KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 4. november 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-22-4375

) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause ja § 21) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 2.

1. Mõista D.J. B.B. kasuks alates
2. aprillist 2022 kuni B.B. täisealiseks saamiseni (XXXXX) välja igakuine elatis 149 eurot 29 senti (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest) – 50 eurot (1/3 poolest lasterikka pere toetusest – 15%

§ 101lg 7 alusel), mis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause ja § 21) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 2.

1. Mõista D.J. C.C. kasuks alates
2. aprillist 2022 kuni C.C. täisealiseks saamiseni (XXXX) välja igakuine elatis 155 eurot 64 senti (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 50 eurot (50% lapsetoetusest) – 50 eurot (1/3 poolest lasterikka pere toetusest), mis muutub iga aasta
3. aprillil (esimest korda
4. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 teine lause ja § 21) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 2.

1. Tagasiulatuv elatise nõue jätta rahuldamata. 2 2.
2. D.J.l tuleb igakuised elatisemaksed kanda T.J. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX SEB Pank iga kuu
3. kuupäevaks. 2.
4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.“
5. Rahuldada D.J. apellatsioonkaebus osaliselt.
6. Jätta A.A., B.B. ja C.C. apellatsioonkaebus rahuldamata.
7. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
8. Võtta asja materjalide juurde kostja
9. septembri 2022 vastusele lisatud täiendavad tõendid – hagi menetlusse võtmise määrus tsiviilasjas nr 2-22-12777, töötamise registri andmed ja tööleping, ning hagejate
10. septembri 2022 vastustega esitatud täiendavad tõendid – andmed Eesti hariduse infosüsteemist,
11. a augusti ja septembri arved OÜ-lt Järve Biopuhastus, Telia Eesti AS-lt, Eesti Energia AS-lt, Ragn-Sells AS-lt ja Jõhvi Vallavalitsuselt, koopiad
12. a augusti ja septembri ostutšekkidest, väljavõtted sotsiaalkindlustusameti andmebaasist peretoetuste kohta ja 2 töökuulutust. Jätta asja juurde võtmata hagejate
13. septembri 2022 vastusele lisatud SMS sõnumivahetus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
14. A.A. (sünd XXXXXXXXX), B.B. (sünd XXXXXXXXX) ja C.C. (sünd XXXXXXXXX) (hagejad) esitasid 24.03.2022 oma seadusliku esindaja (ema) T.J. kaudu maakohtule D.J. (kostja/isa) vastu hagi, milles palusid mõista kostjalt välja igakuise elatise tagasiulatuvalt alates 01.11.2021 kuni hagejate täisealiseks saamiseni A.A. kasuks 264 eurot, B.B. kasuks 293 eurot ja C.C. kasuks 305 eurot, kuid mitte vähem kui

§ 101alusel arvestatud summa.

Hagiavalduse kohaselt lõppes hagejate vanemate kooselu 03.09.

1. Hagejad elavad koos emaga. Kostja maksis hagejatele elatist
2. a augusti eest 300 eurot, septembri eest 300 eurot ja oktoobri eest 300 eurot. Alates
3. a novembrist kostja hagejate ülalpidamises ei osale, ei tunne hagejate vastu huvi ega kohtu nendega. Igakuised vajadused moodustavad A. 528 eurot, B. 586 eurot ja C.l 610 eurot. Hagejate ülalpidamiskulud on suuremad kui nende eakaaslastel. B. ja C.l on tavapärasest suuremad kulud tervisele. C. sündis enneaegsena, on tihti haige, tal on astma, atoopiline dermatiit, laktoositalumatus, nägemisprobleem (strabism, eksofooria). Talle tuleb igakuiselt osta astmarohud, nahahooldusvahendid ja laktoosivaba toit. Ka B. on tihti haige, tal on astma ning ta vajab igakuiselt astmaravimeid ja atoopikute nahahooldusvahendeid. Atoopilise dermatiidi tõttu saavad nad kanda ainult naturaalsest materjalist riideid. Tavapärasest suuremad on kulud ka arstivisiitidele ja transpordile. A. ja B. käivad lisaks põhikoolile muusika- ja spordikoolis, osalevad võistlustel. Sellega kaasnevad osalustasud, viiulite rent, kulud kostüümidele, transpordile jne. B. käib kooli pikapäevarühmas ja C. lasteaias, mis on samuti tasulised. 3 Hagejate seadusliku esindaja igakuiseks sissetulekuks on töötasu 1000 eurot, osalise töövõime hüvitis 241,47 eurot (alates 17.04.2022 on emal tuvastatud puuduv töövõime), puudetoetus (emal on keskmine puue) 36,31 eurot ja peretoetused 558,36 eurot. Kuna lapsed on tihti haiged, ei ole emal võimalik töötada täiskoormusega.
4. Kostja tunnistas hagi osaliselt, leides, et põhjendatud on kuni tema majandusliku seisundi muutumiseni tasuda elatist 20 eurot lapse kohta alates kohtuotsuse tegemisest. Tagasiulatuv elatisenõue on kostjale üle jõu käiv.
5. a augustis elas pere koos ning 900 eurot on tasutud septembri, oktoobri ja novembri eest. Alates detsembrist ei ole kostja elatist tasunud, kuna jäi tööta ja sissetulekuta. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada vanemate majanduslikku seisundit. Hagejate seaduslikul esindajal on arvestatav sissetulek ja vara. Kostjal puudub nii kinnis- kui vallasvara, pangakonto on arestitud, sissetulekuks on Töötukassa toetus 270 eurot kuus. Kostja töövõime on piiratud, mis takistab täiskohaga töö leidmist. Kostja on Töötukassa kaudu läbinud õpingud Eesti Maaülikoolis sõiduõpetaja ameti omandamiseks, seega on kostja oma majandusliku seisundi parandamisel aktiivne. Kostjal on ülalpidamiskohustus ka alaealise poja M.J. ees. M.J. kasuks on 12.05.2011 kohtuotsusega välja mõistetud elatis. Kostjal on elatisevõlg 21 193,40 eurot. Väljamõistetava elatise tasumine peab olema reaalne. Täitemenetluse tõttu jääb kostjale kasutada vaid elatusmiinimum, millest täiendavaid makseid teha ei ole võimalik. Hagejate väidetavad kulud on ülepaisutatud. MAAKOHTU LAHEND
6. Viru Maakohus rahuldas
7. juuli 2022 otsusega hagi osaliselt ja mõistis välja D.J. igakuise elatise alates
8. märtsist 2022: - A.A. kasuks 175,64 eurot (sh baassumma 209,20 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ja 1/3 poolest lasterikka pere toetusest) kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o XXXXXX, või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta
9. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

