← Eesti

5-23-27/2

Obsah (5)§ 70§ 72§ 71§ 601§ 12

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-23-27 19. aprill

) § 71 lõike 3 alusel läbi vaatamata. 6.

§ 70

järgi on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. Kaebaja ei ole märkinud, milles tema subjektiivsete õiguste võimalik rikkumine seisnes. Samuti ei nähtu kaebaja õiguste rikkumist kaebusest muul viisil. Avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik. 7. Elektrooniliselt antud hääled loeti ja elektroonilise hääletamise tulemus tehti kindlaks 6. märtsil 2023.

§ 72

lõike 1 kohaselt tuleb kaebus esitada kolme päeva jooksul vaidlustatava toimingu tegemisest. Kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades.

  1. Kuna kaebus jääb läbi vaatamata, siis jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus kaasata kaebuse läbivaatamisele Veneetsia komisjon.
  2. Kaebaja esitas
  3. aprillil 2023 valimiskomisjonile kirjalikud pöördumised „Valimiskaebus Riigikohtule“ ja „Valimiskaebuse esitamine Vabariigi Valimiskomisjonile“. Esimesena nimetatud pöördumises taotles kaebaja Riigikohtult põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist, et tuvastada valimistel rahva kaebeõiguse kõrvaldamise põhiseadusvastasus. Kaebaja taotles oma kaebuse arutamist kohtuistungil, mille raames talle antakse võimalus oma seisukohti suuliselt selgitada. Samuti taotles kaebaja oma esindaja kaasamist kohtumenetlusse. Teises pöördumises taotles kaebaja valimiskomisjonilt, et viimane tühistaks oma otsuse nr
  4. Valimiskomisjon luges mõlemad pöördumised otsuse nr 85 peale Riigikohtule esitatud kaebusteks ning edastas need
  5. aprillil 2023 Riigikohtule. KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS
  6. Valimiskomisjon ei ole lahendanud otsuses nr 85 kaebaja kaebust heas usus ega sisuliselt. Eestis ei ole Riigikohtu, valimiste korraldajate ja erakondlike gruppide tegevuse tõttu ausaid valimisi ning puudub ka sisuline võimalus valimistega seotud rikkumisi kohtus vaidlustada.
  7. Otsuses nr 85 sisalduv valimiskomisjoni seisukoht, et avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik, on põhiseadusega vastuolus. Valimiskomisjon ja Riigikohus on kunstlikult piiranud kaebaja kui valija, kandidaadi, vaatleja, kodaniku ja eestlase kaebeõigust valimiskaebuse esitamisel ja eiravad sellega küüniliselt põhiseaduslikku korda. 2

(5)5-23-27
  1. Valimiskomisjoni koosolek, millel kaebust arutati, ei olnud avalik, nagu nõuab valimisseadus, vaid toimus elektrooniliselt kinnise lähtekoodiga tarkvara kasutades.
  2. Valimiskomisjoni esimees keeldus ennast kaebuse arutamiselt taandamast, kuid keeldus ka kaebaja taotlusel kaasamast menetlusse iseennast kui Veneetsia komisjoni esindajat.
  3. Kaebaja esindajale ei saadetud kutset valimiskomisjoni koosolekule ega võimaldatud tal osaleda asja arutamisel.
  4. Valimiskomisjon lükkas alusetult elektroonilise hääletamise korraldamisel toimunud väga olulisi rikkumisi käsitleva Märt Põdra valimiskaebuse lahendamise valimistulemuste väljakuulutamise järgsesse aega.
  5. Riigikohus peab välja selgitama, miks on elektroonilise hääletuse juht Indrek Leesi, miks kaasati hääletamise läbiviimisele salaja endine juht Tarvi Martens, miks võimaldati ligipääs valimistoimingutele Jan Villemsonile, miks Smartmatic on üle võtnud elektroonilise hääletuse ja valimiste infosüsteemi programmeerimise, kes on Fernando Hernan Hernandez Henriquez kui tegelik kasusaaja Eesti elektroonilise hääletuse suhtes ja kas Eesti elektroonilise hääletuse korraldamisel on kasusaajateks firma Evercore ja selle juht Roger Altman. VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT
  6. Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu, jääb oma otsuse nr 85 seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Vabariigi Valimiskomisjoni
  7. detsembri
  8. a otsusega nr 2 kinnitatud Vabariigi Valimiskomisjoni töökorra punktide 4.2, 7.1 ja 7.2 järgi võib koosoleku korraldada elektrooniliselt. Kaebaja ei ole kaebuses märkinud esindaja andmeid ega lisanud volikirja, mistõttu ei saanud valimiskomisjon kaasata menetlusse kaebaja väidetavat esindajat. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  9. Kolleegium nõustub valimiskomisjoniga, et mõlemat kaebaja
  10. aprillil 2023 esitatud kaebust tuleb nende sisust lähtudes käsitada kaebustena otsuse nr 85 peale, ning valimiskomisjon on need õigesti Riigikohtule edastanud. Seda ka vaatamata asjaolule, et üks kaebus on pealkirjastatud kaebusena valimiskomisjonile, mitte Riigikohtule.
  11. Kohtuasjas on vaidluse all, kas valimiskomisjon jättis otsusega nr 85 õigesti läbi vaatamata kaebaja
  12. aprilli
  13. a kaebuse. 20.

