← Eesti

1-22-5540/28

Obsah (6)§ 238§ 180§ 175§ 313§ 306§ 179

1-22-5540 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.03.2023, Tartu Kriminaalasja number 1-22-5540 (22278002179) Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekre

§ 238lg 1 p-st 4 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Sergei Gerassimov süüdi tunnistada Kar

S § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista temale karistuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada Sergei Gerassimovile mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 1 aasta 2 kuud ja 20 päeva vangistust.

  1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Sergei Gerassimovi eelvangistuses viibitud aeg 20.-21.11.2022, s.o kokku 2 päeva ning mõista Sergei Gerassimovile lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 18 päeva vangistust. 1-22-5540
  2. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.02.2022 otsusega mõistetud karistuse võrra, mille ära kandmata osa seisuga 27.03.
  3. a on 9 kuud ja 22 päeva. Lõplikuks liitkaristuseks mõista 2 aastat ja 10 päeva vangistust algusega 28.03.
  5. Sergei Gerassimovilt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuludena: 1)

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kogusummas 998,40 eurot; 2)

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1087,50 eurot.

6. Juhindudes

§ 313

lg 1 p-st 7 ja

§ 180

lg 3 tuleb Sergei Gerassimovil tasuda menetluskulud kokku 2085,90 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 173,83 eurot ja viimasel,