- B.B. kasuks 149,29 eurot (sh baassumma 209,20 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot, 1/3 poolest lasterikka pere toetusest ja 15%

§ 101lg 7 alusel) kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o 6.

juulini 2032, või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

- C.C. kasuks 155,64 eurot (sh baassumma 209,20 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ja 1/3 poolest lasterikka pere toetusest) kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o 3. novembrini 2035, või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

Tagasiulatuva elatisenõude jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt muutus alates 01.01.2022

elatiseregulatsioon. Perioodi 01.11.–31.12.2021 nõudele kohaldub kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg-s 3 sätestatud igakuise elatise arvutamise aluseks olev baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (ümardatuna). Seega on baassumma määratlemisel juba võetud arvesse lapse standardvajadusi. Eeldatakse, et vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdselt. 4 Hagiavalduse kohaselt on igakuised vajadused A. 528 eurot, B. 586 eurot ja C.l 610 eurot. Hagejate kuludest võib olla ülepaisutatud sõidukulu 3 × 110 eurot kuus. Ei ole tõendatud, et eriarsti juures käimise vajadus on iga lapsega eraldi mitu korda kuus. Samas tuleb arvestada laste vajadusi tulenevalt nende tervislikust seisundist. Hagejad on tõendanud, et C. ja B. vajavad tervisliku seisundi tõttu (astma, dermatiit, C.l eksofooria) täiendavaid vahendeid ravimitele, nahahooldusvahenditele ja eritoidule. Kuivõrd hagejad ei ole esitanud selget arvestust, kui palju kulub kuus baasravile, luges kohus põhjendatuks hagiavalduses märgitud tervishoiukulud (eriti B. ja C. osas, vastavalt 60 ja 70 eurot kuus). Hagejad on tõendanud, et nad tegelevad sportaeroobikaga ja osalevad võistlustel, mistõttu on neil täiendavad kulud esinemiskostüümidele ja jalanõudele. Tõenditest ei ole küll võimalik aru saada keskmist kulu kuu kohta, kuid võistlussport eeldab lisakulusid. Seetõttu on hagis toodud kulud A. ja B. riietele ja jalanõudele põhjendatud. Mõnevõrra on ülepaisutatud C. riiete ja jalanõude kulu (120 eurot kuus). Kostjal on osaline töövõime perioodil 19.01.2022–18.01.