§ 70

kohaselt on õigus valimiskomisjonile valimiste korraldaja toimingu peale kaebuse esitamiseks üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud.

§ 71

lõike 1 punkti 3 kohaselt peab kaebus sisaldama vaidlustatava toimingu kirjeldust ja punkti 4 kohaselt tuleb kaebuses märkida põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav toiming rikub tema õigusi.

§ 72

lõike 1 kohaselt esitatakse kaebus valimiskomisjonile kolme päeva jooksul arvates vaidlustatava toimingu tegemisest või sama seaduse §-s 68 sätestatud avalduse läbivaatamisest.

§ 71

lõike 3 esimese lause kohaselt võib valimiskomisjon jätta kaebuse läbi vaatamata, kui see ei vasta sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud nõuetele või kui kaebus on esitatud sama seaduse §-s 70 ja § 72 lõikes 1 ettenähtud korda rikkudes. 3

(5)5-23-27
  1. Valimiskomisjon jättis kaebuse läbi vaatamata põhjusel, et sellest ei nähtunud kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Teiseks põhjendas valimiskomisjon kaebuse läbi vaatamata jätmist kaebetähtaja möödalaskmisega. Kolleegium nõustub, et kaebuse läbi vaatamata jätmine oli õiguspärane, ja märgib täiendavalt järgmist.
  2. Kolleegiumi arusaamise järgi vaidlustas kaebaja elektroonilise hääletamise tulemuse kindlakstegemist kui riigi valimisteenistuse toimingut.

§ 601

lõike 1 kohaselt teeb riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval pärast kella 20.

  1. Riigi valimisteenistuse juht allkirjastas otsuse elektroonilise hääletamise tulemuste kohta
  2. märtsil
  3. Seega oli valimiste korraldaja toimingu vaidlustamise

§ 72

lõikest 1 tulenev tähtaeg (kolm päeva arvates vaidlustatava toimingu tegemisest) kaebuse esitamise ajaks (

  1. aprill 2023) igal juhul möödunud. Kuna kaebaja ei esitanud valimiskomisjonile ka tähtaja ennistamise taotlust, ei saanud komisjon hinnata kaebetähtaja ennistamise vajadust ning jättis kaebuse tähtaja möödalaskmise tõttu põhjendatult läbi vaatamata (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  2. märtsi
  3. a otsus nr 5-23-22/3, punkt 14).
  4. Kuna kaebuse läbi vaatamata jätmiseks andis aluse kaebetähtaja ületamine, puudub vajadus hinnata seda, kas kaebus oli esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsmiseks. Samal põhjusel puudub vajadus kaebaja taotluse alusel kontrollida, kas põhiseadusega on kooskõlas, et valimiskaebuse saab kehtiva õiguse kohaselt esitada üksnes oma subjektiivse õiguse kaitsmiseks. Kuna kaebetähtaja ületamise tõttu ei sõltunud kaebuse lahendamine sellest, kas kaebus on esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks või mitte, ei ole normid, mille kontrollimist kaebaja taotleb, käesolevas kohtuasjas asjassepuutuvad (vt Riigikohtu üldkogu
  5. oktoobri
  6. a otsus asjas nr 34-1-5-02, punkt 15).
  7. Kaebaja leiab, et valimiskomisjoni otsus tuleb tühistada selle lahendamisel väidetavalt toimunud menetluslike rikkumiste tõttu. Komisjoni koosolek, millel kaebust arutati, toimus elektroonilises vormis ega olnud avalik. Valimiskomisjoni esimees ei taandanud ennast kaebaja taotlusel ja kaebaja esindajal ei olnud võimalik koosolekust osa võtta.
  8. Riigikohus on leidnud, et analoogia korras saab valimiskomisjonide tegevuse suhtes kohaldada haldusmenetluse seadust (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  9. juuni
  10. a otsuse nr 5-19-31/2 punkt 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Sama kehtib ka valimiskomisjoni otsuse suhtes. 26.