  1. kuul tuleb tasuda 173,77 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99923700010572 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-22-5540“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  2. Kannatanu H. G. (isikukood: XXX) on taotlenud enda teavitamist süüdimõistetu Sergei Gerassimovi ennetähtaegsest vabanemisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebekord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva otsuse peale. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule (Riigikohtu
  3. mai
  4. a määrus asjas nr 3-1-1-44-15 punktid 8–10). Asjaolud ja süüdistus
  5. Sergei Gerassimovi süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 3 järgi korduvas valu tekitavas kehalises väärkohtlemises ja teise inimese tervise kahjustamises. S. Gerassimov on 16.02.2022 tunnistatud süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja 27.06.2019 KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Talle heidetakse ette, et ta ründas XXX kella 18.00 ajal XXX enda XXX H. G., kellega XXX. S. Gerassimov haaras kannatanu kõrist kätega kinni, kägistas teda ning seejärel lõi kannatanut rusikaga oimukohta, hoides samal ajal kõrist kinni. Lisaks lõi ta kannatanut abaluude piirkonda. Sellise tegevusega põhjustas S. Gerassimov kannatanule valu õla ja oimukoha piirkonnas ning füüsilised vigastused hematoomi näol rindkerel ja kaelal ning nahavigastuse näol otsmikupiirkonnas.
  6. Käesoleva kriminaalasjaga ühendati 24.01.2023 kriminaalasi 1-22-7809 (kohtueelses menetluses 22278002179), milles S. Gerassimovi süüdistatakse samuti KarS 121 lg 2 p 3 järgi korduvas valu tekitavas kehalise väärkohtlemises ja teise inimese tervise kahjustamises. Süüdistuse kohaselt tõmbas S. Gerassimov H. G. XXX kella 19.40 paiku aadressil XXX, samal 2 1-22-5540 ajal kui H. G. pani riidesse XXX (XXX), kolmel korral juustest selliselt, et kannatanu tundis meeletut valu ja tekitas tervisekahjustusena peanaha punetuse. Kohtuotsuse põhjendused
  7. Esmalt hindab kohus süüdistuste tõendatust ja kvalifitseerib etteheidetavad teod (I). Seejärel mõistab kohus karistuse (II) ja lahendab menetluskuludega seonduvad küsimused (III). (I)
  8. KarS § 121 lg 2 p 3 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud korduvalt.
  9. Süüdistuse kohaselt on S. Gerassimov korduvalt kasutanud vägivalda H. G. suhtes. Kannatanu oli esimese etteheidetava teo ajal veel S. Gerassimovi XXX, kuid XXX. H. G. sõnul XXX. aasta veebruaris ning XXX sama aasta juunis. Sellest tulenevalt ei heideta S. Gerassimovile ette KarS § 121 lg 2 p-s 2 sätestatud kuritegu, s.o kehalise väärkohtlemise toimepanemist lähisuhtes.
  10. Esimene episood seisneb süüdistuse kohaselt selles, et S. Gerassimov ründas H. G. haarates tal kõrist kätega kinni, kägistas teda ning seejärel lõi rusikaga oimukohta samal ajal kõrist kinni hoides. Lisaks lõi ta kannatanut abaluude piirkonda.
  11. Kannatanu ütluste (I kd tl 3-5) kohaselt tuli XXX kella 18 ajal purjus S. Gerassimov kannatanu juurde, kuna tal oli oma XXX, kellega ta koos elab, konflikt olnud. Süüdistatava käitumine, olek ja alkoholilõhnad viitasid sellele, et ta oli alkoholi tarvitanud. Kannatanu teda sinna ei soovinud. S. Gerassimovi häält kuulis nende ühine XXX, kes tuli ukse peale. XXX ja sisenes tuppa. Tekkis vaidlus, kuna kannatanu keelas S. Gerassimovil sinna jääda. Selle peale viimane ärritus ja läks kannatanule kallale. Kõigepealt haaras süüdistatav kannatanul kätega kõrist ja kägistas teda, seejärel lõi arvatavasti parema käe rusikaga kannatanu vasakule poole oimukohta, hoides vasaku käega endiselt kõrist kinni. Löögi tagajärjel tundis kannatanu enda sõnul meeletut valu. Ta tõmbas ennast kössi ja hakkas rabelema, mille peale süüdistatav lasi kõrist lahti. Rabelemise käigus sai kannatanu veel löögid vasakule poole abaluude ning külje piirkonda. Löökide tagajärjel tekkisid hematoomid ning vasaku käega oli ka pool kuud hiljem veel probleeme – käsi suri ära, oli valulik ja jõudu ei olnud. Lisaks muutusid peale juhtunut sagedasemaks peavalud. Kogu olukorda nägi pealt ka nende XXX, XXX. H. G. helistas sõbrannale ja rääkis juhtunust ning järgmisel hommikul pöördus EMO-sse. Pärast juhtunut on S. Gerassimov kannatanult küsinud, kas paar sinikat on väärt tema elu ära rikkumist, kuna tal on tingimisi karistus. Ka süüdistatava XXX on proovinud kannatanut veenda avaldust mitte tegema. Kannatanu sõnul on S. Gerassimov ka öelnud, et naisi peabki lööma ning, et ta kavatseb ka oma XXX nii kasvatada. H. G. ütlusi kinnitab ka XXX esitatud süüteoteade (I kd tl 1).