1. Eksperthinnangus on märgitud, et seisund on tõenäoliselt paranev kehtivusega 1 aasta. Ei sobi raske füüsiline töö ja vajalik on regulaarne füsioteraapia. Eeltoodust tulenevalt võib kostja osalemine tööturul olla mõnevõrra piiratud, kuid mitte ulatuses, mis oluliselt häiriks kostja toimetulekut ja võimet arvestatavas ulatuses laste ülalpidamises osaleda. Kohus ei pidanud eluliselt usutavaks, et mõistlik isik, kellel on nelja lapse ülalpidamiskohustus, elatub ainuüksi Töötukassa hüvitisest. Osalemine Töötukassa kaudu koolitusel Eesti Maaülikoolis sõiduõpetaja ameti omandamiseks ei tõenda, et kostja on teinud kõik endast oleneva leidmaks sissetulek, mis võimaldab nii enda ülalpidamist kui laste ülalpidamises osalemist. 20 eurot kuus lapse kohta ei arvesta laste vajadusi ja ka seda ei ole kostja tasunud. Kostjat kinnisvara omanikuna kinnistusraamatusse kantud ei ole. Kinnistu X XXXXXX omanikuna on alates
2. aastast kinnistusraamatusse kantud kostja ema, E.P. elukoht on Rahvastikuregistri andmetel alates
3. aastast Harju maakond X vald XXXXXX. Liiklusregistris on kostja registreeritud sõidukite Opel Zafira (ehitusaasta 2000, omanik E.P.) ja Ford Escort (ehitusaasta 1992, omanik K.L.) kasutajana. Töötamise registri andmetel töötas kostja kuni 09.09.2021 OÜ-s XX, 07.09.–03.12.2021 OÜ-s XXX veoautojuhina ja 21.–28.04.2022 samas võlaõigusliku lepingu alusel veoautojuhina. Kostja Swedbank AS konto väljavõttel on laekumised Töötukassalt (nt
4. a märtsis 160,99 + 272,44 eurot, aprillis 178,24 eurot) ja
5. aastal tasu OÜ-lt XXX (110 eurot kuus). Swedbank AS vastuse kohaselt on kostjal pangas blokeeritud kontod, mille jääk on null ja toimingud päringule eelnenud 12 kuu jooksul puudusid. Tsiviilasjas nr 2-11-677 rahuldati M.J. hagi kostja vastu 12.05.2011 tagaseljaotsusega, sest kostja ei vastanud kohtule. 27.01.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-58077 jättis kohus kostja elatise vähendamise nõude M.J. vastu rahuldamata. Kohus leidis, et kostja ei esitanud usaldusväärseid andmeid oma varalise seisundi kohta. Asjade müümine osta.ee kaudu ei anna kohtu hinnangul märkimisväärset tulu, mida elatise maksmiseks kasutada, ega tõenda ka seda, et kostjal muu sissetulek puudub. Hagejate seaduslik esindaja on esitanud kostja allkirjaga kinnituse, et ta on saanud 12.11.2021 hagejate seaduslikule esindajale kuulunud sõiduauto Volvo XC 90 müügist sularahas 750 eurot. Tõendatud ei ole, et kostja oleks saadud summast osa kasutanud elatisemakseteks. Hagejate seaduslik esindaja on MTÜ XXXX juhatuse liige, ETI Koolituskeskus OÜ juhatuse liige ning XX OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Pangakonto väljavõtte järgi saab hagejate seaduslik esindaja ETI Koolituskeskus OÜ-st töötasu 1025,44 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt sai hagejate seaduslik esindaja ajavahemikus 01.05.2021–30.04.2022 tulu 19 913,93 eurot ehk 1659,50 eurot kuus. Hagejate seadusliku esindaja kontole on laekunud 5 02.09.2021 pensionikeskuselt 6540,51 eurot + 537,60 eurot, MTÜ-lt XXXX on 20.10.2021 laekunud autokompensatsioon 967 eurot, novembris ülekanded 800 + 950 eurot, detsembris 2600 + 1490 + 1100 eurot,
6. a jaanuaris 1360 + 1400 + 1000 + 1100 eurot, välja võetud sularahas 3400 eurot, 23.02.2022 on makstud AS-le SEB Liising 2475 eurot, veebruaris laekus tulumaksutagastus 1218,80 eurot. Hagejate seaduslikule esindajale makstakse puudega tööealise toetust igakuiselt 41,17 eurot, lasterikka pere toetust 300 eurot, lapsetoetust 220 eurot ja lapsehooldustasu 38,36 eurot. Hagejate seaduslik esindaja on selgitanud, et laekumised MTÜ-lt XXXX on seotud MTÜ majandustegevusega ning tema kasu nendest laekumistest ei ole saanud. Ka hagejate seadusliku esindaja töövõime on osaline. Igakuised püsikulud/kommunaalmaksed on 200–300 eurot, millele lisanduvad laenumaksed. Kostja ei kanna lastega seotud kulusid vahetult, samas on üldteada, et lastega koos elava vanema kulud on suuremad kui lahuselava vanema panus. Olemasolevatest andmetest nähtub hagejate seadusliku esindaja suurem sissetulek, kuid kohus oli seisukohal, et kostja ei ole esitanud tegelikke andmeid oma majandusliku seisundi kohta. Seeõttu ei ole võimalik vanemate majanduslikku seisundit võrrelda. Kostja tegelik varaline seisund on eeldatavalt parem kui kohtu päringutega saadud andmed näitavad. Arvestades laste vajadusi, vanemate senist panust laste ülalpidamisse, vanemate majanduslikku seisundit ja asjaolu, et kostja ei ole esitanud tegelikke andmeid oma varalise seisundi kohta, ei pidanud kohus põhjendatuks mõista kostjalt elatis välja alla

§ 101järgse miinimummäära.

Kostja töövõime ei ole piiratud määral, mis takistaks laste ülalpidamises osalemist. Ka ei kahjusta hagejate kasuks väljamõistetav elatis M.J. ülalpidamist. Sarnaste põhjendustega põhjendas kostja 2015. aastal elatise vähendamise vajadust. Ei ole usutav, et seitsme aasta vältel ei ole kostja suutnud oma majanduslikku seisundit parandada määral, mis võimaldaks laste ülalpidamises osaleda. Tagasiulatuvat elatisenõuet ei pidanud kohus põhjendatuks. Hagejad ei ole tõendanud, et nad oleksid nõudnud tagasiulatuval ajal elatist miinimummääras, et vanemate vahel oli kokkulepe elatise tasumises miinimummääras ning et laste vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja sellega on kahjustatud laste huve. Kohus mõistis kostjalt välja elatise hagejate kasuks alates hagi kohtule esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni

§ 101järgses summas, mida indekseeritakse igal aastal 1.

