1-23-1184/3

(23730000013)Kohtunik Julia Katškovskaja Kriminaalasi X (ik XXXXXXXXXXX) kaebus ja taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses kaebuse esitamisega ringkonnakohtule Riigiprokuratuuri

1. veebruari
2. a määruse vaidlustamiseks Riigi õigusabi taotleja, kaebaja X RESOLUTSIOON
3. Jätta X kaebus läbi vaatamata.
4. Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotluse esitaja saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Vajadusel on võimalik taotleda selleks riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. X esitas
6. jaanuaril 2023 Põhja Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse Y suhtes. Kuriteokaebuse kohaselt esitas Y tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX Pärnu Maakohtule valeinfot X majandusliku panuse kohta alaealiste tütarde ülalpidamisel. X on enda hinnangul ülalpidamiskohustust täitnud ja talle on arusaamatu, mille alusel Y nõuab elatisvõlga.
7. Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis
8. jaanuari 2023 teatisega kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel alustamata, s.o kuriteo tunnuste puudumise tõttu. 1

(3)Prokuratuur leidis teatises kokkuvõtlikult, et kuriteokaebuse asjaoludel on asjassepuutuvaks kuriteokoosseisuks karistusseadustiku (KarS) § 320 lg 1, mis näeb ette kriminaalvastutuse tsiviilkohtumenetluses vande all teadvalt vale ütluse või vande all vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmises. Tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX andis Y kohtusse hagi X vastu temalt elatise väljamõistmiseks. Maakohus lahendas tsiviilasja kirjalikus menetluses.

1. novembril 2022 tegi Pärnu Maakohus selles tsiviilasjas X suhtes tagaseljaotsuse, millega rahuldas Y hagi ja mõistis X-lt välja elatise laste kasuks. Prokuratuur märkis, et Y ei ole väitnud tsiviilasjas, et X teda üldse ei toeta või tal olnuks elatisvõlg. Prokuratuuri hinnangul ei viita need asjaolud KarS § 320 lg 1 järgi karistatava kuriteo tunnustele.
2. X vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise
3. jaanuaril 2023 Riigiprokuratuuris. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS
4. Riigiprokuratuur jättis
5. veebruari 2023 määrusega X kaebuse rahuldamata, põhjendades oma seisukohta kokkuvõtlikult järgmiselt. Tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX esitatud Y hagiavalduses ei ole esitatud selliseid valeväiteid nagu X on kuriteokaebuses väitnud. X ei ole kaebuses selgitanud, mis asjaolude osas Y valeväiteid esitas. X väidetest ei ole aru saada sedagi, mis kuriteo eest tuleks Ya vastutusele võtta. X-l on võimalik Pärnu Maakohtu tagaseljaotsus vaidlustada, kui ta pole sellega nõus. Tsiviilasjas nr XXX-XXXXX on X esitanud Pärnu Maakohtule
6. jaanuaril 2023 kaja menetluse taastamiseks. KarS § 320 lg 1 tunnuste puudumise osas selgitas Riigiprokuratuur, et kuna kõnealune tsiviilasi lahendati kirjalikus menetluses, siis vande all seletuse andmist või andmete esitamist kohtule, mida oleks kinnitatud vandega, ei toimunud. Seetõttu ei saa esineda Y käitumises KarS § 320 lg 1 tunnuseid. KAEBUS JA RIIGI ÕIGUSABI TAOTLUS
7. Riigiprokuratuuri määrusele esitas kaebuse X, kes taotleb selle tühistamist ja prokuratuuri kohustamist kriminaalmenetluse alustamiseks. Kaebuses selgitab X, mis asjaolud kujutavad endast tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX esitatud hagiavalduses valeväiteid. Lisaks esitas X riigi õigusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise. X märgib taotluses, et soovib riigi õigusabi, vaidlustamaks advokaadi vahendusel Riigiprokuratuuri
8. veebruari 2023 määrust. Taotluses heidab X Riigiprokuratuurile ette, et tema kaebust ei lahendatud objektiivselt ja tõendeid ei analüüsitud sisuliselt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohtunik jätab X kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata ja riigi õigusabi taotluse selle perspektiivituse tõttu rahuldamata.
10. KrMS § 208 lg 1 kohaselt võib Riigiprokuratuuri määruse vaidlustada ringkonnakohtus ainult advokaadi vahendusel. Vastav nõue on märgitud ka Riigiprokuratuuri
11. veebruari 2023 määruse kaebekorras. X ei ole Eesti Advokatuuri liige ehk tegemist ei ole advokatuuriseaduse § 2

(3)22 lg 1 mõttes advokaadiga. Seega on kaebuse esitanud KrMS § 208 lg 1 tähenduses kaebeõigust mitteomav isik. Seda arvestades tuleb esitatud kaebus jätta kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata.

1. Lisaks kaebusele on X esitanud riigi õigusabi taotluse, vaidlustamaks Riigprokuratuuri
2. veebruari 2023 määrust. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 13 lg 1 kohaselt tuleb riigi õigusabi taotlusele lisada majandusliku seisundi teatis. Teatises märgitu kohaselt puuduvad X-l igasugused sissetulekud ja vara, aga ka kulud. Niisugune olukord ei saa olla objektiivselt siiski võimalik. Taotluse lõpus on X märkinud, et tal esinevad üksnes vältimatud püsikulutused. Seetõttu tekib küsimus, mille arvelt X neid täidab. Arvestades X esitatud andmeid, võib põhjendatult väita, et need ei ole piisavad ega võimalda tegelikkuses tuvastada adekvaatselt tema majanduslikku seisundit. Nii ei ole ringkonnakohtul võimalik tuvastada ka seda, et X on maksejõuetu. Selliselt jääb täitmata riigi õigusabi andmise esmane eeldus. Olles tutvunud X kuriteokaebuse ja prokuratuuri teatise ning määrusega, on ringkonnakohtunikule aga selge, et tema riigi õigusabi taotlus jääks kaebuse perspektiivituse tõttu rahuldamata ka juhul, kui X puhul oleks võimalik tuvastada tema maksejõuetus.
3. Ringkonnakohtunikule on kriminaalmenetluse alustamata jätmise materjali pinnalt selge, et esineb RÕS-is sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt on riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseks see, kui esitatav kaebus jääks suure tõenäosusega rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul esineb X puhul see keeldumise alus. Kuriteokaebuse asjaolude alusel saab asjassepuutuvaks kuriteokoosseisuks olla üksnes KarS § 320 lg
4. Sellest on prokuratuuri X väiteid hinnates õigesti juhindunud. KarS § 320 lg 1 järgi on karistatav muu hulgas vande all vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmine. See seisneb kohtule esitatud valede andmete õigsuse kinnitamises vandega ehk valevande andmises (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. J. Sootak ja P. Pikamäe, Tallinn, 2015; § 320, p 3.3). Prokuratuur on kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises ja vaidlustatud määruses tuvastanud ning selles pole olnud vaidlust, et kuriteokaebuses nimetatud tsiviilasja nr X-XXXXXXX lahendas Pärnu maakohus kirjalikus menetluses. Y seal vande all mingeid andmeid kohtule ei esitanud. Nii on prokuratuur jõudnud X kuriteokaebust lahendades õiguslikult asjakohasele ja ainuõigele järeldusele, et sellest ei nähtu kuriteole viitavaid tunnuseid.
5. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 1, § 41 lg-st 3 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus X kaebuse läbi vaatamata ja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3