Obsah (11)

§ 234§ 376§ 657§ 174§ 651§ 652§ 5§ 363§ 206§ 162§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 15.03.2023, Tallinn Kohtuasja num

) § 162 lg 1). 4 2-21-101237 Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel sõlmitud leping on töövõtuleping või käsundusleping. Maakohus viitas otsuses alguses töövõtulepingu regulatsioonile ning kirjeldas tingimusi lepingu täitmiseks ja tasu sissenõutavaks muutumiseks, mida väidetavalt hageja ei ole täitnud, kuid jõudis lõpuks järeldusele, et pooled on sisuliselt kokku leppinud võõrtööjõu rendis. Maakohtu otsus on seega vastuoluline. Lisaks ei selgu otsusest, millistele tõendite tuginedes kohus sellise järelduseni jõudis ning kohus ei ole välja toonud lepingulise suhte õiget regulatsiooni, milleks on VÕS §
4. Hageja algne tuginemine töövõtulepingulisele suhtele ja edaspidine tuginemine käsunduslepingulise suhtele ei muuda hagi alust ega eset, vaid puudutab õigussuhte kvalifitseerimist, millele pidi eelmenetluse staadiumis hinnangu andma maakohus. Maakohus pidi pooltele selgitama ka tõendamiskoormist. Samuti pidi kohus selgitama, et asja lahendamiseks on vaja tuvastada, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas hageja saab kostjalt nõuda lepingu täitmist. Selleks oli kohtul vaja eelnevalt kvalifitseerida nõude aluseks olev õigussuhe, mida maakohus ei teinud. Jättes täitmata selgitamiskohustuse, tegi kohus olulises ulatuses üllatusliku otsuse.
5. Hageja märgib, et pooltevahelise lepingu puhul oli sisuliselt tegemist käsunduslepinguga ning seega pidi hageja tasu saamiseks tõendama, et ta on käsundi täitnud ehk et ta on kokkulepitud arvu töötajaid kokkulepitud ajaks andnud käsundisaaja käsutusse. Nimetatud asjaolu on tõendatud kostjale esitatud arvetega ja kostja edastatud tundide tabelitega. Kostja on tasu sissenõutavust kinnitanud ka pooltevahelises e-kirjavahetuses. Kuna töötunni hind (8,5 eurot/h) nähtub hageja arvetelt, siis on selge, milline oli pooltevaheline tunnihinna kokkuleppe renditöö vahendamisel. Maakohus ei ole hageja tõendeid uurinud.
6. Hagejale jääb arusaamatuks maakohtu väide, et töötajad, kelle hageja kostjale tagas, ei vallanud inglise või vene keelt. Kohus ei ole selgitanud, kuidas ta sellise järelduseni jõudis. Tegemist on kostja paljasõnaliste väidetega. Lisaks ei ole lepingus vastavaid tingimusi.
7. Hageja ei nõustu, et tema esitatud telefonivestluse kuvatõmmisest ei selgu, milliste konkreetsete arvete osas poolte vahel arutelu aset leidis. Kostja ei ole antud tõenditele vastu vaielnud ning seega eeldatakse kostja omaksvõttu (

§ 234lg 4).