aprillil. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. A.A., B.B. ja C.C. esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu
2. juuli 2022 otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis maakohus arvestamata olulised asjaolud, sh laste vajaduste rahuldamiseks ema poolt tehtavate vajalike kulutuste suuruse, hagejate tervisliku seisundi ning asjaolu, et ema tervislik seisund on halvenenud ja tal on alates 17.04.2022 puuduv töövõime (ja keskmine puue). Kohus tegi otsuse ema varasemate sissetulekute alusel. Väljamõistetud elatisesummad ei kata hagejate põhivajadusi. Kohtule on esitatud epikriisid, mis tõendavad laste tervislikke seisundeid ja ravimeid. Hagejad vajavad oluliselt rohkem ravimeid kui eakaaslased. Hagejad on pidevalt haiged ning ema on sunnitud olema nendega kodus, mis omakorda halvendab pere majanduslikku olukorda. B. ja C. terviseprobleemid (astma, krooniline riniit, atoopiline dermatiit, C.l ka laktoositalumatus) on viimasel aastal suurenenud. Lisaks ravimitele on neil vaja atoopikute nahahooldusvahendeid ja naturaalsest materjalist riideid ning C.l ka laktoosivaba toitu. A. on samuti tihti haige ning alates talvest on tal jalaprobleemid, mis nõuavad ravimite kasutamist. Kõik hagejad on silmaarsti jälgimisel. 6 Hagejate raviarstid on Tartu Ülikooli Kliinikumis. Arstivisiidid toimuvad tihti igal lapsel erineval ajal. C. ei talu bussisõitu. Lapsed käivad koolis ja lasteaias ning neljal päeval nädalas muusika- ja spordikoolis. Arvestades hagejate ja nende ema tervislikku seisundit, on isikliku transpordi kasutamine õigustatud. Viimaste kuude jooksul on kasvanud toidu- ja eluasemekulud, lasteaia toiduraha, ravimite ja hooldusvahendite maksumus. Hagejad toovad oma püsikulude kohta muu hulgas välja, et igakuise baasravi maksumus on C.l 22,55 eurot ja B. 24,61 eurot, lisaks muud ravimid ja nahahooldusvahendid. X koolis oli 2021/2022 õppeaastal A. tasu 10 eurot ja B. tasu 9,50 eurot kuus. Septembrist vajab A. isiklikku viiulit (hinnad algavad 160 eurost). Lisaks tuleb soetada süntesaator või klaver. X kooli õppemaks on nii A. kui B. alates 01.01.
3. a 5,50 eurot kuus. Võistluskostüümide eest tasuti mais 93,90 eurot. 27.–29.05.2022 võistlustel Riias maksis majutus 152 eurot, lisaks toitlustus. B. käib kooli pikapäevarühmas, kus tuleb maksta toidu eest (makstud 2,10–5,60 eurot kuus). C. lasteaia kohamaks on
4. a augustist 29,20 eurot kuus, lisaks toiduraha; 2) kostja varjab oma tegelikku majanduslikku olukorda ja sissetulekuid. Menetluse ajal kostja töötas. Ta sõidab ema autoga (Opel) ja elab ema majas X XXXXXX. Praeguseks ajaks peaks kostjal olema lõpetatud motorsõidukijuhi õpetaja koolitus, mis annab hea võimaluse saada tööle autokoolides õpetajana, eriti arvestades üle 30-aastast staaži auto- ja bussijuhina.
5. D.J. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
6. juuli 2022 otsuse tühistamist osaliselt ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista D.J. välja alates
7. märtsist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni igakuine elatis iga hageja kasuks 50 eurot. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus hinnanud tõendeid ebaõigesti ja jaotanud valesti tõendamiskoormise. Kostja on esitanud kõik oma majanduslikku seisundit iseloomustavad andmed. Kostjal ei ole võimalik tõendada vara ja lisasissetuleku puudumist. Juhul kui andmed ei ole täielikud, on see hagejate tõendamiskoormis. Kohus on jätnud tähelepanuta M.J. elatise sundtäidetava võla (üle 20 000 euro), mis jätkuvalt suureneb. Kuna kogu kinnipeetav sissetulek läheb ühele lapsele, ei ole võimalik tasuda elatist hagejatele. Kohus ei analüüsinud, kas kostjal on võimalik maksta neljale lapsele miinimumelatist. Igakuised elatisekohustused moodustavad 772,57 eurot (480,57 eurot hagejatele, 292 eurot M.J.le). Kostjal puudub sellise elatise tasumiseks piisav sissetulek. Kostjale jäetakse sundtäitmisel elatusmiinimum. See piirab töökohtade valikut. Ka kohtu viidatud ravi ja rehabilitatsioon vajab rahalist ja ajalist panust ning piirab tööotsinguid ja tulu. Hagejate seaduslik esindaja oli kostja elatisevõlast teadlik. Võlg tekkis, sest kooselu ajal panustas kostja oma tulud olemasolevasse perekonda; 2) soovib kostja vähendada ülalpidamismakseid selliselt, et oleks võimalik elatisevõlad ja jooksvad elatisemaksed muuta igakuiselt jõukohasteks. Kostja on esitanud maakohtule uue hagi M.J. elatise vähendamiseks. Juhul kui kohus rahuldab elatise vähendamise hagi, on võimalik algatada maksejõuetusmenetlus ning paluda ajatada elatisevõlad ja tasuda jooksvad elatisemaksed igakuiselt 50 eurot lapse kohta, s.o igakuiselt tasutakse 200 eurot elatisevõlgade katteks (10 aasta jooksul) ja 200 eurot jooksvate elatisemaksetena, kokku 400 eurot. Kostjale jääks 254 eurot (täitemenetluse seadustiku alusel on mittearestitav osa 327 eurot).
