← Eesti

2-22-1465/41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 17.02.2023.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-1465 Tsiviilasi V K hagi M K vastu elatise vähendamise nõudes Hagihind 837 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V K (isikukood xxx, e-post xxx) Kostja: M K (isikukood xxx) Kostja seaduslik esindaja: J K (e-post xx) Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Resolutsioon

  1. Rahuldada hagi osaliselt.
  2. Muuta V Klt M K kasuks välja mõistetud elatise (Harju Maakohtu 25.09.2018.a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr xxx, mida on muudetud Harju Maakohtu 20.05.2019.a. õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilasjas nr xxx) suurust järgnevalt: 2.
  3. vähendada alates 28.01.2022 kuni M K täisealiseks saamiseni (so kuni 15.10.2029) V K M K kasuks väljamõistetud elatise suurust 108 euroni kuus.
  4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
  5. Hageja on kostja isa. Harju Maakohtu 20.05.2019 otsusega tsiviilasjas nr xxx muudeti Harju Maakohtu 25.09.2018.a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr xxx hagejalt kostja kasuks väljamõistetud igakuist elatist ja mõisteti hagejalt kostja kasuks välja igakuine elatis 133 eurot alates 04.04.2019.a kuni kostja täisealiseks saamiseni. Pärast Harju Maakohtu 20.05.2019 otsuse tegemist on hageja sissetulek tervisliku seisundi halvenemise ja töövõime vähenemise tõttu langenud. Hageja on hetkel töövõimetu ja tema sissetulek koosneb erinevatest toetustest kokku summas 518,10 eurot kuus. Hageja palub alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni vähendada kostjale makstava elatise suurust 40 euroni kuus. Kostja seisukohad
  6. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja on varasemalt juba esitanud hagi elatise vähendamiseks 50 euroni kuus (tsiviilasi nr xxx). Ka nimetatud hagis tugines hageja oma tervisliku seisundi halvenemisele ja sissetulekute vähenemisele. Kohus jättis hageja hagi rahuldamata, kuna hageja ei tõendanud, et tema tervislik seisund oleks võrreldes
  7. aastaga halvenenud, samuti ei tõendanud hageja, et tema majanduslik seisund oleks võrreldes
  8. aastaga muutunud. Hageja oli juba 2019.a. majanduslikult vähekindlustatud, kuid kohus leidis, et ta on suuteline tasuma elatist summas 133 eurot kuus. Käesolevas hagis ei ole hageja tõendanud, et tema majanduslik olukord ja tervislik seisund oleks võrreldes varasemaga muutunud. Hagejal on tuvastatud raske puue juba 08.01.2014 Sotsiaalkindlustusameti otsusega. Eesti Töötukassa
  9. a otsusest nähtub, et hagejal on puuduv töövõime ning töövõimetoetust makstakse kuni 05.11.
  10. Samuti on hageja välja toonud, et tema kätt ravitakse juba alates 2018.a novembrist. Seega ei ole hageja puue ega ka käe tervislik seisund sellisteks uuteks asjaoludeks, mis annaksid alust elatise vähendamiseks. Kostja vajadused ei ole vahepealse aja jooksul vähenenud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
  11. Kohus tuvastab, et Harju Maakohtu 08.10.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis 60 eurot kuus alates 01.07.2015 kuni kostja täisealiseks saamiseni (dtl 189-193). 25.09.2018 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr xxx muudeti tsiviilasjas nr xxx välja mõistetud elatise suurust ja hagejalt on välja mõistetud igakuine elatusraha kostja kasuks alates 01.07.2018 kuni kostja täisealiseks saamiseni 250 eurot muutuva suurusena sõltuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäärast kuus (dtl 195-196). Harju Maakohtu 20.05.2019 hagi õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilasjas nr xxx muudeti Harju Maakohtu 25.09.2018.a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr xxx välja mõistetud elatise suurust ja mõisteti hagejalt kostja kasuks välja igakuine elatis 133 eurot kuus alates 04.04.2019 kuni kostja täisealiseks saamiseni (dtl 9-10). Ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid kohtulahendis tuvastatud ei ole.
  12. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
  13. PKS (perekonnaseadus) § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt PKS § 102 lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada 2 olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  14. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (3-2-1-124-15, p 11).