1. Ebaõige on maakohtu järeldus, et hageja ei ole tõendanud, et töötajad töötasid poolte vahel sõlmitud lepingu alusel ja et töötamine toimus korrapäraselt. Esiteks puudub poolte vahel vaidlus, et kõnealused kolm isikut töötasid poolte vahel sõlmitud lepingu alusel. Teiseks jääb ebaselgeks, miks pidi hageja tõendama töötamise korrapärasust, kui kostja kohustuseks oli tunnitabelite edastamine (vt lepingu p 4.2.3 ja 06.09.2020 e-kirjavahetus).
2. Maksmata arved väljastati
3. aasta novembris vastavalt esitatud tundide mahule. Ühtegi pretensiooni arvete kohta, sh töötundide mahu ega töötajate käitumise kohta (oktoobrikuus) kostja ei esitanud. Jääb arusaamatuks, miks ei esitanud kostja oma vastuväiteid kohe pärast arvete saamist. Arvestades, et töötajad töötasid kostja objektil juba alates augustikuust, ei ole eluliselt usutav, et kostja ei oleks varem hagejale teatanud töötajate ebasobivusest. Poolte ekirjavahetusest nähtuvalt palus kostja, et need töötajad oleksid tööl kuni 20.11.
4. 5 2-21-101237
5. Kostja käesolevas menetluses esitatud Exceli tabel on koostatud tagantjärele ja selle eesmärk on kohut eksitada. Tabelis kajastatud töötundide mahud ei lange kokku kostja e-kirja teel edastatud töötundide mahtudega. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta luges kostja esitatud Exceli tabelis märgitud töötajate töötunnid tõendatuks. Vastustaja seisukoht
6. Kostja vaidles 03.11.2022 vastuses apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7. Hageja on apellatsioonimenetluses asunud hagi alust muutma. Hageja tugines hagiavalduses töövõtulepingule, kuid apellatsioonkaebuses tugineb käsunduslepingule. Kostja hagi muutmiseks

§ 376lg 1 alusel nõusolekut ei anna.

Apellatsioonkaebusest jääb ebaselgeks, kas hageja nõuab tasu töövõtulepingu alusel töö eest, käsunduslepingu alusel osutatud teenuste eest või hoopis renditöötajate rentimise eest.

1. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et kuigi antud juhul on leping pealkirjastatud töövõtulepinguna, on tegelikult tegemist tööjõurendi teenuse osutamisega.
2. Kostjale arvete esitamine tasunõude olemasolu ega põhjendatust ei tõenda. Lisaks on ebaõige hageja seisukoht, et töö teostamist ja kostja poolt vastuvõtmist tõendab kostja poolt töötundide arvu teatamine hagejale. Kostja esitatud Exceli tabel tõendab, et töötajad ei ole korrapäraselt töötanud ning tabeli järgi on hageja kolme töötaja pealt alusetult arvestanud töötundide eest tasu 11 307,54 eurot. Kostja 02.11.2021 menetlusdokumendi lisas on hagis esitatud tasunõue (10 848,45 eurot) kostja poolt tervikuna tasaarvestatud ja sellega lõppenud.
3. Harju Maakohtu 16.12.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-17091 (mis jõustus 10.01.2023) kuulutati välja kostja pankrot ja nimetati kostja pankrotihalduriks Toomas Saarma. 07.02.2023 kinnitas kostja pankrotihaldur ringkonnakohtule, et nõustub kostja eelneva lepingulise esindaja vastuses esitatud seisukohtadega. Kostja pankrotihaldur märkis, et tema hinnangul jääb hageja õiguslik positsioon ebaselgeks. Samuti kinnitas ta üle, et kostja ei anna nõusolekut hagi aluse muutmiseks ning palub ka kohtul seda mitte aktsepteerida, kuna hageja ei ole toonud välja mõjuvat põhjust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust hagi rahuldamiseks, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta ja täiendada (

§ 657lg 1 p 2¹).

Ringkonnakohus jaotab ka apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (

§ 174lg 3).

36. Kuna hageja vaidlustas maakohtu 02.09.2022 otsuse tervikuna, siis kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kogu ulatuses (

§ 651lg 1).

37. Apellatsioonkaebuse läbivaatamisel võtab ringkonnakohus aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks (

§ 652lg 1 p 1).