8. A.A., B.B. ja C.C. vaidlevad kostja apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta menetluskulud kostja kanda. Vastuväidete kohaselt: 7 1) kostja varjab oma sissetulekuid. Kostja kasutab iga päev sõiduautot Opel Zafira, mille ta soetas kostja ja hagejate seadusliku esindaja abielu ajal ning selleks, et vara varjata, vormistas hageja seadusliku esindaja tütre D.D. nimele.
9. a veebruaris nõudis kostja auto registreerimist oma ema nimele. Kostja ema elab X ja autojuhiluba ei oma. Kostja on aasta jooksul sõitnud autoga 7770 km. Kostja töötas suvel mitteametlikult autojuhina. Seda saab kontrollida, kui teha kostja autojuhi digikaardi väljavõte. Kui kostja sai teada, et teda on märgatud veoautoga töötamas, vormistati ta lühikeseks perioodiks tööle. OÜ XXX üks juhatuse liikmetest on kostja sõber. Kostja esitatud tööleping on tehtud kohtu jaoks. Töölepingus on kirjas ebaõiged andmed. Riigisisese veoautojuhi kohustuslik alampalk on 1100 eurot, 0,5 kohaga 550 eurot. Kostja töötab kallurautoga, mis ei nõua füüsilist tööd. Seega oleks tal võimalik töötada täiskoormusega. Kostjal on pikaajaline töökogemus veoauto- ja bussijuhina, B, C, D, E kategooria juhiload, kutse-eriharidus traktoristi erialal. Eestis, sh Ida-Virumaal on suur bussi- ja veoautojuhtide puudus. Pakutav palk on 950–1900 eurot. Kostja saaks töötada ka autokoolis õpetajana; 2) käib hagejate ülalpidamine nende seaduslikule esindajale üksinda üle jõu. Hagejate seadusliku esindaja sissetulek jaguneb viie inimese peale, kuna tema ülalpidamisel on ka tütar D.D., kes õpib XX päevases õppes. Hagejad täpsustavad, et igakune püsikulu C. retseptiravimitele on 25,12 eurot ja hooldusvahenditele 60 eurot ning B. retseptiravimitele 20,50 eurot ja hooldusvahenditele 50 eurot. Lisaks valuvaigistid, köhasiirupid, ninaloputusvahendid, D-vitamiin jne. Allergoloogi ja dermatoloogi soovitusel oleks vaja C. ja B. viia soojale maale, A. ja B. sooviksid tervise tugevdamiseks käia veel lauluringis ja ujumas, C. võiks arstide soovitusel käia ujumas ja spordiringis. Eeltoodu eest ei ole emal võimalik maksta.
10. D.J. vaidleb hagejate apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta menetluskulud hagejate seadusliku esindaja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla alammäära laste arv ja töövõimetus (füüsilise töö keeld), mis ei võimalda täisväärtuslikku tööhõivet. Kostja diagnoosid (astma, suhkurtõbi, hüpertoonia) ei ole ravitavad. Kostja varaline seis on läbipaistev ja dokumentaalselt tõendatud. Ka asjade müümine osta.ee kaudu tõendab, et kostjal muu sissetulek puudub. Pangakontolt on näha kostja vältimatud kulud – kommunaalmaksed ja toit. Kostja töötab alates 25.08.2022 OÜ-s XXX autojuhina seoses tervisliku seisundiga 0,5 koormusega. Töötasu on 500 eurot (482 eurot neto). Kui kohus vähendab esimese lapse elatist, on töötasust võimalik tasuda igale lapsele 60 eurot ja kostjale jääb elatusmiinimum; 2) jättis kohus põhjendatult tagasiulatuva elatisenõude rahuldamata. Kostjal tekib elatisevõlg alates hagi esitamisest. Tagasiulatuv nõue seaks kostja veelgi raskemasse olukorda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 19.07.2022 otsus tuleb tühistada osaliselt, s.o perioodil 24.03.2022 kuni 31.03.2022 väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja elatise perioodi 24.–31.03.2022 eest A.A. kasuks 42,18 eurot, B.B. kasuks 35,85 eurot ja C.C. kasuks 37,02 eurot. Alates 01.04.2022 väljamõistetud elatise osas täpsustab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni ja täiendab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel osaliselt ka maakohtu otsuse põhjendusi. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kostja apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele, hagejate apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 8 Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
12. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse nii hagejad kui ka kostja. Hagejad taotlevad maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt välja alates 24.03.2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni igakuine elatis iga hageja kasuks 50 eurot. Seega ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust hagejate apellatsioonkaebuse alusel küsimuses, kas elatis tuleks välja mõista suuremas summas kui