  15. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kostja väidete kohaselt on tema igakuised kulud järgmised (dtl 74-75 ja 176): kulu eluasemekulud (kommunaalkulud 91,80 eurot, elekter 14,80 eurot, kasutuseelis 270 eurot) toit riided ja jalanõud hügieenitarbed majapidamiskulu transport tervishoiukulu sidekulud (telefon, internet) huviharidus (ujumine, tantsimine, inglise keel) hariduse omandamisega seotud kulu (pikapäevarühm 25 eurot, koolilõuna pikapäevarühmas 23 eurot, laager 7,08) taskuraha vaba aja veetmise kulud mänguasjad, raamatud, koolitarvikud jms kokku summa 376,60 100 100 7 15 10 5 17,72 82 55,08 20 40 35 863,40
  16. Seoses eluasemega on kostja välja toonud, et laps elab emale kuuluvas korteris. Riigikohus on selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi. Lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab üldjuhul pidada tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas. Lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu. Eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses (3-2-1-69-13, p 17-21).
  17. Esitatu kohaselt asub emale kuuluv kinnisasi xxx, kostja on välja toonud, et xxx tänaval asuva sarnase korteri keskmine üürihind kuus on 12 eur/m
  18. Kostja on välja toonud, et tema 3 ainukasutuses on 9 m2 tuba, samuti kasutab kostja ühiskasutuses olevaid ruume 27 m
  19. Kostja poolt saadava kasutuseelise väärtus ühes kuus seoses emale kuuluva kinnisasja kasutamisega on 270 eurot. Nähtuvalt kostja ema kontoväljavõttest (dtl 177) on keskmine kulu elektrienergiale 14,80 eurot kuus (177,69 : 12). Kostja ema kontoväljavõttest (dtl 178) nähtuvalt on keskmine kulu eluasemega seotud kommunaalkuludele 91,84 eurot kuus (1102,15 : 12). Kohus asub seisukohale, et lapse vajadused seoses eluasemega kokku on keskmiselt 376,64 eurot kuus (270 + 14,80 + 91,84).
  20. Kostja on 11-aastane. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu1 kohaselt on standardeelarve puhul 7-12aastaste laste keskmine kulu toidule 107 eurot, mida kostja väljatoodu ei ületa. Uuringu kohaselt on standardeelarve puhul 7-12aastaste laste keskmine kulu riietele ja jalatsitele 63 eurot. Statistikaameti andmetel on tarbijahinnaindeks võrreldes 2020.a I kvartaliga käesolevaks ajaks kasvanud 30,9%
  21. Tarbijahinnaindeksi tõusu arvesse võttes peab kohus kostja jalatsite ja riiete kulu põhjendatud suuruseks 85 eurot kuus. Kostja väidete kohaselt on kulud hügieenitarvetele 7 eurot, majapidamistarvetele 15 eurot, tervishoiule 5 eurot ja sidele (telefon, internet) 17,72 eurot kuus. Kohus leiab, et üldtuntuks tuleb lugeda mõistlikud vajadused tervishoiule, sidele, hügieenile ja majapidamistarvetele, mis paratamatult igal inimesel tekkivad, ning kostja märgitud vajadused nimetatule seda mõistlikku ulatust kohtu hinnangul ei ületa. Kostja väidete kohaselt on tema kulu transpordile 10 eurot kuus. Kostja on selgitanud, et transpordikulud kaasnevad vanaema külastamisega ja Eesti piires ekskursioonidel käimisega. Uuringu kohaselt on keskmine transpordikulu 7-12aastaste laste vanusegrupis 40 eurot kuus, mida kostja väljatoodu ei ületa.
  22. Kostja väidete kohaselt on tema huvihariduse kulud kokku 82 eurot kuus. Kostja selgituste kohaselt käib ta tantsutrennis, mille maksumus on 45 eurot kuus, ujumistrennis, mille maksumus on 20 eurot kuus ja inglise keele kursustel, mille maksumus on 17 eurot kuus. Kohtule esitatud kostja ema kontoväljavõttega (dtl 76) on tõendatud tantsutrenni kulu summas 45 eurot kuus. Kostja on märkinud, et käib ka ujumistrennis, mille kuutasu 20 eurot tasub kostja sularahas, kuid ühtki tõendit ujumistrennis käimise kohta kohtule esitatud ei ole. Kostja ema kontoväljavõttelt (dtl 77) nähtub inglise keele kursuste tasu 17 eurot kuus. Seega loeb kohus kostja huvihariduse kulude põhjendatud suuruseks 62 eurot kuus (45 + 17). Kostja väidete kohaselt on tema hariduse omandamisega seotud kulud kokku 55,08 eurot kuus. Nimetatud kulu koosneb pikapäevarühma kulust 25 eurot, koolilõuna tasust pikapäevarühmas 23 eurot (1,15 eurot päevas) ja koolilaagri tasust 85 eurot aastas ehk 7,08 eurot kuus (85:12). Kostja ema kontoväljavõttega (dtl 77) on tõendatud pikapäevarühma tasu 25 eurot kuus. Kostja ema kontoväljavõttest (dtl 78) nähtuvad kulud kostja koolilõunale keskmiselt summas 11,70 eurot kuus. Koolilaagri kulusid tõendavaid dokumente kohtule esitatud ei ole, kuid kohtu hinnangul on usutav, et seoses klassiga tehtavate väljasõitude ja ekskursioonidega kaasnevad kulud, mille suurus võib olla 85 eurot aastas. Seega loeb kohus kostja hariduse omandamisega seotud kulude põhjendatud suuruseks 55,08 eurot kuus.
