Obsah (7)

§ 127§ 128§ 1045§ 2§ 3§ 1050§ 113

2-21-19814 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2023. a, Pärnu kohtumaja Kohtunik Leanika Tamm Tsiviilasja number 2-21-19814 Tsiviilasi L.L. ha

) § 127 lg 1 hageja nõuab kostjalt otsese varalise kahju hüvitamist.

§ 127

lg 4 isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse /…/ ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et varale on tekkinud kahju ning kahju kogumaksumus on 600 eurot. 12. Kannatanu varale kahju tekitamine on antud juhul eelkõige õigusvastane

§ 1045lg 1 p 5 mõttes, kuivõrd on rikutud kannatanu omandit.

Hageja on saanud kostja tegevuse tulemusena otsest varalist kahju. Hageja nõuab kostjalt otsese varalise kahju hüvitamist ning hüvitiselt arvestatavat viivist seadusjärgses määras. Kahju õigusvastase tekitamisega tekkis poolte vahel võlasuhe

§ 2

lg 1 ja

§ 3

p 2 tähenduses.

§ 1050

lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

1. Pooled vaidlevad selle üle, kas arvuti lõhkus kostja, või kolmas isik. Kostja ise ei ole eitanud, et ta osales 22.05.2021.a toimunud rüseluses, ega seda, et rüseluse käigus purunes L.L.´ile kuuluv arvutikomplekt ning sai kannatada toauks. Küll aga eitab kostja arvuti purustamist ja leiab, et tema ei ole arvutile kahjustusi tekitanud.
2. Hageja on tõendina esitanud Pärnu Maakohtu 13.04.2022 kohtuotsuse2 millega kostja M.T.t on mõistetud süüdi alaealisele kannatanule kehavigastuste tekitamisel. Kohtuotsusest nähtuvalt on kannatanu kriminaalmenetluses toimunud kohtuistungil kirjeldanud sündmust alljärgnevalt: M.T.t 22.05.2021.a joobes ja otsis tegevust. Ta hakkas rääkima arvuti katki viskamisest. Seejärel võttis süüdistatav laualt arvuti ja viskas selle teise tuppa. Kannatanu tõusis küsides „mida sa teed?“ ning süüdistav lõi teda esimest korda näkku. Kannatanu üritas end kaitsta kahel korral vastu lüües. Süüdistatav jõudis rohkem lüüa ja kui kannatanu oli toolile kukkunud, siis süüdistatav lõi veel 10-15 korda. Tõmbas särgi ribadeks. Seejärel võttis kaelast kinni nagu maadluses. Kannatanu ei saanud umbes 5 sekundit hingata. Seda nägi pealt x ja x x. Süüdistatav jooksis minema enne kui politsei kohale jõudis. Kohtuotsusest nähtuvalt on toimunu pealtnägija, kannatanu x, TT ütluste kohaselt M.T.t olnud joobes ja rääkis kannatanuga arvuti lõhkumisest. Tunnistaja nägi kuidas arvuti lendas kannatanu toast, üle koridori, teise tuppa, ta kuulis suurt pauku. TT läks x tuppa ja nägi kuidas süüdistatav läks kannatanule kallale ja hakkas lööma teda rusikaga vastu nägu, kannatanu istus toolil. Süüdistatav lõi mitu korda. Tunnistaja proovis süüdistatavat kannatanust eemale tõmmata, kuid süüdistatav ei kuulanud ja lõi 2 Kohtuotsus 1-22-1068 p. 7 kannatanu ütlused dtl 136 4 2-21-19814 ikka. Tunnistaja hakkas politseisse helistama ja nägi kuidas süüdistatav hakkas kannatanut kägistama. Tunnistaja ehmus ja jooksis õue abi kutsuma, samal ajal helistas politseisse
4. Eeltoodud tõenditest, lisaks hageja poolt kohtuistungil antud selgitustest ning kostja selgitustest tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et M.T.t on konflikti käigus hageja poolt kirjeldatud viisil purustanud hagejale kuuluva arvuti. Kohtu jaoks ei ole kõiki kannatanute poolt kirjeldatud asjaolusid arvesse võttes eluliselt usutavad väited arvuti purunemisest muul viisil. Kostja on süüdi mõistetud alaealise ründamises ja talle füüsilise valu ning kehavigastuste põhjustamises ning ühe kannatanu (hageja poja) ütlused kirjeldavad detailselt ka arvuti kahjustamist, teise kannatanu ütlused kirjeldavad aga seda, et M.T.t oli joobes ja rääkis kannatanuga arvuti lõhkumisest. Tunnistaja nägi kuidas arvuti lendas kannatanu toast, üle koridori, teise tuppa, ta kuulis suurt pauku. Seega on olemas otsene põhjuslik seos kostja käitumise ja hagejale tekkinud varakahju vahel.
5. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. ning kostja on vastutav hagejale tekkinud varalise kahju eest.