§ 101kohane miinimum ja seda tagasiulatuvalt alates 01.11.2021, sh A.A.

kasuks 264 eurot, B.B. kasuks 293 eurot ja C.C. kasuks 305 eurot kuus (kuid mitte vähem kui

§ 101

alusel arvestatud summa), ning kostja apellatsioonkaebuse alusel, kas on alust vähendada maakohtu väljamõistetud elatist 50 euroni kuus hageja kohta.

1. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde kostja 09.09.2022 vastusele lisatud täiendavad tõendid – hagi menetlusse võtmise määrus tsiviilasjas nr 2-22-12777, töötamise registri andmed ja tööleping, ning hagejate 16.09.2022 vastustega esitatud täiendavad tõendid – andmed Eesti hariduse infosüsteemist,
2. a augusti ja septembri arved OÜ-lt Järve Biopuhastus, Telia Eesti AS-lt, Eesti Energia AS-lt, Ragn-Sells AS-lt ja Jõhvi Vallavalitsuselt, koopiad
3. a augusti ja septembri ostutšekkidest, väljavõtted sotsiaalkindlustusameti andmebaasist peretoetuste kohta ja 2 töökuulutust. Tegemist on asjakohaste tõenditega, mis on tekkinud pärast maakohtu otsuse tegemist. Ringkonnakohus jätab asja juurde võtmata hagejate 16.09.2022 vastusele lisatud SMS-sõnumivahetuse, mis ei ole ringkonnakohtu hinnagul vajalik asja lahendamiseks. SMS-sõnumivahetuse saanuks hagejad esitada ka maakohtule.
4. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et maakohus on kohtuotsuse põhjendustest (p-d 16, 22) nähtuvalt soovinud mõista hagejatele elatise välja

§ 101

kohases miinimummääras, kuid on ekslikult kohaldanud alates 01.04.2022 kehtivat elatise määra juba alates 24.03.2022. Alates hagi esitamisest, s.o 24.03.2022, kuni 31.03.2022 on

§ 101järgi arvutatud elatise suuruseks A.

163,44 eurot kuus, s.o 200 eurot (baassumma) + 43,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 50 eurot (1/3 poolest lasterikka pere toetusest – 30 eurot (50% lapsetoetusest), B. 138,92 eurot kuus, s.o 200 eurot (baassumma) + 43,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 50 eurot (1/3 poolest lasterikka pere toetusest – 30 eurot (50% lapsetoetusest) – 15%

§ 101

lg 7 alusel, ja C.l 143,44 eurot kuus, s.o 200 eurot (baassumma) + 43,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 50 eurot (1/3 poolest lasterikka pere toetusest – 50 eurot (50% lapsetoetusest). Kuivõrd ringkonnakohus on jõudnud järeldusele (vt põhjendused allpool), et asjas puuduvad alused hagejatele elatise väljamõistmiseks

§-s 101 sätestatust erinevas suuruses, siis vähendab ringkonnakohus kostjalt hagejate kasuks perioodil 24.–31.03.2022 (8 päeva) väljamõistetavat elatist ning mõistab kostjalt välja elatise nimetatud perioodi eest A. kasuks 42,18 eurot (163,44 ÷ 31 × 8), B. kasuks 35,85 eurot (138,92 ÷ 31 × 8) ja C. kasuks 37,02 eurot (143,44 ÷ 31 × 8). Vastavas ulatuses kuulub kostja apellatsioonkaebus rahuldamisele. 12. Maakohus, mõistes elatise välja muutuva suurusena, ei ole kohtuotsuse resolutsiooni sõnastamisel arvestanud, et lisaks elatise indekseerimisele vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 on ka lapsetoetus ja lasterikka pere toetus komponendid, mis võivad tulevikus vajada perioodilist ümberarvutamist. Eeltoodu nähtub ka Riigikohtu juhistest 22.06.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-19160 (p 20.3). 9 Ringkonnakohus täpsustab maakohtu otsuse resolutsiooni ning sõnastab selle nii, et oleks arvestatud ka lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse võimaliku muutumisega tulevikus. 13. Vastuseks apellatsioonkaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 13.1. Hagejad soovivad saada kostjalt elatist rohkem kui

§-s 101 sätestatud määras.

§ 102

lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista

§ 101

alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks

§-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Seega on võimalik nõuda elatist suuremas summas muu hulgas siis, kui

§ 101

kohaselt arvutatud elatise summa ei kataks lapse tegelikke vajadusi (lapsel on terviseseisundist tulenevad erivajadused või tema kulud on mõne muu asjaolu tõttu keskmisest suuremad). Hagejad leiavad, et nende vajadused on oluliselt suuremad kui nende eakaaslastel tulenevalt nende tervislikust seisundist ja kahel vanemal lapsel ka aktiivselt huvitegevusega tegelemise tõttu – A. ja B. käivad muusikakoolis ja spordikoolis ning osalevad spordivõistlustel. Hagejate väitel on vajalikud kulud A. 528 eurot, B. 586 eurot ja C.l 610 eurot kuus ning hagejad taotlevad kostjalt elatist pooles ulatuses nende väidetud kuludest, s.o A.e 264 eurot, B.e 293 eurot ja C.le 305 eurot kuus (kuid mitte vähem kui

§ 101

alusel arvestatud summa).

eelnõu seletuskirja kohaselt võeti seadusemuudatuste tegemisel aluseks pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus (elatise baassumma 200 eurot), mis on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu

1. a veebruaris valminud lõpparuandes (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf) (uuring) pakutud keskmisest standardeelarvest ehk kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (181 eurot), mis ümardati 20 euro võrra ülespoole, kuna eelnõu jõustumise hetkeks olid uuringu aluseks olnud algandmed mõnevõrra vananenud. Baassummat korrigeeritakse iga aasta
2. aprillil eelnevate kalendriaastate tarbijahinnaindeksi muutuse võrra ja baassummale lisatakse reeglina veel 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Seadusemuudatuste tegemisel aluseks võetud uuringus on arvestatud mitte lapse minimaalsete vajadustega, vaid lapse kõikvõimalike vajadustega, et tagatud oleks arengut toetav keskkond. See tähendab, et