  12. Tunnistaja S. K. ütluste (I kd tl 6-7) kohaselt on H. G. tema XXX ning ta teab ka S. Gerassimovi. XXX kella 19-20 paiku helistas talle H. G. ja nuttis. Ta rääkis, et S. Gerassimov käis XXX vaatamas ja lõi kannatanut. Kannatanu oli paanikas ning palus tunnistajal tema juurde minna. Kohale jõudes nägi tunnistaja, et kannatanu värises üle terve keha. H. G. näitas, kuhu S. Gerassimov teda löönud oli, osutades vasakule oimu piirkonda ja vasakule poole abaluude piirkonda. Oimu ja abaluude piirkonnas oli näha punetust. Lisaks kurtis kannatanu peavalu üle.
  13. Asitõendi XXX vaatlusprotokoll (I kd tl 8-10) kajastab patrullpolitseiniku vormikaamera XXX videosalvestise vaatlust. Kannatanu selgitab kohale tulnud 3 1-22-5540 politseiametnikele, mis on juhtunud. Ta räägib, kuidas purjus S. Gerassimov tuli tema juurde ning kui kannatanu palus tal lahkuda, tuli S. Gerassimov talle kallale, kägistas ja lõi teda. Videosalvestiselt on näha, kuidas kannatanu osutab vasakule poole oimukohale, rääkides sellest, kuhu löök teda tabas ning kus tal on nüüd sinikas. H. G. räägib ka, et ta ei tahtnud alguses politseisse avaldust teha, kuid öösel hakkas pea tugevalt valutama ja ta ei saanud külge keerata. Seepeale otsustas ta hommikul siiski avalduse teha ja vigastused fikseerida. Toimunud kuriteosündmuse aega ja asjaolusid kinnitab ka patrullitalituse teenistusleht (I kd tl 36).
  14. Tekitatud vigastusi tõendab väljavõte haigusjuhust koos fotodega (I kd tl 15-24). Kannatanul tuvastati kaelal, peas ja rindkerel pindmised vigastused. Objektiivselt oli nähtav nahakahjustus vasemal otsmikul, hematoom vasemal rindkereküljel, parempoolselt kaelal muljumisjälg. Kannatanul on kael paremale keeramisel valulik, sinikad valulikud, vasakut kätt valus tõsta, vasemalt otsmikult valulik ning alaselg valutab. Vigastused on nähtavad fotodelt.
  15. S. Gerassimov ise on tunnistanud temale etteheidetava kuriteo toimepanemist (I kd tl 37-38).
  16. Süüdistuse kohaselt põhjustas S. Gerassimov kannatanule valu õla ja oimukoha piirkonnas ning füüsilised vigastused hematoomi näol rindkerel ja kaelal ning nahavigastuse näol otsmikupiirkonnas. Nii tervisekahjustus kui ka valu on KarS § 121 lg 1 normatiivsed koosseisutunnused. Esimese neist tunnustest defineerib Vabariigi Valitsuse 13.08.
  17. a määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 lg 2, mille kohaselt on tervisekahjustus osutatud määruse mõttes organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel (vt RKKK 12.11.2019, 1-18-7833, p 22 koos edasiste viidetega). Seega on hematoomid ja kriimustused, sh nahavigastused käsitatavad kehavigastusena KarS § 121 tähenduses, sest nahakoe anatoomiline terviklikkus on füüsilise mõjutamise teel häirunud.
  18. Valu kui KarS § 121 koosseisulise tunnuse osas on Riigikohus märkinud järgmist. Riigikohtu varasemas praktikas on valu tekitamist põhimõtteliselt peetud sobivaks ja põhiseaduspäraseks kriteeriumiks, mille alusel piiritleda KarS § 121 järgi karistatavat tegu väljapoole karistusõiguse reguleerimisala jäävast käitumisest. Valu organismi kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Üldtuntud on asjaolu, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus, mis on eri inimeste puhul erinev ja mis võib muu hulgas sõltuda ka näiteks vanusest, soost, psüühilisest seisundist ja muudest subjektiivset laadi asjaoludest. Valu subjektiivsust silmas pidades tuleb valu tekitava kehalise väärkohtlemise tuvastamiseks kõigepealt kannatanu ülekuulamisel küsida, kas