6 2-21-101237 38. Maakohus on tuvastanud ja pooled ei ole apellatsiooniastmes vaidlustanud järgmisi asjaolusid. - Pooled sõlmisid 25.08.2020 töövõtulepingu, mille p 2.1 kohaselt pidi hageja töövõtjana tootma puitdetaile ja p 3.1 kohaselt pidi kostja tasuma töö eest arvete alusel üks kord kuus. - Hageja esitatud kaks arvet – 02.11.2020 arve summas 5834,40 eurot (koos käibemaksuga) ja 23.11.2020 arve summas 4278,90 eurot (koos käibemaksuga) – on kostja poolt tasumata. - Hageja vahendas kostjale kolm Usbekistanist pärit töötajat (AI, YI ja AH). 39. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millistele asjaoludele tuginedes hageja kostjalt tasu nõuab ja kas hagejal on õigus kostjalt sellistele asjaoludele tuginedes tasu nõuda. Ringkonnakohus käsitleb (

1. i)hageja maakohtus esitatud väiteid faktiliste asjaolude kohta ja hindab, kas maakohus on rikkunud menetlusnorme; (
2. ii)hageja apellatsioonkaebuses esitatud väiteid faktiliste asjaolude kohta ja annab seisukoha hagi aluse muutmise lubatavuse kohta ning (iii) seejärel hindab, kas nendest faktilistest asjaoludest tulenevalt, mille alusel asja lahendada tuleb, on hagi nõue tõendatud. (
3. i)Hageja hagi menetlemine maakohtus 40. Maakohus asus seisukohale, et kuigi hageja on tuginenud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingule, siis tegelikult on pooled selles sisuliselt kokku leppinud võõrtööjõu rendis ning hageja esitatud arved sisaldavad tasu kolme töötaja renditundide eest. Maakohus ei andnud hageja nõudele õiguslikku kvalifikatsiooni, vaid asus tõendeid hinnates seisukohale, et hageja nõue on tõendamata. Maakohus pidas tõendamatuse all silmas seda, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et töötajad töötasid poolte vahel sõlmitud lepingu alusel, et töötamine toimus korrapäraselt ja et tasunõue on muutunud sissenõutavaks. 41. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud

§ 5

lg-t 2, kui ta hindas töövõtulepingu täitmist selle kaudu, kas hageja poolt kostjale vahendatud võõrtöötajad tegid hageja väidetud töid. Maakohus oleks pidanud hagi menetlema hageja esitatud faktiliste asjaolude põhjal ega oleks saanud võtta aluseks kostja esitatud faktilisi asjaolusid ning lahendada hagi nende põhjal, ilma hageja poolt hagi aluse muutmiseta, mida viimane ei teinud. 42.

§ 363

lg 1 p-de 1-3 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Käesoleval juhul tugines hageja 12.02.2021 hagiavalduses 25.08.2020 sõlmitud töövõtulepingule ning väitis, et ta on täitnud selle p-s 2.1 nimetatud kohustuse „toota puitdetaile“ ja kostja on töö vastu võtnud. Hageja tugines hagis VÕS-i töövõtulepingut reguleerivatele sätetele (dtl 22-29). 10.03.2021 tegi maakohus puuduste kõrvaldamise määruse, milles selgitas hagejale, et hageja nõue on ebaselge, samuti on ebaselged hageja nõude aluseks olevad asjaolud. Mh märkis maakohus, et hagiavaldusest ei selgu, milliste konkreetsete tööde teostamiseks töövõtuleping sõlmiti, millistel tingimustel nimetatud lepingud sõlmiti ja milliseid lepingutingimusi on kostja hageja hinnangul rikkunud (dtl 125-130). 31.03.2021 hagiavalduse täpsustuses kordas hageja algses hagiavalduses väidetut, et kostja tellis hagejalt puitdetailide tootmise ning et kuna hageja on oma kohustuse täitnud, peab kostja talle tasu maksma (dtl 132134). Lisaks, vastuseks kostja vastusele selgitas hageja 13.01.2022 menetlusdokumendis (dtl 197, dokumendil on ekslikult 13.12.2020), et töö valmimist kinnitas kostja tehtud tööde tundide arvu edastamisega hageja kontaktisiku e-postiaadressile. Hageja jäi endale kindlaks, et ta on lepingus nõutud töö teinud ja kostjale üle andnud. Selle dokumendi p-s 1.5 kinnitas hageja 7 2-21-101237 veelkord, et pooltevaheline leping eeldas puitdetailide tootmist ning tegemist on VÕS §-s 635 reguleeritud töövõtulepinguga. Hageja selgitas, et see ei tähenda, et ta pidi töö tegema isiklikult, antud juhul kasutas ta töö tegemiseks kolmandaid isikuid ehk alltöövõtjaid (dtl 198). 43.