§-ga 101 uue elatise suuruse arvutamise korra kehtestamisel on arvestatud lapse mõistlike kuludega nii eluasemele ja kodusele majapidamisele, telekommunikatsioonile, transpordile (sh turvavarustusele), haridusele (sh lasteaiale, huviringidele), toidule, hügieenile, tervishoiule, riietele-jalatsitele, vaba aja veetmisele, koolilastel taskurahale jne. Ringkonnakohtule ei ole maakohtu otsusest üheselt arusaadav, millisele järeldusele jõudis maakohus hagejate kulude osas. Maakohus märgib kõigepealt, et hagejate igakuistest kuludest võib olla ülepaisutatud sõidukulu 3 × 110 eurot ning et muus osas ei ole laste kulu ülepaisutatud. Seejärel toob maakohus välja, et kuna võistlussport eeldab lisakulusid, siis hagis toodud kulu A. ja B. riietele ja jalanõudele on põhjendatud, kuid C. riiete ja jalanõude kulu 120 eurot on mõnevõrra ülepaisutatud. Edasi loeb maakohus põhjendatuks hagiavalduses märgitud tervishoiukulud, eriti B. ja C. osas, vastavalt 60 ja 70 eurot kuus. Samas on maakohus mõistnud elatise välja

§-s 101 sätestatud alammääras, seda täiendavalt põhjendamata, millest saab järeldada, et kokkuvõttes leidis maakohus ilmselt, et ühegi hageja kulud ei ületa nn keskmise lapse kulusid. Kuivõrd hagejad nõuavad tulenevalt oma vajadustest elatist

§ 102

lg 3 alusel suuremas summas kui

§ 101

alusel arvutatud summa, siis pidanuks maakohus võtma iga hageja vajalike kulude suuruse osas selge seisukoha. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täiendada. 10 Lähtudes

§ 101lg-st 3 oli lapse keskmine ülalpidamiskulu alates 01.01.–31.03.2022.

a 400 eurot kuus (2 × 200 eurot) ja on alates 01.04.2022 . a 418,40 eurot kuus (2 × 209,20 eurot). Nimetatud baassummale lisatakse elatise suuruse määramisel veel 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, mis kuni 31.03.2022 oli 43,44 eurot ja alates 01.04.2022 on 46,44 eurot. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, sh hagejate apellatsioonimenetluses täiendavalt esitatud tõenditega, on seisukohal, et hagejate esitatuga ei ole tõendatud, et hagejate vajalikud kulud on keskmisest suuremad, s.o A. 528 eurot, B. 586 eurot ja C.l 610 eurot kuus. Tartu Ülikooli Kliinikumi ambulatoorsetest epikriisidest nähtub, et C. põhidiagnoos on „mitteallergiline astma kerge“ ja kaasuv haigus „söödud toidu põhjustatud dermatiit (II kd, tl 138), B. põhidiagnoos on „mitteallergiline astma“ ning kaasuvate haigustena „ülemiste hingamisteede ülitundlikkusreaktsioon, paige täpsustamata“, „täpsustamata allergiline riniit (kahtlus)“ ja „muu atoopiline dermatiit“ (II kd, tl 164). Samuti on kirjas, et kontroll on vajalik C.l 0,5–1 aasta pärast ja B. üks kord aastas (eelmine visiit on mõlemal toimunud 2021. a märtsis, s.o ca 10 kuud varem). Eeltoodust saab järeldada, et C. ja B. terviseprobleemid on määratud ravimitega kontrolli all ning sagedased eriarstivisiidid praegu vajalikud ei ole. A. puhul ei ole hagejad mingeid tervisest tulenevaid kulukaid erivajadusi tõendanud (märgitud on treeningul juhtunud kannapõrutust, sissekasvanud küünt, hiljuti põetud angiini ja kõrvapõletikku jms). C. on 4-aastane lasteaialaps, kes vanusest tulenevalt veel hobidega ei tegele, kuid kaks vanemat last tegelevad aktiivselt nii muusika kui ka spordiga, mis suurte terviseprobleemide korral ei oleks võimalik. Ringkonnakohtu arvates on tavapärane, et lapsed (eriti lasteaia- ja algkoolieas) haigestuvad viiruste hooajal tihedalt, nendega tuleb käia perearsti vastuvõtul ja osta apteegist nii retsepti- kui ka käsimüügiravimeid, vitamiine jms, treeningutel (aga ka kodus, õues mängides jm) võib juhtuda traumasid, samuti on võrdlemisi tavapärane, et lapsel võib esineda mõni terviseprobleem, mis vajab eriarstide jälgimist (nt hagejate nägemine ning C. ja B. astma). Nii X kooli kui spordikooli õppemaks on tõenditest nähtuvalt väike (muusikakooli tasu A. 10 eurot ja B. 9,50 eurot kuus, spordikooli tasu 5,50 eurot kuus lapse kohta). Vajadus teha täiendavalt kulutusi (kostüümidele, võistlustel osalemisele, viiuli ostuks) ei ole esitatust nähtuvalt igakuine. Võrdluseks: uuringus on 7–12-aastaste laste hariduskuludeks arvestatud 61 eurot kuus (ja seda Tallinna kulude põhjal, mujal Eestis on leitud keskmisteks hariduskuludeks 35 eurot kuus). 3–6-aastaste laste keskmisteks hariduskuludeks on uuringus 71–72 eurot kuus. C. lasteaiakulud seda summat ei ületa. Hagejate väljatoodud transpordikulude (110 eurot lapse kohta) osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et summa on ülepaisutatud. Võrdluseks: uuringus on transpordikuludeks arvestatud 3–6-aastasel lapsel 55 eurot ja 7–12-aastasel lapsel 40 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et vähemalt osad vajalikud sõidud on hagejatel ühised. Ka Tartu Ülikooli Kliinikmi epikriisidest nähtub, et C. ja B. eriarstide visiidid Tartus on emal õnnestunud korraldada ratsionaalselt, st mitu eriarsti visiiti samal päeval. Uuringus on muu hulgas leitud, et Ida-Virumaal on lapse ülalpidamiskulud oluliselt madalamad kui mujal Eestis (vt uuringu lk 15–16, 47–48). Seega isegi kui C. ja B. tervisekulud peaksid veidi ületama keskmiseid kulusid, siis seda tasakaalustab uuringuga tuvastatud asjaolu, et mitmed muud kulud on Ida-Virumaal keskmisest madalamad, nt hariduskulud, mida kinnitavad ka hagejate huvitegevuse ja lasteaia kohta esitatud arved. Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et hagejad ei ole tõendanud

