← Eesti

2-18-16237/142

Obsah (15)§ 162§ 646§ 656§ 4§ 5§ 392§ 373§ 3401§ 329§ 351§ 435§ 438§ 641§ 658§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-18-

) § 164 lg 1 alusel. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja menetluskuld tuleb jaotada

§ 162alusel vastavalt hagi rahuldamise tulemusele.

  1. Maakohus on rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, tehes vastuolulise otsuse ja jättes asjas tähtsate asjaolude kohta selge seisukoha võtmata, millega on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. 5 2-18-16237 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on tähtaegne ja sellelt on tasuti õiges summas riigilõiv. Samuti vastab kaebus seaduses sätestatud vorminõuetele. Ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse. Asi tuleb lahendada

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

  1. Hageja esitas nõude kostjate ühisvara jagamiseks järgmiselt: 1) lõpetada kostja I ja kostja II ühisomand järgmiste kinnisasjade osas müümisega avalikul enampakkumisel: kinnisasi OOO, Tallinn, registriosa nr OOOOO; kinnisasi ÜÜÜ, Tallinn, registriosa nr ÜÜÜÜÜ; kinnisasi ZZZ, registriosa nr ZZZZZ; kinnisasi TTT, registriosa nr XXXXX; kinnisasi YYY, registriosa nr YYYYY; kinnisasi KKK, registriosa nr KKKKK; kinnisasi WWW, registriosa nr WWWWW ja kinnisasi FFF, registriosa nr FFFFFF; 2) jagada kinnisasjade müügist saadud raha kostja I ja kostja II vahel võrdsetes osades ja täita kostjale II ühisvara jagamisel jäävast rahast hageja nõue täiteasjas nr 027/2018/
  2. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jagas kostjate ühisvara tunnistades kostja I lahusvaraks kinnisasjad registriosa nr-tega XXXXX, YYYYY, KKKKK, FFFFFF ja kinnisasja kaasomandi registriosa nr WWWWW ning kostja II lahusvaraks kinnisasja registriosa nr ZZZZZ ning kinnisasjade kaasomandid registriosa nr-tega OOOOO ja ÜÜÜÜÜ. Sellisel viisil ühisvara jagamise nõuet ei olnud hageja esitanud.
  3. Maakohus tegi otsuse nõude osas, mida ei ole esitatud, millega rikkus

§-s 439 sätestatud nõuet. Kuivõrd hageja ei palunud ühisvara jagamist viisil, et tunnistada kinnisasjad kostja I või kostja II lahusvaraks, siis ei saanud maakohus sellist otsust teha. Hageja ei ole palunud ka jagada kinnisasjade kaasomandite osi kui kostjate ühisvara.

§ 4

lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (

§ 5lg 1).

Kohus on seotud hageja nõudega, ega saa resolutsiooniga lahendada nõudeid, mida esitatud pole. Maakohus võis hageja nõuetest lähtuvalt kas hagi rahuldada või jätta rahuldamata. 25. Maakohus on jätnud nõuetekohaselt läbi viimata eelmenetluse, rikkudes sellega

§ 392lg 1 p-des 1–4 sätestatud nõudeid.

Asja materjalidest nähtub, et kostja I on esitanud 9. novembril 2020 vastuhagi ühisvara jagamiseks, milles muu hulgas palus tuvastada osade kinnisasjade kuuluvust kostja I lahusvara hulka (II kd, tl 20–58). Maakohus on põhjendamatult käsitanud vastuhagis esitatut vastuväidetena hagile ja jätnud esitatud vastuhagi nõuetekohaselt menetlemata.

§ 373lg 3 kohaselt kohaldatakse vastuhagi avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut.

Kui vastuhagiavaldus ei vastanud vorminõuetele või oli esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, siis oleks maakohus kooskõlas

§ 3401

lg-ga 1 pidanud määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta. Asjaolust, et kostja I oli palunud vastuhagis olevaid väiteid käsitada vastuväidetena hagile puhuks, kui vastuhagina esitatud hagi ei võeta vastuhagina menetlusse, ei saanud tekkida menetluslikku olukorda, kus kostja I või kostjate vastuväidetest tulenevalt lahendaks maakohus nõudeid, mida pole menetlusse võetud. Kohtupraktikas on leitud, et abikaasal, kelle vastu on ühisvara jagamise hagi esitanud sissenõudja TMS § 14 lg 2 alusel, on õigus esitada vastuhagi sissenõudja vastu ühisvara tervikuna jagamiseks või jagamiseks teisel viisil (vt Riigikohtu 20. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16, p 22.5). 6 2-18-16237 26. Maakohus ei ole selgitamiskohustust täitnud ning on jätnud olulises osas eelmenetluse ülesanded täitmata.

§ 392

lg 1 p-de 1–4 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses eelkõige välja lisaks nõuetele menetlusosaliste seisukohad esitatud nõuete suhtes; menetlusosaliste taotlused; menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta; tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.

§ 329

lg-st 3 tulenevalt võib kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda.

§ 351

lg 1 alusel arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest.