ta tundis valu. [---] Järgmisena tuleb lahendada küsimus sellest, kas siis, kui kannatanu kinnitab valu tundmist, piisab lugemaks tuvastatuks valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivset koosseisu. Kohtupraktikas valitseva arvamuse kohaselt tuleb sellele küsimusele tulenevalt valu subjektiivsusest vastata eitavalt. Nimelt tuleb kohtupraktika kohaselt käsitletaval juhul täiendavalt hinnata, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu olemasolu. Sellise lisanõude eesmärk on vältida isiku alusetu süüditunnistamine kuriteos olukorras, mil nn sõltumatu kolmanda isiku objektiivne hinnang isikutevahelisele füüsilisele kontaktile eitab karistusõiguslikult relevantse valu tekkimise võimalikkust (RKKK 04.05.2015, 3-1-1-29-15, p 11). 4 1-22-5540
  19. Eeltooduga kooskõlas ongi tõendamist leidnud, et kannatanu tundis S. Gerassimovi tegevuse tagajärjena valu ning sai tervisekahjustuse. Tekkinud vigastused – hematoomid ja nahavigastused rindkerel ja kaelal – on kooskõlas kägistamise ja rusikaga löömisega. Löögile rusikaga pähe, löögile abaluude piirkonda ja ka kägistamisele järgneb valu.
  20. Teine vägivallategu pandi süüdistuse kohaselt toime XXX kella 19.40 ajal XXX, XXX. H. G. pani XXX, kes oli sel ajal XXX, riidesse. S. Gerassimov tõmbas kannatanut kolmel korral juustest. Kannatanu tundis meeletut valu ja tervisekahjustusena tekkis peanaha punetus.
  21. H. G. sõnul (II kd tl 3-6) saatis S. Gerassimov talle XXX õhtul Messengeri teel solvavaid sõnumeid ja ähvarduse, et plaanib kannatanut nende XXX. Sõnumite sisust lähtuvalt oli ta kindel, et S. Gerassimov on alkoholi tarvitanud. Kannatanu otsustas minna koos kolleegiga S. Gerassimovi juurde XXX. Korterisse läks ta üksinda ning ütles, et võtab XXX. Kui kannatanu istus elutoas asuva tugitooli peale, et hakata XXX, kõndis S. Gerassimov justkui muuseas mööda ja võttis kannatanu juustest kinni ning tõmbas kõvasti, öeldes samal ajal, et kannatanu ei võta XXX. Kannatanu sõnul oli tal väga valus ning tunne, et juuksed tulevad peast ära. Selle peale hakkas XXX ning S. Gerassimov lasi korraks lahti, aga siis keeras ennast ringi ja tõmbas ka teist korda teda valusasti juustest. Sekkuda üritas ka süüdistatava XXX E. G., aga S. Gerassimov lükkas ta põrandal oleva madratsi peale pikali. Siis hakkas kannatanu politseid kutsuma ning selle takistamiseks tõmbas süüdistatav ka kolmandat korda kannatanut juustest. Selle tulemusena käis kaelast läbi ka mingi raksatus. Öösel tekkis meeletu peavalu ja ta pidi migreenirohtu võtma. Samuti oli tal raske pead keerata, sest kael oli tõenäoliselt selle raksatuse tõttu valus.
  22. Sündmuse toimumise aega ja asjaolusid kinnitab toimikus olev patrullilehe väljatrükk (II kd tl 1-2). XXX koostatud asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud H. G. poolt XXX kell 19.42 häirekeskusesse tehtud kõne helisalvestist (II kd tl 17-19). Kõnes räägitu riimub kannatanu poolt hiljem antud ütlustega. XXX koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub sündmuskohale sõitnud operatiivkeskuse koertegrupi vormikaamera salvestus kuupäevast XXX (II kd tl 20-23). Sündmuskohale jõudes suitsetab maja ees S. Gerassimov, kes tunnistab, et on tarvitanud alkoholi. Indikaatorvahendiga tuvastatakse, et alkoholi väljahingatavas õhus on 0,72 mg/l (II kd tl 24). Korteris istuvad H. G. ja E. G.. Kannatanu selgitab, miks ta korterisse läks ja mis juhtus. H. G. ütleb, et S. Gerassimov tiris teda kolm korda juustest ning E. G. kinnitab, et nii oligi. S. Gerassimov süüdistab kannatanut narkootiliste ainete tarvitamises ning kuivõrd süüdistatav peab järgmine päev minema vanglasse, on tal mure XXX. S. Gerassimov korrutab ka, et lööb kannatanu maha, kui ta vanglast välja saab.
  23. Kannatanu vigastused on fikseeritud erakorralise meditsiini osakonnas XXX (II kd tl 12-16). Haigusjuhu kirjeldusest nähtub, et kannatanu kaebab valu kaelas ja peanaha hellust. Läbivaatuse tulemusena on näha, et peanahk õrnalt roosakas, palpatsioonile hell/minimaalselt valulik. Kaela liikuvus vaba, lülisamba kaelaosa palpatsioonile valulik ei ole.
