Obsah (11)

§ 386§ 657§ 659§ 377§ 381§ 363§ 235§ 378§ 173§ 666§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseisu liige Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-18895 Tsiviilasi Timberstock OÜ hagi N.R.Energy O

) § 378 lg 1 p-le 1 on üheks hagi tagamise abinõuks kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 363 lg 1 järgi võib kohus hagi tagamiseks seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtuotsuse alusel rahuldatud nõue (AÕS § 363 lg 2). Hageja taotles hüpoteegi seadmist kolmele kostja kinnistule. Kuivõrd hageja ei ole taotluses märkinud nõude jagunemist erinevate hüpoteegiga koormatavate kinnisasjade vahel, jagas kohus nõude võrdselt kolme koormatava kinnistu vahel. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist või alternatiivselt asendada hagi tagamise abinõud selliselt, et tühistada Tennu, Satsu küla, Lüganuse vald, IdaViru maakond (registriosa nr 42708) ja Kailaru, Satsu küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond (registriosa nr 415808) kinnisasjadele seatud kohtulikud hüpoteegid ja seada kostja omandis olevatele kinnisasjadele kohtulikud hüpoteegid alljärgnevalt: Virve, Aseriaru küla, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond (registriosa nr 2225008, katastritunnus 15401:001:0199) kinnisasjale summas 24 000; Mere tn 1, 6, 5, 4//8//11/13//15, 9, 3 Aseri alevik, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond (registriosad nr 3356508 ja 2325108, 1407308, 4544508) kinnisasjadele summas 200 000 eurot ja Kordoni tn 10A, Aseri alevik, Viru- Nigula vald Lääne Viru maakond (registriosa nr 1537108) kinnisasjale summas 11 000 eurot. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja väited, et kostja ei täida oma kohustusi, on väärad. Hageja ei ole tõendanud, mis mahus haket kostjale on üle antud. Kostjal ei ole kohustust tõendada negatiivset asjaolu ehk seda, et hageja tarnis haket vähem kui kokku lepiti. Lepingu täitmise tõendamine on hageja kohustus. Kostja kahju hageja lepingu rikkumise tõttu on kokku ligi miljon eurot (asenduskauba hind 0,8 m eurot + 0.2 m eurot alusetult saadu) eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis. Kostja majandusaasta aruanded (lisa 1), kostja maksekäitumine, kostja varaline seis (bilansis vara ca 20 miljonit eurot) on selline, mis välistab vajaduse hagi tagada. Praeguselt juhul on 4 hageja näidanud ära, et kostjale kuulub kokku 45 kinnistut. Ainuüksi kinnisasjade hulk on selline, et ilma ekspertide arvamuseta on hageja nõude täitmine mitmekordselt garanteeritud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit kostja makseraskuste kohta. Kostja leiab, et kohus ei ole põhjendanud oma seisukohta hagi perspektiivikuse osas. Kohtumääruses puuduvad põhjendused, miks on kohtul alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Maakohus ei ole oma määrust põhjendanud. Alternatiivselt taotleb kostja seada kahe kinnisasja osas kohtulikud hüpoteegid teistele kostjale kuuluvatele kinnisasjadele. Kostja soovib rajada kinnistutele, millele seati kohtulikud hüpoteegid, tuulepargid. Kostja esitas kohtule kinnisasjade hindamisaktid. VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude kostja kanda jätmist. Määruskaebuse põhjendustest ei selgu, kuidas rikub kohtuliku hüpoteegi seadmine kostja õiguseid. Hagi tagamise taotluse lahendamisel ei analüüsi kohus üksikasjalikult kõiki hagi aluseks olevaid asjaolusid ega pea hindama hagiavaldusele lisatud tõendeid. Kostja etteheide kohtumääruse vähesest motiveeritusest ei ole põhjendatud. Kostja ei ole tõendanud, et kostja kavatseb vaidlusalustele kinnisasjadele rajada tuulepargi. Kohtulik hüpoteek ei takista kostjal kinnistutel majandustegevuse arendamist. Kostja taotleb kohtult viitega

§ 386

lg 1 sättele kinnistutele seatud kohtuliku hüpoteegi asendamist kohtuliku hüpoteegiga teistele kostja kinnistule, mis ei ole

§ 386lg 1 mõttes hagi tagamise abinõu asendamine teise hagi tagamise abinõuga.

