← Eesti

1-15-8562/89

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. märts 2023 Kohtuasja number 1-15-8562 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi Dmitri Trufanovi (isikukood 38104160318) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. veebruari 2023 määrus Määruskaebuse esitaja Dmitri Trufanov Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Alina Paadik Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  3. veebruari 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse eelnev käik
  4. Harju Maakohtu
  5. juuni 2016 otsusega tunnistati Dmitri Trufanov süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi 10-aastase vangistusega. Karistuse kandmise aja algust arvati D. Trufanovi kinnipidamisest
  6. mail 2015 ning tema karistusaeg lõppeb
  7. mail
  8. Viru Vangla esitas
  9. veebruaril 2023 Viru Maakohtule materjalid D. Trufanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  10. Viru Vangla ega prokuratuur D. Trufanovi vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  11. Viru Maakohus jättis
  12. veebruari 2023 määrusega D. Trufanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda järgmiselt.
  13. Formaalsed eeldused D. Trufanovi ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud.
  14. On positiivne, et D. Trufanovil on vabaduses olemas elukoht ja toetavad lähedased, tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, tal on üldkeskharidus, tal ei ole kriminaalse taustaga suhtlusringkonda ning ta on osalenud majandusliku toimetuleku oskusi ja legaalse sissetuleku eeliseid käsitlevatel vestlustel. Vaatamata neile positiivsetele asjaoludele võib D. Trufanov siiski muutuda retsidiivseks.
  15. D. Trufanovil ei ole eriala ning tema majandusliku toimetuleku oskus on puudulik. Töötamise registris tema kohta sissekanded puuduvad. Enda sõnul on ta vabaduses paaris kohas töötanud, kuid sellekohaseid tõendeid ei ole ta vanglale esitanud. Ta on otsinud tööd Töötukassa kaudu, kuid vahetult enne vangistust oli ta siiski tegevuseta ja oma vanemate ülalpidamisel. Vangistuses on ta korduvalt keeldunud koristajana töötamast. Vabanemisjärgselt tal töökohta pole. Ta plaanib jälle pöörduda Töötukassasse, et saada toetusi. K-Raha andmetel on D. Trufanovil 12 182 eurot võlgu ning tema vabanemisfondis on 1688 eurot. D. Trufanovi individuaalne täitmiskava on jäänud täitmata, kuna ta keeldub „Agressiivsuse asendamise treeningu“ läbimisest ja eesti keele õppest. Ta on kinnine ning ega soovi ennast täiendada ega arendada.
  16. D. Trufanovit on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Kaks neist karistustest on arhiveeritud. Vanglas viibib ta teist korda – tapmiskatse eest. Ta lõi tahtlikult temale tundmatut kannatanut noalaadse terariistaga vähemalt kaks korda kaelapiirkonda ning kui kannatanu üritas teda eemale tõrjuda, lükkas D. Trufanov kannatanu kõhuli maha, istus talle selja peale ja pussitas teda vähemalt seitse korda, sihtides kannatanu kaelapiirkonda. D. Trufanov sooritas lööke seni, kuni kannatanu enam ei karjunud ega liigutanud, mistõttu pidas D. Trufanov kannatanut surnuks ning põgenes sündmuskohalt. Sellise raske kuriteo toimepanemine tähendab, et D. Trufanovi retsidiivsusrisk peab olema tema vabastamiseks väga madal, kuid seda öelda ei saa.
  17. Vangla iseloomustuse kohaselt on D. Trufanov impulsiivne, vägivaldne ja mõtlematu. Ta kordab oma vigu, sest ei suuda varasematest kogemustest õppust võtta. Tema probleemide lahendamise oskus on puudulik, ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ega teiste inimeste õigusi ega vabadusi. Samuti ei näe ta mõtet oma käitumist piirata teiste heaolu nimel ega tunneta ennast ühiskonna liikmena, sest arvab, et igaüks on ainult iseenda eest väljas. Ta mõtleb ja arutleb enesekeskselt, on ükskõikne oma tegude tagajärgede suhtes ega aktsepteeri seda, et ühiskonna liikmeks olemine eeldab ka teatavat vastutust. D. Trufanov ei ole muutusteks valmis, sest ta ei tunnista oma süüd ega teadvusta kuriteo toimepanemise põhjuseid ja ajendeid, samuti keeldub ta osalemisest riski maandavates tegevustes. Varasem vanglas viibimine ei pannud D. Trufanovit mõtlema oma tegude tagajärgedele ega kutsunud esile muutust tema käitumises. Kuna nüüdki võib D. Trufanov vabanedes kuritegude toimepanemist jätkata, ei saa teda ennetähtaegselt vabastada. Ka vangla on hinnanud D. Trufanovi uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada tema ennetähtaegset vabastamist. Seda ei toeta ka prokurör. Määruskaebus
  18. Maakohtu määruse peale esitas D. Trufanov määruskaebuse, milles palub enda ennetähtaegset vabastamist, kuna ta on asunud paranemise teele. Ringkonnakohtu seisukoht
  19. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  20. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus 2

(3)D. Trufanovit vabastamata jättes kaalutlusviga ning leidis igati põhjendatult, et vaatamata positiivsetele asjaoludele on D. Trufanovi retsidiivsusprognoos negatiivne. Seda järgmistel põhjustel.
  1. D. Trufanovit on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja vangistust kannab ta teist korda. See näitab, et varasem karistamine ja vangistuse kandmine talle vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju ei avaldanud, mistõttu ei saa sellist mõju eeldada ka praegusest vangistusest iseenesest.
  2. Praegust vangistust kannab D. Trufanov tapmiskatse eest. Ka varem on teda karistatud vägivallakuriteo eest. See näitab, et vägivaldne käitumine ei ole D. Trufanovi jaoks olnud ühekordne ja juhuslik. Kuna üldjuhul kipuvad inimesed käituma nii, nagu nad on seda juba teinud, võib D. Trufanovilt ka edaspidi karta vägivallakuritegude, sealhulgas raskete vägivallakuritegude toimepanemist. Põhjendatult leidis maakohus, et D. Trufanovi retsidiivsusrisk peab seetõttu olema tema ennetähtaegseks vabastamiseks väga madal. Kuna eelkõige on D. Trufanovilt alust karta vägivallakuritegude toimepanemist, siis on ennekõike vajalik sellise käitumise riskiga tegeleda. Nii ongi D. Trufanovile individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ läbimine. Selles programmis osalemisest D. Trufanov aga keeldub, vangla iseloomustuse kohaselt ei tunnista ta oma süüd ega teadvusta selle põhjusi, ta tajub maailma rigiidsena, keskendub ainult enda heaolule, tema empaatiavõime on minimaalne ning ta ei ole motiveeritud oma elu muutma. Neid asjaolusid arvestades ei ole põhjust arvata, et D. Trufanovi vägivaldse käitumise risk oleks maandatud. Samuti ei ole tema kuritegeliku käitumise riski võimalik maandada ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse käigus: kui D. Trufanov ei ole seniselt tunnistanud oma süüd toimepandud kuriteos ega mõista oma käitumise riskiteguritega tegelemise vajadust, ei hakka ta seda tõenäoliselt tegema ka ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse ajal. Niisiis ei saa teda ennetähtaegselt vabastada.
  3. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  4. veebruari 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.