  23. Kostja väidete kohaselt saab ta taskuraha 20 eurot kuus ja vaba aja veetmisele kulub 40 eurot kuus. Uuringu kohaselt on keskmine taskuraha suurus 7-12aastaste laste vanusegrupis 20 eurot kuus ja keskmine vaba aja veetmise kulu 29 eurot kuus. Kuivõrd kostja taskuraha suurus jääb uuringus välja toodud vastava kuluga samasse suurusjärku, siis peab kohus kostja kulu taskurahale summas 20 eurot kuus põhjendatuks. Tarbijahinnaindeksi tõusu arvesse võttes peab kohus põhjendatuks kostja vaba aja 1 2 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks 4 veetmise kulu summas 40 eurot. Kostja on eraldi kuluna välja toonud kulud koolitarvikutele, mänguasjadele, raamatutele jms kokku summas 35 eurot kuus. Kohtu hinnangul saab kulud mänguasjadele, raamatutele jms liigitada vaba aja veetmise kulude alla. Vaba aja veetmise kulud (40 eurot kuus) on kostja eraldi välja toonud. Koolitarvikutele kuluvat summat ei ole kostja eraldi välja toonud. Kohus loeb üldteada asjaoluks, et koolilapsel on kulud vihikutele, kirjutustarvetele, kunsti- ja käsitöötarvetele jms. Kohus peab koolitarvikute kulu mõistlikuks suuruseks 15 eurot kuus.
  24. Kohus asub seisukohale, et kostja igakuised vajadused kokku on järgmised: kulu eluasemekulud (kommunaalkulud 91,80 eurot, elekter 14,80 eurot, kasutuseelis 270 eurot) toit riided ja jalanõud hügieenitarbed majapidamiskulu transport tervishoiukulu sidekulud (telefon, internet) huviharidus (tantsimine, inglise keel) hariduse omandamisega seotud kulu taskuraha vaba aja veetmise kulud koolitarvete kulu kokku summa 376,60 100 85 7 15 10 5 17,72 62 55,08 20 40 15 808,40
  25. PKS § 105 lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Jagades kohustuse anda kostjale ülalpidamist lapsevanemate vahel võrdselt, oleks hagejale langeva kohustuse suurus 404,20 eurot kuus (s.o 808,40 : 2). Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et kostja ema majanduslik seisund on hageja omast parem. Maksu- ja Tolliameti tõendist (dtl 139) nähtuvalt on kostja ema brutosissetulekuks 2022.a 1820,62 eurot kuus. Harju Maakohtu 25.09.2018.a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr xxx on vähendatud kostjale makstava elatise suurust ning hagejal on kohustus maksta kostjale elatist 133 eurot kuus. Kostja ema paremat majanduslikku seisukorda on juba arvesse võetud, kuivõrd kostja ema kanda on 83,55% kostja ülalpidamiskohustusest ja hageja kanda 16,45% kostja ülalpidamiskuludest.
  26. Hageja väitel on muutunud tema tervislik seisund: hageja on invaliid ja tal on tuvastatud töövõimetus kuni 05.11.
  27. Hageja on
  28. aastal juba pöördunud kohtu poole elatise vähendamiseks (tsiviilasi nr xxx). Nimetatud nõude esitamisel tugines hageja samuti asjaolule, et tema tervislik ja majanduslik seisund on muutunud. Harju Maakohtu 30.10.2020 otsusega (dtl 198 – 202) jäeti hageja nõue rahuldamata, kuna hageja ei tõendanud, et tema tervislik ja majanduslik seisund oleks võrreldes
  29. aastaga oluliselt muutunud (s.o eelmise lahendi tegemise ajaga). Kohtu hinnangul ei nähtu hageja esitatud tõenditest, et tema tervislik seisund oleks võrreldes
  30. aastaga muutunud. Hagejal on tuvastatud raske puue juba 03.12.2018 Sotsiaalkindlustusameti otsusega (dtl 7-8). 26.11.2018 Eesti Töötukassa otsusest nähtub, et hagejal on puuduv töövõime ning töövõimetoetust makstakse kuni 05.11.2023 (dtl 13-14). Samuti on hageja välja toonud, et 5 tema kätt ravitakse juba alates
  31. a novembrist. Seega ei ole hageja puue ega ka käe tervislik seisund sellisteks uuteks asjaoludeks, mis annaksid aluse elatist vähendada.