Hagejale jääb arusaamatuks kinnistute väärtuse määramine, kuivõrd hagi tagamise asendamiseks teise hagi tagamise abinõuga ei pea kostja ründama oma kinnistute väärtust, vaid esitama tagatisena pangagarantii või tasuma kohtu poolt määratud summa Rahandusministeeriumi kontole. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osaliselt ja asendab ühe hagi tagamise abinõu teisega. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu määruse põhjendusi (

§ 657

lg 1 p 21 ja

§ 659

). 6.

§ 377

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. 6.1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus lõppjärelduses õigesti leidnud, et

§ 377

lg 1 alusel on hagi tagamine põhjendatud, kuid ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud hagi õigusliku perspektiivikuse hindamata. Hagi tagamise puhul tuleb kontrollida, kas hagi rahuldamiseks esineb mõistlik edukuse perspektiiv. Maakohus on lahendi tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust. Ringkonnakohtul on võimalik see rikkumine kõrvaldada. 5 Ringkonnakohtu hinnangul vastab hagi tagamise avaldus

§ 381

lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud

§-s 377 nimetatud asjaolud) ja hagiavaldus vastab

§ 363

lg 1 p-des 1–3seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav ning seda ei saa pidada õiguslikult perspektiivituks. Hagi tagamise üheks eelduseks on hagi õiguslik perspektiivikus. Hagi tagamise taotluse lahendamisel hagi õiguslikku perspektiivi hinnates peab kohus mh kontrollima, kas hageja on nõuet ja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud

§ 235mõttes.

Väite põhistamine tähendab, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Hagi on perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus tsiviilajas nr 3-2-1-193-13, p 12) Hageja on esitanud hagi ostu-müügilepingute ja esitatud arvete alusel tarnitud kauba eest ostuhinna väljamõistmiseks. Hageja väitel ei ole kostja tasunud kõiki esitatud arveid. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esitatud asjaolude õigsust eeldades hageja nõude rahuldamine vähemalt osaliselt võimalik ehk hagi ei saa pidada õiguslikult perspektiivituks. Seetõttu tuleb lugeda hagiavalduses väljatoodud asjaolude põhjal, et nõuet, mille tagamist soovitakse, on hagi tagamise avalduses piisavalt põhistatud. Kohus ei hinda hagi menetlusse võtmisel tõendeid. Kohus saab hagis ja hagi tagamise avalduses väljatoodud asjaolud ja nende puudumise tuvastada ning vastata kostja vastuväidetele asja sisulisel lahendamisel. 6.
3. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et hagi tagamise eeldused on täitmata.

§ 377

lg 1 järgi on hagi tagamise eesmärgiks kohtuotsuse, millega hagi rahuldatakse, täitmise lihtsustamine. Sealjuures saab kohus arvesse võtta nt hageja nõude suurust, kostja majanduslikku seisundit, sealhulgas kostjale kuuluvat likviidset vara, põhivara väärtust ning viletsaid majandustulemusi (nt kahjumi deklareerimine) (vt nt Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-11, p 11). Olukorras, kus hageja nõue on suur ning kostja on keeldunud hageja nõude täitmisest või hoidunud selle täitmisest kõrvale, on hagi tagamine õigustatud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja rahalise nõude puhul täidetud

§ 377

lg-st 1 tulenev eeldus, st piisaval määral on põhistatud ohtu, et nõude tagamata jätmisel võib kohtuotsuse täitmine tulevikus olla raskendatud. 7.