  24. S. Gerassimov tunnistab, et on kannatanut juustest tirinud, kuid ütlusi anda ei soovi (II kd tl 31-33).
  25. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus süüdistuses esitatud etteheite tõendatuks. S. Gerassimov tõmbas H. G. kolm korda juustest ning põhjustas sellega talle valu ja tervisekahjustuse peanaha punetuse näol.
  26. Kohus on seisukohal, et S. Gerassimov pani mõlemad kehalise väärkohtlemise episoodid toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt 5 1-22-5540 peab seda võimalikuks. S. Gerassimovi teokirjeldustest tulenevalt ei saa rääkida mingist muust tahtluse vormist kui kavatsetusest – ta lõi kannatanut korduvalt erinevatesse keha piirkondadesse, sh oimu piirkonda, kägistas teda ja teisel korral tõmbas 3 korda juustest. Selliseid tegusid saab isik toime panna ainult eesmärgiga põhjustada kannatanule vähemalt valu.
  27. Seega on tõendamist leidnud kaks juhtumit, mil S. Gerassimov on H. G. suhtes kasutanud füüsilist vägivalda ning põhjustanud sellega kannatanule valu ja tervisekahjustusi. Samuti on S. Gerassimovil kehtiv karistus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemise eest. Selles tulenevalt on kehaline väärkohtlemine toime pandud korduvalt (faktiline ja juriidiline retsidiiv) KarS § 121 lg 2 p 3 mõttes. Seega on KarS § 121 lg 2 p 3 teokoosseis täidetud.
  28. Kohus ei tuvastanud S. Gerassimovi tegudes õigusvastasust välistavaid asjaolusid. S. Gerassimov on ka süüvõimeline ja tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. (II)
  29. Karistuse mõistmisel arvestatakse KarS § 56 lg 1 kohaselt süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt deklareeritakse karistuse mõistmise lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Esimese astme kohtulahendite analüüsi tulemusena on õiguskirjanduses järeldatud, et suurem osa karistustest langeb piirkonda, mis on keskmisest selgelt madalamad. Aritmeetilisest keskmisest lähtumise deklareerimine toob kaasa kohtuotsuste ebaloogilisi põhjendusi – karistust kergendavate asjaolude puudumisel varem korduvalt karistatud isikute poolt mitmete kuriteoepisoodide toimepanemine päädib sanktsiooni keskmisest madalama karistusega (vt. J. Ginter. Karistuse mõistmine esimese astme kohtutes. – Juridica 2022 nr 9-10 lk 738–739).
  30. Allakirjutanu jagab artikli autori seisukohta, et sõltuvalt asjaoludest tuleks lähtuda sanktsiooni alumise kolmandiku ülemisest määrast. Sellist lähenemist on tunnistanud ka kohtupraktika (TlnRnK 18.02.2013, 1-11-11411, Pärnu MK 05.04.2011, 1-10-11574)
  31. Karistuse mõistmisel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKK 11.06.2018, 1-17-1629, p 28 koos edasiste viidetega ja RKKK 20.03.2017, 3-1-1-6-17, p 9 koos edasiste viidetega).
  32. KarS § 121 lg 2 p 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kergemaliigiline karistus on välistatud ainuüksi eripreventiivsetest kaalutlustest. Prokurör on küsinud S. Gerassimovile karistuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust. Kohus märgib, et tegemist on kahe episoodiga, mis annab alust hinnata teosüüst lähtuvat karistust vähemalt sanktsiooni 1/3 lähtepunkti vääriliseks. Kannatanu suhtes korduvalt kasutatud vägivald oli mõõdukalt intensiivne. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavateks asjaoludeks on KarS § 58 p 4 alusel kuriteo toimepanemine XXX suhtes ning KarS § 58 p 13 alusel isikuvastase süüteo toimepanemine täisealise poolt XXX. S. Gerassimovi karistusandmed – varasem kriminaalkaristus samaliigilise teo eest, uute kuritegude toimepanemine katseajal – võimaldavad prognoosida karistuse eripreventiivsele mõjule 6 1-22-5540 allumist keskmisest halvemaks. Õiguskorra kaitsmise huvid süü suurusele vastava karistuse korrigeerimist ei tingi.
  33. Eeltoodut arvestades tunnistab kohus S. Gerassimovi süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistab teda 1 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega.
  34. Kuivõrd kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb

