Obsah (14)

§ 396§ 108§ 397§ 8§ 76§ 82§ 100§ 416§ 1132§ 113§ 402§ 1§ 4062§ 415

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Nele Seping Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2023, Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-130481 Tsiviilasi Renovum OÜ hagi XX vastu võ

) § 108 lg 1 alusel koosmõjus

§ 396

lg-ga 1 ja poolte vahel sõlmitud laenulepinguga.

§ 108

lg 1 ja § 396 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning et laenusaaja kohustub tagasi maksma saadud rahasumma. Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi (

§ 397lg 1 esimene lause).

12. Vastavalt

§ 8

lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

§ 82

lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt

§-st 100. Nimelt sätestab

§ 100

, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 13.

§ 416

lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. 14.

§ 1132

lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Sealhulgas kui on kokkulepitud mitmes makses, saab iga makse eest nõuda 5 eurot hüvitist. 15.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse 4 viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 16. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (

§ 82lg 1).

Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (

§ 82lg 7 esimene lause).

1. Rahalise kohustuse täitmise nõude eeldused on järgmised: 1) kehtiv leping või muu võlasuhe; 2) raha maksmise kohustus; 3) sissenõutavus; 4) kohustuse rikkumine; 5) vabandatavuse puudumine.
2. Kostja ei ole vaidlustanud enda vastuses hagis esitatud asjaolusid, mis seonduvad eelnimetatud eeldustega. Seega saab lugeda, et kostja on need asjaolud omaks võtnud ning hageja ei pea neid asjaolusid tõendama (TsMS § 231 lg 4). Laenuleping x
3. Kohus on tuvastanud, et kostja sõlmis 26.05.2021 Ühisraha OÜ-ga laenulepingu nr x 500 euro saamiseks (dtl 42-49). Lepingu kohaselt võimaldas krediidiandja kostjale laenusumma 500 eurot remondi teostamiseks. Poolte vahel oli kokku lepitud intress ja viivis 30% aastas (dtl 42). Laenulepingus oli kokku lepitud annuiteetgraafikus (dtl 42-43), mille intress arvestatakse põhiosa jäägilt, st kuna iga perioodiga (30 päeva kaupa) põhiosa väheneb, siis järgneva perioodi eest arvestatakse intressi väiksema summa pealt. Tähtpäevaks tasumata maksete korral arvestatakse maksegraafikus intressi selliselt, justkui makse oleks tasutud tähtaegselt, kuid tähtaegselt tasumata põhivõlalt arvestatakse alates tähtpäeva möödumisest viivist. Kostja kohustus kasutatud laenu tagastama annuiteetmaksegraafiku alusel igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates 06.07.2021 iga kuu
4. kuupäeval summas 49,99 eurot, mis koosnesid laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust (dtl 42-43). Laenusumma tagastamise lõpptähtpäev oli 06.06.2022 (dtl 42). Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ning tasus igakuiseid makseid ebapiisavalt. Nimetatud tuvastatud asjaolude osas ei ole kostja kohtule vastuväiteid esitanud.
5. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja TsMS § 436 lõikest 7 saab kohus tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Ühisraha OÜ on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija

§ 1lg 5 tähenduses.

26.05.2021 sõlmitud laenulepingu nr Y210526050 krediidi kulukuse määr on 49,93% (dtl 42). Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2020. aasta mais (26.05.2021 lepingu sõlmimisel) oli 20,09%.

§ 4062

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega ei ületanud krediidi kulukuse määr lepingute sõlmimisel Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning seega on tarbijakrediidileping kehtiv. 21. Kohus on tuvastanud, et Ühisraha OÜ on edastanud kostjale 11 tasulist meeldetuletuskirja (dtl 58-68), millele eelnesid tasuta meeldetuletuskirjad, millede eest on arvestanud kostjale tasu 55 eurot (a 5 eurot). Kohus leiab, et juhindudes

§ 1132lg 1 on tegemist põhjendatud kuludega.

22. Ühisraha OÜ on kostjale edastanud ka 22.06.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 81), 18.07.2022 lepingu ülesütlemisavalduse (dtl 85-86) ja 09.08.2022 nõude loovutamise teatise 5 (dtl 89), millede eest on arvestanud kostjale vastavalt hinnakirjale tasu 5+15+5 eurot (dtl 9194). Kohus leiab, et tegemist on põhjendamatu kuluga. Kuna Ühisraha OÜ ja kostja vahel sõlmitud leping lõppes 06.06.2022, siis puudus igasugune vajadus edastada kostjale teateid lepingu lõpetamise kohta. Lisaks

§ 1132

sätte tarbijakaitselist iseloomu arvestades tuleb "meeldetuletuskirja" mõista kitsendavalt. Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk

-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta. Kuna väljatoodud kirjade eesmärk oli pealkirja järgi täita ülesütlemise jaoks vajaliku hoiatamise kohustust, leping üles öelda ja nõude loovutamisest teavitamine, leiab kohus, et nimetatud kirju ei saa arvestada meeldetuletuskirjadena. Kohus juhib ka tähelepanu, et

§ 1132kohaselt on hüvitis ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot.

