Obsah (5)

§ 184§ 418§ 64§ 74§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2023, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-18-9247 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

§ 184lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.

Samuti tunnistati M. Rebane süüdi

§ 418

lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti M. Rebasele liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati M. Rebasele mõistetud karistust 2 aasta pikkuse vangistuseni. Mõistetud karistus suurendati omakorda Tartu Maakohtu

1. juuni
2. a otsusega mõistetud kandmata 2 aasta 11 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ja M. Rebasele mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui M.

Rebane ei pane 5 aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja

§ 75

lg 2 p-de 21 ja 9 alusel ei oma ega tarvita narkootikume ning allub 6 kuu vältel elektroonilisele valvele.

1. Kriminaalhooldusametnik esitas
2. augustil 2021 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles M. Rebasele tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt rikkus M. Rebane registreerimiskohustust, kohustust alluda ametniku kontrollile ja narkootikumide tarvitamise keeldu, M. Rebane ei elanud kohtu poolt määratud elukohas ja sisuliselt hoidis kriminaalhooldusest kõrvale.
3. Tartu Maakohtu
4. novembri
5. a määrusega jäeti kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne rahuldamata. M. Rebasele määrati lisakohustuseks osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis ja kohustus pöörduda psühhiaatri vastuvõtule hiljemalt ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest ning läbida psühhiaatri poolt määratud ambulatoorne ravi.
6. Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
7. detsembril 2022 Tartu Maakohtule uuesti erakorralise ettekande taotlusega pöörata M. Rebase kandmata karistus täitmisele. Ettekande kohaselt hoiab M. Rebane kriminaalhooldusest kõrvale.
8. Tartu Maakohtu
9. veebruari
10. a määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne taaskord rahuldamata ja M. Rebasele tingimisi mõistetud kandmata karistus täitmisele pööramata. M. Rebast kohustati pöörduma kahe nädala jooksul alates kohtumääruse jõustumisest uuesti psühhiaatri vastuvõtule ning läbima määratud psühhiaatriline ravi.
11. M. Rebane rikkus
12. aastal registreerimiskohustust seitsmel korral. Registreerimiskohustuse rikkumiste osas M. Rebane ühtegi tõendit esitanud ei ole. Samuti on M. Rebane jätkanud kriminaalhooldusnõuete rikkumist, eelkõige suhtunud registreerimiskohustusse ükskõikselt. Mais 2022 teostas ametnik kodukülastuse, kuid M. Rebane seal ei viibinud. Uuesti soovisid ametniku teostada elukoha kontrolli oktoobris, novembris ja detsembris 2022, kuid M. Rebane taaskord kodus ei viibinud. M. Rebane ametniku telefonikõnedele ja e-kirjadele samuti ei vastanud ega ilmunud ka vastuvõtule. M. Rebasega on jätkunud sarnased probleemid, mis esimese erakorralise etteande ajal. M. Rebane näitab kriminaalhoolduse suhtes üles väga ükskõikset suhtumist. Lisaks on ametnik üritanud korduvalt teostada elukohakontrolli, kuid see ei ole õnnestunud. Viimane registreerimine kriminaalhooldusosakonnas toimus septembris
13. Käitumiskontrolli ajal on M. Rebane rikkunud narkootikumide tarvitamise keeldu ühel korral, kuid see tuvastati enne esimest erakorralist ettekannet. Sotsiaalprogrammis osalemise 2 kohustus on M. Rebasel siiani täitmata. Küll pöördus M. Rebane mais 2022 psühhiaatri vastuvõtule ja talle on välja kirjutatud ravimid.
14. Maakohtu hinnangul on ilmne, et M. Rebane hoiab kriminaalhooldusest kõrvale. M. Rebane põhjendab rikkumisi enda vaimse tervise seisundiga. Maakohtu hinnangul ei ole see aga selline asjaolu, mis õigustaks kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete mitme kuu pikkust rikkumist. M. Rebane ei ole senini esitanud kriminaalhooldusametnikule tõendeid rikkumiste mõjuvate põhjuste kohta. M. Rebane esitas pärast kohtuistungit tõendi selle kohta, et tal on diagnoositud bipolaarne häire. M. Rebase suhtes on juba samaliigiliste rikkumiste tõttu esitatud erakorraline ettekanne ja kohus andis talle võimaluse jätkata karistuse kandmist vabaduses. M. Rebane aga jätkas rikkumiste toime panemist.
15. Sellest hoolimata leidis maakohus, et M. Rebasele tuleb anda veelkord võimalus kriminaalhooldusele allumiseks. Kuna M. Rebane on uuesti pöördunud psühhiaatri vastuvõtule ja on nõus ravile alluma, pidas kohus otstarbekaks kohustada teda pöörduma kahe nädala jooksul alates kohtumääruse jõustumisest uuesti psühhiaatri vastuvõtule ning läbima määratud psühhiaatriline ravi vastavalt meditsiinispetsialistide juhistele. Määruskaebus
16. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja M. Rebase kandmata karistuse täitmisele pööramist.
17. On põhjendamatu kohustada M. Rebast uuesti osalema sotsiaalprogrammis ja pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ning alluma ravile. See kohustus määrati talle juba novembris
18. Ta pöördus psühhiaatri vastuvõtule mais 2022 ja talle määrati tablettravi. Veebruaris 2023 toimunud kohtuistungil andis M. Rebane teada, et katkestas ravi ilma arstiga konsulteerimata. Talle on juba antud võimalus probleemiga tegelemiseks, kuid seda kohustust M. Rebane nõuetekohaselt ei täitnud. Seetõttu on põhjendamatu määrata talle varasemaga sarnaseid kohustusi, millest muuhulgas ühte on ta teadlikult rikkunud. 11.