§ 1050

lg 1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamses süüdi. 17.

§ 127

lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja lõplikuks nõudeks on 400 eurot. Kohus on seisukohal, et nõue kuulub rahuldamisele, ning kohus mõistab kostjalt M.T.tilt hageja L.L.i kasuks välja 22.05.2021 toimunud kahjusündmuse eest rahalise hüvitise (kahjustatud esemed lauaarvuti, klaviatuuri, monitori ja arvutihiir, toa siseuks) e kogusummas 400 (nelisada) eurot. 18. Viivis Kuivõrd kahju suurus on tõendatud, on

§ 113

lõikest 3 tulenevalt kahju hüvitamise korral võlgnikul õigus nõuda viivist.

§ 113lõikele 3 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 135 lõikele 1 hakkab viivise arvestamine kulgema alates hagi esitamisest so. 17.12.

1. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivitusintressi alates hagi esitamise kuupäevast (17.12.2021) protsendina võlgnevuselt intressimääraga 8,00% aastas (intressimäär 0,022% päevas) kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2. Taotluste lahendamine Kohus lahendab TsMS § 445 lg 5 tulenevalt otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. 3 Kohtuotsus 1-22-1068 p. 9 teise kannatanu ütlused dtl 137 5 2-21-19814 19.1.Kostja 23.03.2023 istungil esitatud tõendi (andmekandja) tagastamine Pärnu Maakohtu 23.03.2023 istungilt lahkus kostja omavoliliselt, olles kohtuistungi ajal asetanud kohtu lauale eseme (nööri külge kinnitatud mälupulk) nõudega, seda kuulata. Väidetavalt oli mälupulgal helisalvestis konfliktist. Kostja ei olnud kordagi varasemalt viidanud tõendi olemasolule. Kohus selgitas kostjale tõendite esitamise korda ning suulise korraldusega tagastas eseme, mida kostja keeldus vastu võtmast. 19.2.TsMS § 238 lg 3 p 3 ja 4 tulenevalt tagastab kohus kostjale mälupulga, kuna kostja on tõendi esitanud hilinenult ning ei ole tõendi esitamise vajadust varasemalt põhjendanud. Kostja ei ole sealjuures järginud ka TsMS § 329 lg 2 sätestatut. Kohus on selgitanud, et kohus ei saa istungil vastu võtta ega käidelda poolte esitatud andmekandjaid, vaid tõendid tulnuks esitada õigeaegselt. Kohus määrab kindlaks, et kostjale tuleb temale kuuluv ese (nööriga mälupulk) tagastada, tehes selle kostjale kättesaadavaks Pärnu Maakohtu Rüütli kohtumaja kantseleis kuni kaks kuud kohtuotsuse jõustumisest alates. Juhul kui kostja ei võta temale kuuluvat eset kohtu määratud tähtaja lõppemiseni tagasi, kuulub tõend hävitamisele.
3. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus lahendab menetluskulude rahalise suuruse eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 6