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. PHS § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Kohus ei ole

§ 436lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Kohus kohaldab õigust ise. Hageja ei ole nõude esitamisel lapsetoetusega arvestanud. Alates

  1. jaanuarist 2022 muudeti alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise korda ning väljamõistetava elatise puhul tuleb kohtul arvestada ka lapsetoetusega sõltumata poole taotlusest. Seetõttu arvestab kohus igakuisest elatise nõudest maha ½ lapsetoetusest, mis enne
  2. jaanuarit 2023 oli 30 eurot kuus. Samuti arvestab kohus sellega, et hageja avaldatu kohaselt tasus kostja novembris 200 eurot ja detsembris 200 eurot. Eeltoodust tulenevalt on perioodi 18.08.2022-31.08.2022 eest väljamõistetava elatise suurus 103,87 eurot (117,42-13,55), perioodi 01.09.2022-30.09.2022 eest 230 eurot (260-30), perioodi 01.10.2022-31.10.2022 eest 230 eurot (260-30), perioodi 01.11.2022-30.11.2022 eest 30 eurot (260-30-200), perioodi 01.12.2022-31.12.2022 eest 30 eurot (260-30-200). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks elatisena välja perioodi
  3. august 2022 kuni
  4. detsember 2022 eest 623,87 eurot. Arvestades, et hageja palus välja mõista 260 eurot kuus, jääb hageja nõue perioodi
  5. august 2022 kuni
  6. detsember 2022 eest rahuldamata 533,55 euro ulatuses (augusti lapsetoetuse osas 13,55 eurot, septembri lapsetoetuse osas 30 eurot, oktoobri lapsetoetuse osas 30 eurot, novembri lapsetoetuse osas 30 eurot ja kostja tasutud 200 eurot, detsembri lapsetoetuse osas 30 eurot ja kostja tasutud 200 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates
  7. jaanuarist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni 260 eurot kuus, millest arvestatakse maha ½ lapsetoetusest (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause). Elatise suurus muutub vastavalt lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus lahendab asja hageja nõudest lähtudes, arvestades seaduses sätetatut. Kohus selgitab, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurust on võimalik muuta

§ 459alusel.

8.

§ 164

lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab

§ 164lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 5

(6)Hageja leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda

§ 162lg 1 alusel.

Kohus selgitab, et alates 1. jaanuarist 2022 reguleerib menetluskulude jaotust alaealise lapse ülalpidamisasjas

§ 164

, mistõttu

§ 162

ei ole kohaldatav.

§ 164

lg 3 võimaldab ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Praegusel juhul ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse kõrvale kaldumiseks

§ 164lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist.

9.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.