§ 206

lg 1 kohaselt on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist.

§ 376

reguleerib hagi muutmist täpsemalt.

§ 376

lg 1 kohaselt võib hageja pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Eelmises punktis kajastatust nähtub, et käesoleval juhul ei ole hageja maakohtu menetluses hagi alust muutnud, vaid on tuginenud läbivalt sellele, et poolte vahel oli töövõtulepinguline suhe, mille kohaselt pidi hageja tootma kostjale puitdetaile. Ning et kuna hageja on seda teinud (mh läbi alltöövõtu), siis on kostjal tasu maksmise kohustus. Kui hageja oleks soovinud tugineda sellele, et lisaks töövõtulepingule (või töövõtulepingu asemel) leppisid pooled kokku selles, et hageja vahendab kostjale tööjõudu ning et kostja ei ole tööjõu vahendamise eest tasunud, siis oleks olnud tegemist täiesti teistlaadi rikkumisega võrreldes hagiavalduses ja teistes hageja maakohtus esitatud menetlusdokumentides kirjeldatuga. See oleks olnud käsitatav hagi aluse muutmisena, mille lubatavuse üle oleks maakohus pidanud otsustama. Hageja jäi aga lõpuni kindlaks sellele, et tema nõue tuleneb „puitdetailide tootmisest“. 44. Kuna hageja ei ole soovinud maakohtus hagi alust muuta, siis ei saanud kohus küsida selleks ka kostja nõusolekut või lubada hagi alust muuta kohtu enda nõusolekul.

§ 376

lg 2 järgi nõustub kohus hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Näiteks on Riigikohus pidanud mõistlikuks sama menetluse kestel lubada hagejal hagi muuta, kui vajadus selleks tulenes eelkõige kostja vastuväidetest poolte õigussuhte kohta. Selliselt välditi uut menetlust, kuna vaidluse põhiese (kostjale ülekantud raha väljanõudmine) sellest ei muutunud (Riigikohtu 22.09.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-14, p 41). Ringkonnakohus ei välista, et kui hageja oleks taotlenud maakohtus hagi aluse muutmist, oleks võinud selle lubamine olla põhjendatud, kuid kuna hageja seda ei teinud, pidi maakohus lahendama hageja hagiavaldust selles (ja selle täiendustes) esitatud asjaolude alusel ega oleks tohtinud lahendada hagi hinnates seda, kas ja kui palju on hageja vahendatud töötajad töötanud või millised on kostja etteheited nende tööle. Selles osas muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi (vt alates käesoleva otsuse p 51-53). 45. Ringkonnakohus ei nõustu aga hageja apellatsioonkaebuse etteheitega maakohtule, et maakohus jättis välja selgitamata asja lahendamiseks olulised asjaolud ja täitmata eelmenetluse ülesanded.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Olukorras, kus hageja tugines konkreetsele töövõtulepingule ja väitis ka kohtu puuduste kõrvaldamise määrusele vastates, et ta on täitnud töövõtjana selles lepingus kokku lepitud kohustused („toota puitdetaile“), ei või kohus ise soovitada hagejal muuta hagi alust ja hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kvalifitseerimiskohustus ei tähenda kohtu kohustust soovitada poolel esitada esialgse nõude vähese tõendatuse või õigusliku perspektiivituse korral samas menetluses alternatiivne hagi (vt nt Riigikohtu 16.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3411, p 10) ega kohustust selgitada hagejale hagi eseme või aluse muutmise vajadust (vt nt Riigikohtu 25.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-11, p 14; 18.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 32-1-33-16, p 14).