§ 12lõike 3 kohaselt on valimiskomisjoni koosolek avalik.

Seega on valimiskomisjonil kohustus tagada koosoleku avalik jälgitavus ka juhul, kui koosolek korraldatakse elektrooniliselt. Kuid isegi kui seda nõuet kaebaja kaebuse arutamisel ei järgitud, ei saanud see kolleegiumi hinnangul mõjutada asja otsustamist. Kaebaja väited ja valimiskomisjoni põhjendused on esitatud otsuses nr 85, mis on Riigi Teataja ja valimiskomisjoni veebilehel avalikult kättesaadav. Samuti on kaebuse arutamise põhikäik kajastatud avalikult kättesaadavas valimiskomisjoni koosoleku protokollis. 27. Valimiskomisjoni töökorra punkti 6.5 kohaselt taandab komisjoni liige seaduses ettenähtud juhul ennast päevakorrapunkti arutelult ning otsuse tegemiseks vajalik kvoorum on selle võrra väiksem. HMS § 10 lõike 1 kohaselt ei või haldusorgani nimel tegutsev isik haldusmenetlusest osa võtta, kui: 1) ta on asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja; 2) ta on asjas menetlusosalise või menetlusosalise esindaja sugulane, abikaasa, hõimlane või perekonnaliige; 3) ta on menetlusosalisest 4

(5)5-23-27 või selle esindajast tööalases, teenistuslikus või muus sõltuvuses või 4) ta on muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses.
  1. Asjaolu, et valimiskomisjoni esimees on ühtlasi Veneetsia komisjoni asendusliige, ei anna alust kahelda tema erapooletuses või arvata, et ta oleks isiklikult huvitatud asja lahendist. Samuti ei näe kolleegium muid põhjuseid, mis oleks pidanud tooma HMS § 10 lõike 1 kohaselt kaasa valimiskomisjoni esimehe taandamise.
  2. Valimiskomisjon on kaebuse edastamise kaaskirjas selgitanud, et kaebaja väidetav esindaja jäi kaebuse läbivaatamisele kaasamata seetõttu, et kaebaja ei märkinud kaebuses esindaja andmeid ega lisanud kaebusele volikirja. HMS § 13 lõike 2 kohaselt antakse esindusõigus haldusmenetluses kirjaliku volitusega. Kui kaebuse esitajal on esindaja, märgitakse

§ 71

lõike 1 punkti 2 kohaselt kaebuses esindaja nimi, aadress ja sidevahendite andmed. Kui kaebaja soovis oma esindaja kaasamist menetlusse, oleks ta kolleegiumi hinnangul ise pidanud tagama volikirja ja esindaja kontaktandmete edastamise valimiskomisjonile.

  1. Kokkuvõttes ei ole alust arvata, et kaebuse lahendamisel toimus selliseid menetluslikke rikkumisi, mis oleks võinud mõjutada asja otsustamist.
  2. Selgituste andmine elektroonilise hääletamise rakkerühma ja elektroonilise hääletamise korraldamise kohta ei ole Riigikohtu pädevuses ja selleks tuleb kaebajal pöörduda riigi valimisteenistuse poole.
  3. Kaebaja on taotlenud oma asja arutamiseks kohtuistungi korraldamist, mille raames antakse talle võimalus oma seisukohti suuliselt selgitada. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 51 lõike 1 kohaselt vaadatakse põhiseaduslikkuse järelevalve asi üldjuhul läbi kirjalikus menetluses. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt vaadatakse asi läbi suulises menetluses, kui seda peab vajalikuks asja arutav kohtukoosseis. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta soovib asja läbivaatamist suulises menetluses. Kõik oma seisukohad on kaebajal olnud võimalik esitada kirjalikult. Neil põhjustel ei pea asja arutav kohtukoosseis asja läbivaatamist suulises menetluses vajalikuks ja jätab taotluse rahuldamata.
  4. Kaebaja on taotlenud oma esindaja kaasamist Riigikohtu menetlusse. Kuna kaebaja taotlus asja läbivaatamiseks suulises menetluses jääb rahuldamata ning asjas ei ole tehtud menetlustoiminguid, mis nõuaks kaebaja või tema esindaja osavõttu, jääb taotlus rahuldamata.
  5. Eelnevat arvestades ja tuginedes PSJKS § 46 lõike 1 punktile 2, jätab kolleegium M. Kaldalu kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.