Obsah (6)

§ 120§ 2§ 37§ 47§ 121§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-495 Määruse kuupäev 28. märts 2023 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla peale seonduvalt Tartu Vangla

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik Juri Kolesnikov (kaebaja) esitas
2. märtsil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis on mõistetav selliselt, et kaebaja soovib vaidlustada enda suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Kaebaja viidatud varasematest haldusasjadest (st kaebaja esialgse õiguskaitse taotlused asjas 3-23-495) selgub, et Tartu Vangla
3. märtsi
4. a käskkirjaga nr 2-23/1-2/99 kohaldati Juri Kolesnikovi suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid (eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine) kuni asjaolude äralangemiseni. Julgeolekuabinõude kohaldamise põhjustas asjaolu, et kaebaja käitus
5. märtsil 2023 ametnike suhtes korduvalt agressiivselt ja ähvardavalt, mis oli tingitud sellest, et temalt võeti ebakorrektsete turvakleebiste tõttu ära digiboks. Kaebaja leiab, et teda on õigusvastaselt karistatud ja ta ei ole ohtlik. Kaebaja varasematest haldusasjadest (st kaebaja esialgse õiguskaitse taotlused asjas 3-23-495) nähtub see, et ta esitas
6. märtsil 2023 vanglale vaide nr 1-11/34-1, milles vaidlustas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja.
7. Tartu Vangla kinnitas
8. märtsi
9. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja esitas
10. märtsil 2023 vaide nr 1-11/34-1, milles vaidlustab enda suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Lisaks esitas kaebaja samal päeval vanglale ka kahjunõude nr 1-13/55-1 seonduvat Tartu Vangla käskkirjaga nr 2-23/1-2/
11. Vaiet ja kahjunõuet menetletakse ning nende osas ei ole veel otsuseid koostatud. 3-23-495 KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4).

Arvestades seda, et kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul sellega, et tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid (s.o Tartu Vangla

1. märtsi
2. a käskkiri nr 2-23/1-2/99) ning ta on vastava käskkirja vaidlustanud vaidemenetluses, siis mõistab kohus, et kaebaja soovib kohtule esitatud kaebuses Tartu Vangla
3. märtsi
4. a käskkirja nr 2-23/1-2/99 tühistamist (

§ 37lg 2 p 1).

4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et Juri Kolesnikovi kaebus tuleb tagastada alljärgnevatel põhjustel. 4.1.

§ 47lg-st 1 ja vangistusseaduse (Vang

S) § 11 lg-st 5 tuleneb, et kinni peetav isik peab enne kohtule vangla vastu tühistamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. 4.

1. Tartu Vangla
2. märtsi
3. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja on küll
4. märtsil 2023 esitanud vanglale vaide, milles vaidlustab käskkirja nr 2-23/1-2/99, kuid vangla ei ole vaiet veel lahendanud. Arvestades seda, et VangS §11 lõikes 7 sätestatud vaide lahendamise 30-päevane tähtaeg ei ole praeguseks veel möödunud, ei ole vangla kaebaja vaide lahendamisel viivituses ning kaebaja on pöördunud käskkirja vaidlustamiseks kohtu poole ennatlikult. Seega on kaebajal Tartu Vangla
5. märtsi
6. a käskkirja nr 2-23/1-2/99 tühistamise nõudes kohtueelne menetlus käesoleval hetkel veel läbimata. 4.3.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus käskkirja nr 2-23/1-2/99 tühistamise nõudes läbimata, ei ole kaebus kohtus lubatav ning kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

5. Kohus märgib, et kui kaebaja eesmärgiks käesolevas asjas oli esitada kohtule ka kahju hüvitamise nõue (

§ 37

lg 2 p 4), siis ka selles nõudes tuleks kaebus tagastada

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Nimelt nähtub Tartu Vangla

1. märtsi
2. a vastusest kohtunõudele, et kaebaja on küll
3. märtsil 2023 esitanud vanglale seonduvalt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega kahjunõude, kuid ka see on veel vanglas menetluses ja lahendamata. Kuna kahjunõue tuleb lahendada kahe kuu jooksul arvates selle nõuetekohasest esitamisest (vt riigivastutuse seaduse § 18 lg 1), siis ei ole vangla ka selle taotluse lahendamisel viivituses ning kohtule esitatav hüvitamiskaebus oleks ennatlik.
4. Kohus selgitab, et kaebaja on kohustatud kohustuslikku kohtueelset vaidluste lahendamise korda ise koheselt ja õigesti järgima ning selle järgimata jätmine viib ennatlikult esitatud kaebuse tagastamiseni. Menetlusökonoomia põhimõtte kaitse ei tohi kohustusliku kohtueelse vaidluste lahendamise korra puhul viia selleni, et isik pöördubki otse kohtusse ootamata ära vaide ja kahjunõude taotluse lahendust vanglas või esitab vaide või kahjunõude vanglale alles 2 3-23-495 pärast kaebuse esitamist kohtule (Tartu Ringkonnakohtu
5. märtsi
6. a määrus asjas nr 323-257 (p 13),
7. novembri
8. a määrus asjas nr 3-22-2294 (p 11),
9. juuni
10. a määrus asjas nr 3-22-1048 (p 12),
11. mai
12. a määrus asjas nr 3-20-668 (p-d 11-12)). Lisaks võib kohene kaebuse esitamine enne kohustusliku kohtueelse menetluse sisulist läbimist raskendada kohtumenetlust, sest kui kaebaja peaks pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist esitama uue kaebuse lähtuvalt kohustusliku kohtueelse menetluse lõpptulemusest, siis võivad kaebused osaliselt kattuda ja üks kaebus tuleb korduvuse tõttu (

§ 121lg 1 p 3) ikkagi tagastada.

Selline olukord on kohtupraktikas näiteks tekkinud ka kaebajaga seotud kohtuasjades (vrd haldusasjad nr 3-22-1132 ja 3-22-2302). Kuna ennatlikult esitatud kaebuse tagastamisega ei kaota kaebaja õigust pöörduda kohtusse (

§ 43

lg 2), vaid ta peab enne kohtusse pöördumist üksnes ära ootama kohustusliku kohtueelse menetluse tulemuse (millest omakorda võib sõltuda ka vaidluse eseme ulatus), siis ei ole ennatlikult esitatud kaebuse tagastamisel kaebajale negatiivseid tagajärgi. 7. Kohus peab lisaks vajalikuks märkida, et kaebajale ei saa olla kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustus ja kaebusega kohtusse ennatlikult pöördumise lubamatus kuidagi teadmata, sest kaebaja näol on tegemist isikuga, kellel on aastatepikkune halduskohtusse pöördumise kogemus. Pealegi pöördus kaebaja juba esimese esialgse õiguskaitse taotlusega selles asjas kohtusse ennatlikult ja talle selgitati kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise vajadust. Sihilik kohene kohtusse pöördumine kohtueelse menetluse lõpptulemust ära ootamata viitab sellele, et kaebaja ei ole menetlusõigusi kasutanud kuigi heatahtlikult. Kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega piiratakse aga kaebaja liikumisvabadust ja teisi olulisi õigusi, siis ei saa käsitleda kaitstava õiguse riivet siiski väheintensiivsena, mistõttu kaebuse tagastamisel ei saa antud juhul tugineda lisaks

§ 121lg 2 p-s 2² sätestatud alusele.

8. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus Juri Kolesnikovi kaebuse

§ 121

lg 1 p 4 alusel.

§ 43lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3