1. Ringkonnakohus lisab, et selgitamiskohustust hagimenetluses ei saa samastada hagita asjades ja halduskohtumenetluses kehtiva uurimispõhimõttega. Eelkõige on hagimenetluse põhimõteteks võistlevuse, dispositiivsuse ja võrdõiguslikkuse põhimõte. Sellest tuleneb ühtlasi, 8 2-21-101237 et selgitamiskohustuse piire on ületatud, kui samal ajal on kohtu käitumine vastuolus mõne muu tsiviilkohtumenetluse põhimõttega. Tulenevalt menetluse käsutamise õigusest (§ 4) määravad hagimenetluses üksnes menetlusosalised, millistele asjaoludele nad menetluses hagi või vastuväidete alusena tugineda soovivad, samuti milliste taotluste ja tõenditega nad vaidlusaluseid asjaolusid soovivad tõendada. Kohtu selgitamiskohustus piirdub hagi ja vastuväidete aluseks olevate asjaoludega. Kohus ei saa asuda ise asjaolusid, taotlusi, tõendeid, nõudeid, vastuväiteid jms korrigeerima ega neid poolte eest esitama. Hagi ja vastuväidete alus määrab seega piirid, milles kohus arutab menetlusosalistega asja lahendamise tähenduse osas olulisi materiaal- ja menetlusõiguslikke aspekte ning faktilisi asjaolusid ja tõenduslikke küsimusi (V. Kõve jt, Tsiviilkohumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, § 392 p 3.1.3.5 a.).
2. Käesoleval juhul tugines hageja hoolimata kostja vastuväidetest kogu menetluse vältel faktilisele asjaolule, et tema on töövõtulepingust tuleneva puitdetailide toomise kohustuse täitnud, seega ei oleks saanud maakohus suunata hagejat on hagi alust muutma. Vastupidi, hageja jäi enda väidetele kindlaks hoolimata kostja vastuväidetest ja viidetest renditööjõu kasutamisele, ning rõhutas, et poolte tegelik tahe nähtub töövõtulepingu p-st 2.1 (st et hageja pidi tootma kostjale puitdetaile) (vt käesoleva otsuse p 42). Kuigi kohus ei ole seotud poolte õiguslike väidetega, siis käesoleval juhul ei saanud kohus muuta poolte suhte õiguslikku kvalifikatsiooni hageja esitatud faktiliste asjaolude alusel, mistõttu ei saa maakohtule ka selgitamiskohustuse rikkumist ette heita. (ii) Hagi aluse muutmine ringkonnakohtus
3. Edasi selgitab kolleegium, et hageja ei saa ringkonnakohtus oma hagi alust enam muuta. Nimelt väidab hageja apellatsioonkaebuses, et tema hagi tuleks lahendada VÕS § 619 alusel (apellatsioonkaebuse p-d 2.3, 2.6), kuigi kinnitab samas ka ise, et tugines maakohtus sellele, et tegemist oli töövõtulepinguga (apellatsioonkaebuse p 2.2). Ringkonnakohus kordab, et kuigi kohus ei ole seotud poolte õiguslike seisukohtadega oma suhte kvalifitseerimisel, siis käesoleval juhul püüab hageja apellatsioonkaebuses läbi õigusliku kvalifikatsiooni muutmise muuta tegelikult hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ja hagi alust. Hageja väidab apellatsioonkaebuses esmakordselt, et sisuliselt oli tegemist käsunduslepinguga ning hageja pidi tasu saamiseks tõendama, et ta on käsundi täitnud, st ta on andnud kostja kui käsundisaaja käsutusse kokku lepitud arvu töötajaid kokkulepitud ajaks. Hageja väidab, et ta on neid asjaolusid tõendanud samade tõenditega, millega ta tõendas maakohtus töövõtulepingu täitmist (apellatsioonkaebuse p 2.6), ning heidab ette, et maakohus neid tõendeid kohaselt ei hinnanud. Samuti väidab hageja, et tema algne tuginemine töövõtulepingulisele suhtele ja nüüdne tuginemine käsunduslepingulisele suhtele ei muuda hagi alust ega eset, vaid puudutab ainult poolte õigussuhte kvalifitseerimist.
4. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on hagi aluse muutmisega, kuna hageja soovib tugineda hoopis teistele faktilistele asjaoludele, kui need, millele ta tugines maakohtu menetluses (puitdetailide tootmine vastavalt töövõtulepingu p-le 2.1 versus töötajate rendile andmine).