Hageja on arvestanud ülesütlemisavalduse eest hüvitist 15 eurot, mis ei ole kooskõlas

§ 1132lõikega 1.

23. Perioodil 06.07.2022 – 09.07.2022 on kostja tasunud laenulepingu katteks kostjale 665,06 eurot.

§ 415

lg 2 järgi, kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Kohus lähtub hageja toodud arvestustest, milliseid kostja ei ole vaidlustanud. Seega arvestades, et kostja olles viivituses maksete tasumisega pidi maksma hagejale sissenõudmiskulusid 55 eurot, põhivõlgnevuse 500 eurot, intressi 84,88 eurot ja hooldustasu 15 eurot, siis on kostja laenulepingust nr x tulenevad kohustused täitnud (665,06 – 55-500-84,88-15=19,31 eurot) ja seda isegi, kui lugeda, et hageja oli viivituses viimase makse tasumisega (613,91-55-452,45-83,69-13,75=9,02; 47,55-9,02=38,53; viivis 30% aastas summalt 38,53 perioodi 07.06.2022-09.07.2022 eest 1,05 eurot; 51,15 (kostja poolt laekunud peale lepingu lõppemist 09.07.2021)-38,53-1,05-1,19-1,25=9,13). Kohus märgib, et hageja on arvestanud viivist alates 07.06.2022, lepingu kehtivuse ajal ei ole kostjale viivise nõuet esitatud.

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja laenulepingust x tulenev nõue kostja vastu jätta rahuldamata. Laenuleping x
2. Kohus on tuvastanud, et kostja sõlmis 15.06.2021 Ühisraha OÜ-ga laenulepingu nr x 700 euro saamiseks (dtl 50-57). Lepingu kohaselt võimaldas krediidiandja kostjale laenusumma 700 eurot remondi teostamiseks. Poolte vahel oli kokku lepitud intress ja viivis 36% aastas (dtl 50). Laenulepingus oli kokku lepitud annuiteetgraafikus (dtl 50-51), mille intress arvestatakse põhiosa jäägilt, st kuna iga perioodiga (30 päeva kaupa) põhiosa väheneb, siis järgneva perioodi eest arvestatakse intressi väiksema summa pealt. Tähtpäevaks tasumata maksete korral arvestatakse maksegraafikus intressi selliselt, justkui makse oleks tasutud tähtaegselt, kuid tähtaegselt tasumata põhivõlalt arvestatakse alates tähtpäeva möödumisest viivist. Kostja kohustus kasutatud laenu tagastama annuiteetmaksegraafiku alusel igakuiste maksetena 18 kuu jooksul alates 15.07.2021 iga kuu
3. kuupäeval summas 52,65 eurot, mis koosnesid laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust. Laenusumma tagastamise lõpptähtpäev oli 15.12.2022 (dtl 50). Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ning tasus igakuiseid makseid ebapiisavalt. Nimetatud tuvastatud asjaolude osas ei ole kostja kohtule vastuväiteid esitanud.
4. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja TsMS § 436 lõikest 7 saab kohus tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Ühisraha OÜ on andnud kostjale laenu oma 6 majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija

§ 1lg 5 tähenduses.

15.06.2021 sõlmitud laenulepingu nr x krediidi kulukuse määr on 55,95% (dtl 50). Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2021. aasta mais (15.06.2021 lepingu sõlmimisel) oli 18,68%.

§ 4062

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega ei ületanud krediidi kulukuse määr lepingute sõlmimisel Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning seega on tarbijakrediidileping kehtiv 27. Kohus on tuvastanud, et Ühisraha OÜ on edastanud kostjale 12 tasulist meeldetuletuskirja (dtl 69-80), millele eelnesid tasuta meeldetuletuskirjad, millede eest on arvestanud kostjale tasu 60 eurot (a 5 eurot). Kohus leiab, et juhindudes

§ 1132lg 1 on tegemist põhjendatud kuludega.

28. Ühisraha OÜ on kostjale edastanud ka 01.07.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 83), 18.07.2022 lepingu ülesütlemisavalduse (dtl 87-88) ja 09.08.2022 nõude loovutamise teatise (dtl 90), millede eest on arvestanud kostjale vastavalt hinnakirjale tasu 5+15+5 eurot (dtl 9194). Tulenevalt

§ 1132

sätte tarbijakaitselist iseloomu arvestades tuleb "meeldetuletuskirja" mõista kitsendavalt. Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk

-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta. Kuna väljatoodud kirjade eesmärk oli pealkirja järgi täita ülesütlemise jaoks vajaliku hoiatamise kohustust, leping üles öelda ja nõude loovutamisest teavitamine, leiab kohus, et nimetatud kirju ei saa arvestada meeldetuletuskirjadena. Kohus juhib ka tähelepanu, et

§ 1132kohaselt on hüvitis ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot.

