3-21-1392/45

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1392 Määruse kuupäev

1. veebruar 2023 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Siim Grossbergi kaebus Viru Vangla tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 170 eurot seoses lõhutud jalanõudega Menetlusosalised Taotleja – Siim Grossberg Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo RESOLUTSIOON Jätta Siim Grossbergi taotlus Viru Vangla trahvimiseks rahuldamata Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Tartu Halduskohus rahuldas
3. detsembri
4. a otsusega Siim Grossbergi kahju hüvitamise kaebuse osaliselt ning mõistis Viru Vanglalt S. Grossbergi kasuks välja varalise kahju hüvitise summas 40 eurot ja menetluskulud summas 3,53 eurot. Muus osas jäid menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
5. Tartu Ringkonnakohus jättis
6. novembri
7. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
8. detsembri
9. a otsuse muutmata.
10. Tartu Halduskohtusse saabus
11. jaanuaril 2023 S. Grossbergi pöördumine, milles S. Grossberg märkis, et Tartu Ringkonnakohus tegi
12. novembril 2022 haldusasjas nr 3-21-1392 otsuse, millega jättis samas asjas
13. detsembril 2021 tehtud otsuse muutmata. Tänaseni ei ole vastustaja tasunud S. Grossbergile kahjuraha.
14. Tartu Halduskohus kohustas
15. jaanuari
16. a kohtunõudega Viru Vanglat esitama seisukoha kaebaja taotluse osas.
17. Vastusena kohtunõudele edastas Viru Vangla
18. veebruaril 2023 kaaskirja Riigi Tugiteenuste Keskusele koos lisadega.
19. S. Grossberg täpsustas
20. veebruaril 2023 vastuses, et taotleb Viru Vanglale rahatrahvi määramist kohtulahendi täitmata jätmise eest, kuna kahjuraha ei ole suudetud talle tänaseni tasuda.
21. Viru Vangla esitas
22. veebruaril 2023 seisukoha kaebaja taotlusele, milles palus jätta kaebaja taotlus rahuldamata. Ei haldus- ega ringkonnakohtu otsus ei määranud kindlaks täitmise korda – vastustaja peab siinjuures silmas seda, millisele või kelle arvele välja mõistetud hüvitis kanda tuleb. See oli ka arusaadav, sest kaebaja ei formuleerinud kohtule esitatud kaebuses täitmise adressaati, paludes hüvitise välja mõista tema kasuks. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 168 lg 2 järgi tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul jõustumisest, käesolevas kohtuasjas siis antud reegli kohaselt saabunuks tähtpäev
23. jaanuaril
24. Vangla möönab, et antud kuupäevaks oli ülekanne tegemata, kuid vangla ei keeldunud kohtuotsuse täitmisest, vaid kaebaja ei olnud vanglale edastanud oma soovi, kuhu tema kasuks välja mõistetud hüvitis kanda. Kohtule kaebaja poolt adresseeritud teabenõudena pealkirjastatud pöördumisest, mis jõudis vanglale
25. jaanuaril 2023, oli selgelt aru saada, et ta soovib hüvitist vanglasisesele arveldusarvele. Vanglale teadaolevalt kanti raha kaebajale üle
26. veebruaril
27. Kaebaja ei ole kirjeldanud ka, et sellega oleks talle tekkinud kahju. Arvestada saab sedagi, et vaidlusalune summa oli suhteliselt väike. Vastustaja kinnitab, et kui kaebaja ei oleks ise teavitanud, kuhu raha üle kanda, oleks vangla pöördunud tema poole vastava küsimusega. Vangla vabandab selle eest, et antud juhul ei tehtud seda selliselt, et ülekanne oleks olnud võimalik teha
28. jaanuariks 2023, et vältida käesolevat menetlust. KOHTU SEISUKOHT
29. Kaebaja on taotlenud Viru Vanglale rahatrahvi määramist haldusasjas nr 3-21-1392 tehtud Tartu Halduskohtu
30. detsembri
31. a otsuse täitmata jätmise eest.
32. HKMS § 248 lg 1 kohaselt määrab kohus kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 00 eurot. Vastavalt HKMS § 248 lg-le 2 võtab kohus rahatrahvi määramisel arvesse kohtuotsuse jõustumisest möödunud aega ja muid asjaolusid, mis omavad rahatrahvi ning selle suuruse määramisel tähtsust.
33. Kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatav rahatrahv on sunnivahend, mis täidab nii kohustuse täitmisele stimuleerivat kui ka karistuslikku funktsiooni (nt Riigikohtu
34. augusti
35. a määrus nr 3-3-1-21-13, p 18;
36. märtsi
37. a määrus nr 3-3-1-27-06, p 13). Olukorras, kus vastustajale trahvi määramisel saaks olla üksnes karistuslik eesmärk, peaks kaebaja ühtlasi põhjendama, miks on vastustaja trahvimine vajalik kohtulahendi täitmisest sõltumata ja kuidas see aitab edaspidi kaitsta kaebaja õigusi. Seejuures juhul, kui kohtulahendi õigeaegse täitmata jätmisega on menetlusosalisele tekitatud kahju, on isikul võimalik taotleda kahju hüvitamist selleks ettenähtud korras väljaspool trahvi määramise menetlust (nt Riigikohtu
38. oktoobri
39. a määrus nr 3-19-1656, p 21;
40. augusti
41. a määrus nr 3-3-1-21-13, p 20).
42. Haldusasjas nr 3-21-1392 tehtud Tartu Halduskohtu
43. detsembri
44. a otsuse täitmiseks tuli Viru Vanglal 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates, s.o hiljemalt
45. jaanuaril 2023 maksta kaebaja kasuks välja 43,53 eurot (HKMS § 168 lg 11). Viru Vangla edastas Riigi Tugiteenuste Keskusele
46. veebruaril 2023 kirja, milles palus kanda halduskohtu poolt välja mõistetud hüvitis 43,53 eurot kaebaja näidatud arveldusarvele. Vanglale teadaolevalt kanti raha kaebajale üle
47. veebruaril
48. 2
49. Kohus leiab, et vastustaja käitumisest otsuse täitmisel ei nähtu soovi tahtlikult kohtuotsus täitmata jätta. Kohus nõustub vastustajaga selles, et haldus- ega ringkonnakohtu otsus ei sisaldanud infot selle kohta, millisele või kelle arvele välja mõistetud hüvitis kanda tuleb, ning samuti ei ole kaebaja vastavaid andmeid välja toonud kohtule esitatud kaebuses, kuid kohus pöörab siinkohal vastustaja tähelepanu asjaolule, et HKMS § 38 ei nõua, et kaebaja esitaks kaebuses andmed konto kohta, kuhu väljamõistetav hüvitis kanda, ning selle märkimist kohtuotsuses ei nõua ka ükski HKMS-i säte. Siiski leiab kohus, et asjaolu, et vastustaja asus haldusasjas nr 3-21-1392 tehtud kohtuotsust täitma pärast
50. jaanuari
51. a kohtunõude kättesaamist näitab, et vastustajal ei olnud kavatsust kohtulahend täitmata jätta. Ka ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks kohtuotsuse täitmata jätmisega seonduvalt pöördunud esmalt vastustaja poole, mille järgselt oleks vastustaja olnud tegevusetu või keeldunud otsust täitmast. Küll aga oli kohtu hinnangul Viru Vangla kohtuotsuse jätmisel hooletu. Vastustaja rõhutas, et kaebaja ei olnud edastanud oma soovi, kuhu tema kasuks välja mõistetud hüvitis kanda, kuid kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja seda teinud kohtumenetluse kestel, edastades vastava taotluse
52. veebruaril
54. Kuivõrd eeltoodust nähtuvalt on haldusasjas nr 3-21-1292 tehtud Tartu Halduskohtu otsus tervikuna täidetud
55. veebruaril 2023, siis ei saaks vastustajale trahvi määramisel praegusel juhul olla enam kohtuotsuse täitmisele suunavat funktsiooni, vaid tegemist oleks üksnes sanktsiooniga. Asjaoludest tulenevalt ei oleks Viru Vanglale karistusliku eesmärgiga rahatrahvi määramine põhjendatud. Karistusliku funktsiooniga trahvi määramisel tuleb mh arvestada nii rikkumise olulisust kui ka rikkumisega kaasnenud tagajärje raskust, samuti süü suurust.
56. Vaatamata sellele, et Viru Vangla on olnud kohtuotsuse täitmisel hooletu ehk ei tegutsenud lahendi täitmiseks kohustatud menetlusosaliselt oodatava hoolsusega (vt võlaõigusseaduse § 104 lg 3), ei saa vastustaja süüd pidada kuigi suureks. Oluline on arvestada, vastustaja asus kohtuotsust täitma peale seda, kui talle sai
57. jaanuari
58. a kohtunõude täitmisel teada otsuse täitmata jätmine. Kaebaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, millest võiks järeldada, et otsuse täitmisel esinenud viivitus sai põhjustada talle mingeid raskeid tagajärgi. Arvestades kaebaja kasuks välja mõistetud rahasumma väiksust, siis ei saa raske tagajärje esinemist ka eeldada. Kuna Viru Vangla ei ole keeldunud lahendi täitmisest ja on vabandanud selle eest, et kaebajale ei tehtud ülekannet
59. jaanuariks 2023, siis ei oleks vastustajale rahatrahvi määramine eesmärgipärane.
60. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse Viru Vanglale rahatrahvi määramiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3