§ 376

lg 1 kohaselt võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja algne lepinguline esindaja ja alates

1. aasta jaanuarist kostjat esindav pankrotihaldur on sõnaselgelt hagi aluse muutmisele vastu vaielnud ning kinnitanud et kostja selleks nõusolekut ei anna (dtl 262-266, 272-274).
2. Kuigi teoreetiliselt on võimalik hagi alust muuta ka apellatsioonimenetluses, tuleb arvestada

§ 652lg-s 2 sätestatud uute asjaolude esitamise piirangutega.

Õiguskirjanduses on leitud, et lähtuda tuleb sellest, kas hagi on pärast muutmist võimalik läbi vaadata ja 9 2-21-101237 lahendada apellatsioonimenetluse reeglite kohaselt, sest hagi muutmise kaudu ei tohiks hagejal olla võimalik algatada ringkonnakohtus täiesti uute asjaolude väljaselgitamise protsessi või midagi maakohtus toimuva eelmenetluse laadset (V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, § 376 p 3.3.3 c). Eelnevast tulenevalt ei pea ringkonnakohus hagi aluse muutmist käesolevas apellatsioonimenetluses võimalikuks ka kohtu enda nõusolekul. (iii) Hageja nõude põhjendatus

1. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus hindama, kas hageja töövõtulepingust tulenev tasunõue on põhjendatud ning peab seda tegema tuginedes VÕS töövõtulepingu regulatsioonile.
2. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 367 lg 4 järgi, kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 sätestab töö vastuvõtmise kohustuse ning sätestab, et töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
3. Hageja väidab, et ta on täitnud töövõtulepingu p-s 2.1 sätestatud kohustuse toota puitdetaile, kuna ta on esitanud selle kohta kostjale kaks arvet kokku summas 10 113,30 eurot. Eelnevast tulenevalt tuleb seega teha kõigepealt kindlaks, kas hageja tasunõue oli muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks. Hageja on töö valmimist tõendatud vaid arvete esitamisega, mida kostja ei ole tasunud. Kostja väidab, et hageja ei ole kõnealust tööd teinud, st et hageja ei ole puitdetaile valmistanud. Kuna pelgalt arvete esitamine ei tõenda hageja poolt lepingujärgse töö tegemist ega selle ulatust ning mingeid muid tõendeid hageja esitanud ei ole, siis jääb hageja väide töövõtulepingu järgse töö tegemise fakti, samuti selle mahu ja ka tasu suuruse kohta paljasõnaliseks ja tõendamata. Seega on tõendamata, et hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ning hagi tuleb jätta rahuldamata (vt ka nt Riigikohtu 02.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 14; 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 16-17). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Kuna hagi jäi rahuldamata, jättis maakohus kõik menetluskulud hageja kanda (

§ 162lg 1).

Ringkonnakohus ei muutnud maakohtu otsuse lõppjäreldust hagi tõendamatuse kohta, seega puudub alus menetluskulude teisiti jagamiseks. 55. Samuti jäävad hageja kanda ringkonnakohtus kantud apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (

§ 171lg 1, § 173 lg 1).

menetluskulud, kuna 56. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist (

§ 174lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 10