§ 378

lg 4 alusel tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu ei oleks ülemäära koormav. Selleks tuleb hinnata hagi tagamisest või tagamata jätmisest pooltele tekkida võivaid võimalikke negatiivseid tagajärgi (Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-12, p 13). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtulike hüpoteekide seadmine ei koorma kostjat rohkem, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Praegusel juhul on vajadus kindlustada käesoleva kohtuotsuse täitmine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik kohaldada mõnda teist kostjat vähem koormavat ja hageja huvi sama tõhusalt tagavat hagi tagamise abinõud.
3. Kostja on määruskaebuses alternatiivselt palunud asendada kaks kinnisasja, millele on seatud kohtulikud hüpoteegid teiste kinnisasjadega. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et kostja ei ole esitanud

§ 386lg 1 mõttes hagi tagamise abinõu asendamise taotlust.

Praktikas on sagedane, et kohtuliku hüpoteegiga koormatud kinnisasjad asendatakse

§ 386

lg 1 alusel teiste kinnisasjadega (vt

II Kommenteeritud väljaanne, § 386, p 3.1.1.). 6 Kohtul on

§ 386

lg 1 alusel antud diskretsiooniõigus otsustada, kas ta poole taotlusel hagi tagamise abinõu asendab. Rahalise nõudega hagi tagamisel kui ka tagamisabinõu asendamisel tuleb hinnata, kas see on ikka tõenäoliselt vajalik kohtulahendi täitmise tagamiseks (

§ 377

lg 1), kas arvestatakse hagi hinda (

§ 378

lg 4 teine lause) ja kas kostja huvisid hagi tagamisega ebaproportsionaalselt ei kahjustata (

§ 378lg 4 esimene lause) (RKTKm nr 3-2-1-133-10, p 19).

Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus hagi tagamise abinõu asendamiseks kostja taotletud viisil on põhjendatud ja maakohtu määrust tuleb selles osas muuta. Kohtulike hüpoteekide seadmine teistele kostjale kuuluvatele kinnisasjadele hageja nõude ulatuses ei halvenda hageja positsiooni. Kostja on esitanud kinnisasjade hindamisaktid, millest nähtuvalt on hageja nõue kinnisasjadele seatavate hüpoteekidega tagatud. Järelikult on hageja nõue hagi tagamise abinõu asendamisel tagatud, mis on

§ 377lg 1 alusel hagi tagamise eesmärk.

Kostja palub seada kinnisasjadele hüpoteegid suuremas summas kui maakohus on seadnud hüpoteegid kahele kinnisasjale, kuid ringkonnakohus ei pea põhjendatuks hüpoteegisummasid vähendada, kui kostja on sellega nõustunud ja hagi tagamise abinõu asendamist sellisel viisil taotlenud. Kostja on esitanud muu hulgas taotluse seada kohtulik hüpoteek Mere tn 1, 6, 5, 4//8//11/13//15, 9, 3 Aseri alevik, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond (registriosad nr 3356508 ja 2325108, 1407308, 4544508) kinnisasjadele summas 200 000 eurot. Kuna tegemist on nelja erineva kinnisasjaga, siis peab ringkonnakohus põhjendatuks jagada hüpoteegisumma nelja kinnisasja vahel võrdselt seades igale kinnisasjale 50 000 euro suuruse hüpoteegisumma. Maakohus määras kindlaks summad, mille tasumisel kohtu deposiiti või millise sulatuses pangagarantii andmisel tühistatakse hagi tagamine. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks vastavaid summasid muuta. Kui kostjal on piisavalt rahalisi vahendeid hageja nõude rahuldamiseks, siis on kostjal võimalik tasuda kohtu deposiiti rahasummad, millise kohustuse täitmisel vabastatakse kostja kinnisasjad hüpoteegi alt. Eeltoodud põhjendustel tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt. 9. Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus

§ 173lg 1 esimese lause mõttes.

Seega pole menetluskulude jaotuse märkimine sellises määruses vajalik. 10. Tulenevalt

§ 666lg-st 1 lahendab hagi tagamise määruskaebuse üks kohtunik.

11.

§ 390

lg 1 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise

§ 386lg-s 2, 4 või 5 sätestatud alusel tühistas, võib pool esitada määruskaebuse.

Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Kuivõrd praegusel juhul on hagihind üle 100 000 euro, saab käesoleva hagi tagamise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule. /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi 7