§ 75

lg-s 4 toodud tagajärje valimisel tuleb kohtul arvestada ja hinnata konkreetse etteheidetava rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas ta ise oma käitumist põhjendab. Vanglasse saatmine, kui raskeim meede, tuleb kõne alla siis, kui aset leidnud rikkumised olid rasket laadi, tahtlikud ning ka tulevikus on karta rikkumiste jätkumist (vt Tartu Ringkonnakohtu

1. märtsi
2. a määrus nr 1-19- 7671, p. 23).
3. Mõlema erakorralise ettekande esitamise alusteks on asjaolu, et M. Rebane rikkus korduvalt registreerimiskohustust ehk hoidis kriminaalhooldusest ilma mõjuvate põhjusteta kõrvale. Kohtuistungil tõi ta põhjuseks enda tervisliku seisundi. Sama põhjenduse esitas isik ka esimese erakorralise ettekande esitamisel. Talle anti võimalus pöörduda psühhiaatri vastuvõtule, et selle probleemiga tegeleda. M. Rebane pöörduski psühhiaatri vastuvõtule, kuid jättis arstiga konsulteerimata ravi pooleli. M. Rebasele on juba antud võimalus oma käitumise parandamiseks, kuid ta on näidanud üles ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusnõuete täitmise osas. 3 Ringkonnakohtu järeldused
4. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus on õigustamatult jätnud M. Rebasele tingimisi mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramata.
5. Kohus arutas esimest korda M. Rebase rikkumiste tõttu tema suhtes esitatud erakorralist ettekannet novembris 2021, jättes ettekandes toodud taotluse karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ja andis M. Rebasele võimaluse nõuetekohaselt määratud kohustusi täita. Lisaks kohustati teda osalema sotsiaalprogrammis ja läbima psühhiaatri poolt määratud ravi. Sellega ei ole M. Rebane aga vähimalgi määral hakkama saanud. Uued rikkumised pani M. Rebane toime mais 2022, rikkudes kokku seitsmel korral registreerimiskohustust. Viimast korda täitis M. Rebane registreerimiskohustust septembris 2022 ja alates sellest ajast ta enam kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmunud ei ole. Samuti soovisid ametnikud mitmel korral kontrollida M. Rebase poolt narkootikumide tarvitamise keelust kinnipidamist, kuid elukoha külastuste ajal M. Rebane kodus ei viibinud. Ja seda isegi ajal, kui ta telefoni teel väitis ametnikule, et on haige ja ei saa registreerimisele tulla. Ka sotsiaalprogrammis osalemise kohustus on M. Rebasel täitmata. M. Rebane on küll avaldanud, et tal olid tervise probleemid, kuid õigeaegselt ta tõendeid selle kohta ei esitanud. Hiljem esitas ta küll tõendi, et tal on diagnoositud bipolaarne häire, kuid see ei vabanda tema poolt korduvate rikkumiste toime panemist.
6. On ilmne, et M. Rebane ei soovigi määratud kohustusi täita ja kriminaalhooldus on tervikuna ebaõnnestunud. M. Rebane on kriminaalhooldusele sobimatu isik, sest on ilmne, et olukorras, kus tema karistus jäetakse täitmisele pööramata, sarnased rikkumised ilmselgelt jätkuksid. Ta ei saa aru registreerimiskohustuste täitmise nõudest ja tema suhtes ei ole isegi olnud võimalik teostada narkootikumide tarvitamise keelust kinnipidamise kontrolli, sest ta lihtsalt ei ole kohtu poolt määratud elukohast kättesaadav. Seetõttu on M. Rebase suhtes varasemaga samasisulise kohustuse teistkordne määramine põhjendamatu, sest esiteks alluks M. Rebane ilmselt ravile üksnes seetõttu, et pääseda karistuse täitmisele pööramisest ja sisemise motiveeritusega on siin ilmselgelt vähe pistmist. Seda enam, et teda on juba tegelikkuses novembris 2021 kohustatud pöörduma psühhiaatri vastuvõtule, kuid ta jättis ravi omavoliliselt pooleli. Seega, isegi kui ta psühhiaatri vastuvõtule pöörduks, ei ole välistatud, et ta jätab taaskord arsti poolt määratud ravi pooleli. Teisisõnu ei ole mingisugust tõsiseltvõetavat põhjust tema lubadustesse, et ta nüüd alluks ravile, uskuda. M. Rebase puhul ei ole võimalik rakendada karistuse täitmisele pööramisest leebemaid meetmeid. M. Rebane tuleb saata vanglasse karistust kandma, kuna teisiti ei ole tema puhul võimalik karistuse eesmärke saavutada.
7. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
8. veebruari
9. a määruse ja rahuldab määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) 4