§ 238

lg 2 alusel vähendada süüdistatavale mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, s.o vastavalt 1 aasta 2 kuu ja 20 päeva pikkuse vangistuseni.

  1. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt oli S. Gerassimov kinni peetud 3 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestab kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 20.21.11.2022, s.o kokku 2 päeva, kuna 22.11.2022 kandis ta juba eelmise otsuse järgselt karistust. Karistuseks jääb seega 1 aasta 2 kuud ja 18 päeva vangistust.
  2. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 16.02.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-8521 tunnistati S. Gerassimov süüdi KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi kohaldamata 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. Katseaeg algas otsuse kuulutamisest. 07.10.2022 Tartu Maakohtu määrusega pöörati S. Gerassimovile Tartu Maakohtu otsusega nr 1-21-8521 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust täitmisele. S. Gerassimov asus karistust kandma 22.11.2022 (III kd tl 55-57).
  3. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et S. Gerassimov pani KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod toime katseajal. KarS § 74 lg 5 sätestab, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule.
  4. KarS § 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Kohtuotsuse tegemise seisuga on Tartu Maakohtu otsusega nr 1-21-8521 mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuud ja 22 päeva vangistust.
  5. Seega tuleb S. Gerassimovile käesoleva otsusega mõistetud karistust 1 aasta ja 2 kuud ja 18 päeva vangistust suurendada Tartu Maakohtu otsusega nr 1-21-8521 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu ja 22 päeva vangistuse võrra ning mõista lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat ja 10 päeva vangistust algusega 28.03.
  6. (III) 35.

§ 306

lg 1 p 14 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p-de 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud muuhulgas määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. 36. S. Gerassimovile riigi õigusabi korras määratud kaitsjale vandeadvokaadi abi GerdaJohanna Aasmaale on kohtueelses menetluses välja mõistetud tasu kogusummas 129,60 eurot (97,20+32,40) (I kd tl 62-63, 65-66), vandeadvokaat Anu Pärtelile tasu kogusummas 38,40 eurot (II kd tl 36) ning vandeadvokaadi abi Aivar Kellole tasu kogusummas 129,60 eurot (II kd 7 1-22-5540 tl 63-64). Kohtumenetluses rahuldati kaitsja Aivar Kello tasutaotlus ja mõisteti see välja 162 euro ulatuses ning Gerda-Johanna Aasmaa tasutaotlused ja mõisteti need välja 108 ja 430,80 euro ulatuses. Seega on S. Gerassimovile määratud kaitsjatele makstud tasud tema kaitsmise eest kohtueelses menetluses ja kohtus kokku 998,40 (129,60+38,40+129,60+162+108+430,80) eurot. 37.

§ 175lg 1 p 9 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskuluna sundraha. Kar

S § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritu kuritegu on tulenevalt KarS § 4 lg-st 2 teise astme kuritegu.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ulatuses. Seega tuleb S. Gerassimovilt välja mõista sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, s.o 1,5 kuupalga alammäära suuruses summas. Sundraha suurus määratakse kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga. Vabariigi Valitsuse 09.12.

  1. a määruse nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2023 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot, mis tähendab, et sundraha teise astme kuriteo toimepanemise korral oli kohtuistungite toimumise aja seisuga 1087,50 eurot (1,5 x 725).
  2. Riigile hüvitatavad menetluskulud kokku on 2085,90 eurot (998,40+1087,50). 39.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kaitsja taotles menetluskulude ajatamist üheks aastaks, kuna S. Gerassimov kinnitas talle istungil, et kui ta viiakse üle avavanglasse, siis on tal võimalik ühe aasta jooksul menetluskulud tasuda. Avavanglasse üleviimine on S. Gerassimovi sõnul määratud

  1. aprilliks
  2. Prokuröril kaitsja taotlusele vastuväiteid ei olnud.
  3. Kohus rahuldab taotluse menetluskulude hüvitamise ajatamiseks. Menetluskulud on piisavalt suured selleks, et nende ühes osas maksmine valmistaks raskusi ka keskmist palka saavale inimesele. Kui S. Gerassimov paigutatakse avavanglasse ning ta saab asuda tööl käima, on vähemalt võimalus, et tal õnnestub menetluskulusid ositi tasuma hakata. Lõppastmes on oluline, et kulud saaksid tasutud õigeaegselt ja täiendavate menetlusteta ning tasumise ajatamine suurendab seda võimalust. /allkirjastatud digitaalselt/ 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.