Obsah (7)

§ 164§ 442§ 187§ 129§ 173§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 13.03.2023, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-150250 Tsiviilasi S.-V. T.i hagi V. T.i v

§ 164lg le 1.

Edasikaebamise kord Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud 1 menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Maksekäsu kiirmenetluses 22.12.2022 esitatud avalduse nõuetekohaseks hagiks lugemisena on hageja esitanud kostja vastu nõude elatise väljamõistmiseks 200 eurot kuus alates 22.12.

1. Suulises menetluses oli hageja nõus muutma algusperioodi ja soovib elatist alates 01.01.
2. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites hagi ei tunnista, leidis, et summa on määratud ebaõigesti, vale on aeg, millest alates elatist nõutakse ning tema majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist nõutud suuruses. Suulises menetluses kinnitab, et tööl ei käi („ei peagi käima“) ja on lapsele ostnud asju, viimati nt detsembrikuus. Leiab, et lapse ülalpidamiseks peab piisama tema poolt kompromissina pakutud 150 eurost. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole sellest, et hageja on kostja laps ning kostja on perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja § 97 punktist 1 tulenevalt kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu
3. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1716, p 11;
4. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust selle üle, kas kostjal on kohustus hagejale maksta elatist või mitte. Kostja ei ole esile toonud ja tõendanud, et hageja poolt nimetatud vajadused oleks ülepaisutatud. Ühtegi erandlikku asjaolu, mis annaks aluse maksta hagejale elatist veel rohkemgi alla nn miinimumsuuruse kui hageja niigi juba nõuab, esile toodud ei ole. Kohus leiab, et kostja poolt seaduses sätestatud miinimumsuurusestki väiksemas summas elatise tasumise jätkamine ei sea ohtu kostja enda toimetulekut. Kostja ei ole esile toonud, et tal oleks mistahes objektiivseid või subjektiivseid takistusi töökoha ja seeläbi püsiva ja piisava sisstuleku leidmiseks. Kostja kinnitus, et ta pole viimased 1,5 aastat lapse ülalpidamist toetanud, ei ole aktsepteeritav suhtumine, seeläbi jääb ainetuks ka kostja väide et aeg, millest alates elatist nõutakse, on valesti määratud. Arvestades kostja kinnitust, et ta pole elatist väga pikalt tasunud, on hageja isegi jätnud kasutama õiguse nõuda elatist 1 aasta tagasiulatuvalt. Kostja väidet, et ta on detsembrikuus ostnud lapsele asju 317 euro eest, ei ole hageja vaidlustanud, kuid selle 2 tasakaalustamisena ongi ta muutnud ka elatise nõudmise algusperioodi algse 22.12.2022 asemel 01.01.2023ks. Alates
5. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
6. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
7. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Alates 01.04.2022 kuni 31.01.2023 oleks indekseeritud baassummat arvestades, elatiskalkulaatori alusel, ühe lapse elatise miinimumsuuruseks 225,64 eurot. Alates 01.02.2023 oleks selleks summaks 215,64 eurot. Kuna hageja küsib sellest vähem ja kindla summana 200 eurot kuus, siis vastavad summad selles menetluses arvutamisele ei kuulugi. Elatise miinimummääras/sellestki vähem nõudmisel ei pea laps oma vajadusi ja kulutusi tõendama (vt Riigikohtu
8. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr , 2-15-15909, p 12), seega on ainetu ka kostja väide, et hageja pole oma kulutusi tõendanud ja/või, et lapsele niipalju ei kulu, kui hageja soovib. Hagi hind Kohus selgitab menetlusosalistele, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 442 lg 2 p 51 kohaselt tuleb otsuse sissejuhatuses märkida tsiviilasja hind. Juhindudes

§ 129lg 2 on elatise nõude hagihind (200 eurot x 9 kuud) 1800 eurot.

Kostjale selgituseks - tegemist ei ole summaga, mida kostjal tuleks hagejale lisaks maksta. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik 3