Hageja on arvestanud ülesütlemisavalduse eest hüvitist 15 eurot, mis ei ole kooskõlas

§ 1132lõikega 1.

Seega ei olnud hageja õigustatud summat 25 eurot maha arvestama kostja poolt tasutud summadest. 29. Perioodil 15.07.2022 – 06.06.2022 on kostja tasunud laenulepingu katteks kostjale 592,13 eurot.

§ 415

lg 2 järgi, kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Kohus lähtub hageja toodud arvestustest, milliseid kostja ei ole vaidlustanud. Kohus lähtub, et sellest, et kostja olles viivituses maksete tasumisega pidi maksma hagejale sissenõudmiskulusid 60 eurot, milline summa kuulub mahaarvamisele esmases järjekorras kostja poolt tasutud summadest (592,13-60=532,13 eurot). Teises järjekorras kuulub mahaarvamisele põhinõue. Kuna kostjalt laekus makseid kuni 06.06.2022, siis arvestab kohus põhivõlgnevust maha kuni 15.06.2022, millise seisuga pidi olema tasutud 424,28 eurot (1.-

1. osamakse) ehk 513,13-424,28=88,85 eurot. Järgnevalt kuulub mahaarvamisele intress, millest seisuga 15.06.2016 pidi olema tasutud 186,52 eurot (1.-
2. osamakse) ehk 88,85-186,52= - 97,67 eurot. Hageja ütles kostjaga lepingu ülesse 18.07.
3. Seega seisuga 18.07.2022 oli kostjal tasumata põhisumma 275,72 eurot, intress 98,77 eurot (97,67+1,10 (8,27/30x4)), hooldustasu 21,23 eurot (12x1,75+0,23(1,75/30x4)), viivis perioodi 16.07.2022-18.07.2022 eest 0,82 eurot (275,72x36% aastasx3). Seisuga 17.10.2022 on kostjal hagejale laenulepingu Y210615049 alusel tasumata põhivõlgnevus 275,72 eurot, intress 98,77 eurot, hooldustasu 21,23 eurot, viivis 25,57 eurot, milline summa kuulub kostjalt väljamõistmisele. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele juhindudes TsMS § 367 viivis 36% aastas põhivõlgnevuse 275,75 euro tasumata osalt alates 18.10.2022 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. 7
4. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi asjaolu või tõendit, mille alusel saaks kohus leida, et kostja oleks lepingut x nõutud summas täitnud või et kostjal on õigus lepingut mitte täita ja jätta tasumata võetud laen ning sellega kaasnevad kõrvalkohustused. Kostja esitatud pangakonto väljavõtetest (dtl 14-16) nähtub, et kostja on võtnud Ühisraha OÜ-st laenu kolmel korral. Pangakonto väljavõtetest ei nähtu, millise laenulepingu järgi on kostja tagasimakseid teinud. Kostja ei ole vaidlustanud neid summasid, mis hageja on hagiavalduses märkinud kostja poolt teostatud laenulepingu järgseteks makseteks (dtl 33-34, p 13 ja 35-36, p 19). Seega lähtub kohus hageja poolt esitatud andmetest laenude tagasimaksete osas.
5. Seoses kostja vastuväitega, et hageja esitatud nõuded erinevad maksekäsukiirmenetluses ja hagimenetluses, märgib kohus, et hagi nõude suurendamine või vähendamine ei ole hagi muutmine TsMS § 376 lg 1 tähenduses. Seega on hagejal õigus oma nõuet suurendada või vähendada ilma kostja nõusolekuta.
6. Kostja ei ole tõendanud enda väiteid, et kohtule edastatud tasulised meeldetuletuskirjad erinevad kostjale edastatud kirjadest. Seega on vastav kostja väide asjakohatu.
7. Kohus jätab tähelepanuta kostja väiteid seoses temale tekitatud kahjuga. Kohus selgitas kosjale 03.01.2023, et kahju hüvitamisele on võimalik tugineda vastuhagi esitamise kaudu või tasaarvestuse kaudu (dtl 163-164). Kostja vastuhagi ega tasaarvestusavaldust kohtule ei esitanud.
8. Kokkuvõttes jätab kohus rahuldamata hageja nõude laenulepingu nr x alusel ja laenulepingu nr x alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 275,72 eurot, intressi 98,77 eurot, hooldustasu 21,23 eurot, viivise 25,57 eurot (16.07.202217.10.2022). Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 36% aastas põhivõlgnevuse 275,75 euro tasumata osalt alates 18.10.2022 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kuni põhinõue.
9. Kohus märgib otsusesse ka hageja poolt soovitud otsuse täitmise korra (TsMS § 445 lg 1). Menetluskulude jaotus
10. TsMS § 163 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud 87% ulatuses kostja kanda ja 23% ulatuses hageja kanda.
11. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 2 määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.
12. TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 8