  32. Hageja väitel on muutunud ka tema majanduslik seisund: hageja ei tööta alates 26.11.2018 ja tema ainsateks sissetulekuteks on erinevad toetused kokku 568,02 eurot. Kohus on tsiviilasjas nr xxx tuvastanud, et hageja sissetulekuteks
  33. aastal oli ca 515 eurot kuus, millele lisandus
  34. samba väljamakse 5522,41 eurot, mis andis hagejale kohtu hinnangul vähemalt 100 eurot kuus lisaraha isegi juhul, kui väljamakse jagada mitme aasta peale (dtl 201). Käesolevas tsiviilasjas on hageja kohtule esitanud Eesti Töötukassa 07.01.2019 otsuse (dtl 11-12), mille kohaselt on hageja saanud töötuskindlustushüvitist ja Eesti Töötukassa 26.11.2018 otsuse (dtl 13-14), mille kohaselt on hagejale määratud töövõimetoetus perioodil 01.12.2018 kuni 05.11.2023 päevamääraga 12,7200 eurot. Samuti on hageja kohtule esitanud Sotsiaalkindlustusameti 10.03.2020 tõendi (dtl 15), mille kohaselt saab hageja puude toetust 49,09 eurot kuus. Hageja kontoväljavõttest (dtl 115-118) nähtuvalt on hageja keskmiseks sissetulekuks ajavahemikul 16.05.2022 – 16.11.2022 keskmiselt 613,63 eurot kuus. Hageja kontoväljavõttest (dtl 158 – 160) nähtuvalt on hageja keskmiseks sissetulekuks ajavahemikul 01.11.2022 – 12.12.2022 keskmiselt 641,28 eurot kuus.
  35. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised kulud kokku 762,48 eurot kuus, sh eluruumile 163 eurot (sh kulu televisioonile, mobiilsidele ja elektrile), ravimitele 26,48 eurot, vajalikule ravile (füsioteraapia, massaaž, elektriravi) 273 eurot, toidule 200 eurot, riietele ja jalatsitele 70 eurot ning hügieenikaupadele 30 eurot. Samuti on hageja välja toonud, et on võtnud erinevaid laene (krediitkaart ja laenud eraisikutelt), mida ta võimalust mööda tagasi maksab. Hageja pangakonto väljavõtetest (dtl 115-118 ja 158-160) nähtub, et hageja on ajavahemikul 16.05.2022 – 18.11.2022 tasunud Korteriühistule xxx kommunaalkulude eest kokku 468,09 eurot, s.o keskmiselt 78,02 eurot kuus (468,09 : 6); Eesti Energia ASile elektrienergia eest kokku 103,67 eurot, s.o keskmiselt 17,28 eurot kuus (103,67 : 6); Elisa Eesti AS-ile sideteenuse eest 39,28 eurot kuus ja AS-ile STV teleteenuse eest 5,50 eurot kuus. Seega loeb kohus tõendatuks hageja kulud eluasemele, sidele ja teleteenusele kokku keskmiselt 140,08 eurot kuus. Hageja on kohtule esitanud L ja T K OÜ arved ajavahemiku 14.10.2021 – 17.12.2021 eest (dtl 21-23) 135 eurot kuus ja arved ajavahemiku 10.11.2022 – 08.12.2022 eest (dtl 164 ja 167) 150 eurot kuus. Samuti on hageja kohtule esitanud SA H N 16.12.2021 taastusravi arve summas 290,70 eurot (dtl 24). Kohtule esitatud hageja kontoväljavõtetest ega muudest dokumentidest ei nähtu, et hageja käiks igakuiselt taastusravis ja seega ei saa lugeda tõendatuks taastusravikulude kandmist suuremas ulatuses. Seega saab kohus tõendatuks lugeda hageja taastusravikulud keskmiselt 66,39 euro ulatuses kuus (3 x 135 + 2 x 150 + 290,70 : 15). Arvestades hageja tervisliku seisundiga, on kohtu hinnangul usutavad hageja ravimite kulud summas 26,48 eurot kuus. Seega loeb kohus hageja vajalikuks ja põhjendatud igakuiseks kuluks 533 eurot kuus.
  36. Kohus asub seisukohale, et hageja majanduslik seisund on võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga mõnevõrra halvenenud – põhjendatud vajadused on suurenenud ca 100 euro võrra (430 vs 533 eur kuus), sissetulek aga vähem (ca 615 koos
  37. samba väljamaksega vs 641 eur kuus). Võttes arvesse, et sissetuleku suurendamine on hageja tervisliku seisundi tõttu objektiivselt takistatud, peab kohus nõude rahuldamist põhjendatuks osaliselt ning vähendab väljamõistetud elatist 108 euroni kuus.
  38. Tõendid, millele kohus ei viidanud, teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda.
  39. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.