§ 351

lg 2 järgi võimaldab kohus pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. Kohus peab selgitama pooltele, milline on hageja ja kostja tõendamiskoormis esitatud nõuetest ja vastuväidetest tulenevalt, samuti millised on nõude ja vastuväite kohaldamise eeldused. Maakohus ei ole seda teinud. 27. Otsuse saab kohus teha

§ 435

lg 1 järgi pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Asi on lahendi tegemiseks valmis siis, kui kohus saab

§ 438

lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus selgitanud välja kõiki vajalikke asjaolusid, et kohtul oleks olnud võimalik asjas otsust teha.

  1. TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. TMS § 14 lg 2 teisest lausest tuleneb sellise hagi esitamise eeltingimus – täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel peab olema ebaõnnestunud (vt Riigikohtu
  2. detsembri 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-3244, p 14.2). Hagi esitamiseks TMS § 14 lg 2 alusel peab hagejal olema võlgnikust abikaasa vastu nõue (täitedokument, millest tulenevat nõuet täitemenetluses täidetakse), võlgnikul on jagatavat ühisvara, mille jagamisest saadu arvel saaks sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada ja võlgnikuks olev ühisomanik saaks ise nõuda ühisvara jagamist. Materiaalõiguslikud vaidlused sundtäidetava nõude olemasolu üle saab lahendada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Olukorras, kus sundtäitmist ei ole lubamatuks tunnistatud, saabki hageja sissenõudjana nõuda kostjate ühisvara jagamist. Hageja esitas täitemenetluse sissenõudjana võlgnikust kostja II ja tema abikaasa kostja I vastu ühisvara jagamise hagi, sest hagejal ei ole ei võlgnikust abikaasa nõusolekut sissenõude pööramiseks abikaasade ühisvarale ega mõlemat abikaasat kohustavat täitedokumenti. Abikaasa nõusoleku olemasolu puhul või võlgniku abikaasat kohustava täitedokumendi olemasolul ei olekski vaja ühisvara jagada, vaid hageja nõude saaks täita ühisvara arvel (TMS § 14 lg-d 1 ja 1¹).
  3. Kuna ühisvara jagamise hagi on esitatud maakohtule alates
  4. juulist 2010 kehtiva perekonnaseaduse kehtivuse ajal, tuleb poolte ühisvara jagada PKS § 210 lg 1 ja § 211 alusel kehtiva seaduse kohaselt, kuid kooskõlas PKS § 210 lg-s 2 sätestatuga tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal, s.o enne
  5. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadusest. PKS § 210 lg 2 alusel saab määrata enne
  6. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse järgi nii eseme kuulumise ühisvara hulka kui ka arvestada ühisvara jagades abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid juhul, kui ese omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne
  7. juulit 2010 (vt Riigikohtu
  8. veebruari 2015 otsus tsiviilasjas 3-2-1-156-14, p 10). Kui abikaasade abielusuhted lõppesid enne
  9. juulit 2010, saab varasuhte lugeda lõppenuks sellest ajast (vt Riigikohtu
  10. veebruari 2015 otsus tsiviilasjas 32-1-156-14, p 11). Ka solidaarkohustuse kindlaksmääramisel tuleb PKS § 210 lg 2 järgi lähtuda kohustuse tekkimise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätetest (vt Riigikohtu
  11. mai 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-16114, p 30). 7 2-18-16237
  12. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-st 2 tuleneb, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kolleegium märgib, et AÕS § 77 lg 2 alusel otsustab kohus kaasomandi jagamise viisi üle hageja nõudel. Seega saab kohus valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis (vt Riigikohtu
  13. mai 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19).
  14. Kohtul on ühisvara jagamise menetluses

§ 392

lg 1 p-de 1 ja 3 järgi kohustus juba eelmenetluses juhtida poole tähelepanu asjaolule, et hagiavalduse vastuses esitatud kostja nõudeid kohus ei menetle ning nende lahendamiseks tuleb esitada vastuhagi (vt Riigikohtu otsust asjas nr 3-2-1-74-16, p 22.3). Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus otsustama kostja I 9. novembril 2020 esitatud vastuhagi menetlusse võtmise või keeldumise (

§-d 371–372) ja selgitama kostjale II vastuhagi esitamise võimalust. Samuti peab maakohus selgitama pooltele, millised asjaolud esitatud nõuetest tulenevalt vajavad tõendamist. Juhul kui selgub, et asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid on esitamata, peab maakohus võimaldama pooltel neid asjaolusid ja tõendeid esitada. 32. Menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada, et käesolevas asjas on tegemist võlausaldaja TMS § 14 lg 2 alusel esitatud nõudega täitemenetluses abikaasade ühisvara jagamiseks ning sissenõude pööramiseks võlgnikeks olevate abikaasade ühisvarale, mistõttu tuleb lähtuda

§-st 162, mitte §-st

  1. Kuivõrd asi saadetakse

§ 646

alusel maakohtule uueks läbi vaatamiseks üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641lg 1).

Samuti ei pea ringkonnakohus analüüsima kaebuse põhjendusi (

§ 656lg 1) (vt Riigikohtu 24.

jaanuari 2018 otsust tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

§ 646

alusel asja lahendades ei saa ringkonnakohus hinnata maakohtu otsuse faktilist ja tõenduslikku külge. Ringkonnakohus märgib seejuures, et ei saa asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saates ette kirjutada, millisele järeldusele tuleb jõuda tõendite hindamisel või asjaolude tuvastamisel, sest maakohtule on kohustuslikud vaid ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel (

§ 658lg 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 34.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.