§ 102

lg 3 rakendamiseks vajalikke asjaolusid, s.o et nende vajadused oleksid suuremad kui 01.01.2022 jõustunud

§ 101kehtestamisel aluseks võetud summa.

11 Riigikohus on rõhutanud (nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.1), et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et asja materjalidest ei nähtu, et hagejate vanemate varaline olukord, tervislik seisund ja elustandard oleksid sellised, mis võimaldaks neil kulutada oma laste ülalpidamiseks keskmisest suuremaid summasid. 13.2. Eelmises punktis tuvastatut arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et hagejate põhjendatud vajadused katab elatis, mille suurus on arvestatud vastavalt

§-s 101 sätestatule.

§ 101

lg 5 järgi ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lisaks sätestab

§ 101

lg 7, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Seega maakohus on elatise suuruse arvutamisel õigesti võtnud arvesse hagejatele makstava lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse ning B. elatise puhul ka

§ 101lg-s 7 sätestatut.

13.3. Kostja on seisukohal, et esineb mõjuv põhjus mõista temalt elatis välja alla

§ 101kohast alammäära.

Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise vähendamiseks alla miinimummäära peab kohustatud vanem tõendama mõjuva põhjuse olemasolu. Maakohus on kogunud kostja varalise olukorra kohta tõendeid ja asunud seisukohale, et kostja tegelik varaline seisund on eeldatavalt parem kui kohtu päringutega saadud andmed näitavad ning et kostja ei ole esitanud tegelikke andmeid oma varalise seisundi kohta. Maakohus leidis samuti, et kostja töövõime ei ole piiratud määral, mis takistaks laste ülalpidamises osalemist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Maakohus on tuvastanud, et kostjale registrisse kantavat vara ei kuulu, kuid kostja ei ole vaielnud vastu hagejate väitele, et kostja elab oma emale kuuluvas majas ja kasutab ema nimele registreeritud sõiduautot Opel Zafira (ehitusaasta 2000). Töötamise registri andmetel (III kd, tl 5) töötas kostja kuni 09.09.2021 XX OÜ-s (mille juhatuse liige ja ainuosanik on hagejate seaduslik esindaja) ning 07.09.–03.12.2021 OÜ-s XXX veoautojuhina. 06.12.2021 võeti kostja Töötukassas töötuna arvele (I kd, tl 67). 14.03.– 14.07.2022 oli kostja Töötukassa poolt suunatud mootorsõidukijuhi õpetaja baaskoolitusele (I kd, tl 69). 21.–28.04.2022 töötas kostja töötamise registri andmetel OÜ-s XXX võlaõigusliku lepingu alusel veoautojuhina. Alates 25.08.2022 töötab kostja OÜ-s XXX veoautojuhina töökoormusega 4 tundi päevas, 20 tundi nädalas, töötasuga 500 eurot kuus. Kostjal on ülalpidamiskohustus nelja alaealise lapse ees. Käesolevas asjas vaidlustatud maakohtu otsuse alusel tekib kostjal kohustus maksta hagejatele elatist alates 01.04.2022 kokku 480,57 eurot kuus. Sellele lisandub M.J.le makstav elatis ja kostja enda kulude katmiseks vajalikud vahendid. Juhul kui M.J. elatist vähendatakse vähemalt

§ 101kohase miinimumsummani (M.J.

elatise vähendamiseks on kostja esitanud hagi Viru Maakohtule, tsiviilasi nr 2-22-12777), peaks kostja igakuiselt tasumisele kuuluvate elatisekohustuste täitmiseks ja endale minimaalse toimetuleku tagamiseks teenima sissetulekut, mis jääb oluliselt alla Eesti keskmist töötasu. 12 Kostjal on tuvastatud osaline töövõime ühe aasta vältel, 19.01.2022–18.01.

1. Töövõime hindamise otsuses on hinnatud, et kostja seisund on regulaarse raviga tõenäoliselt paranev (I kd, tl 48–49). Dokumendipõhises töövõime hindamise eksperthinnangus on leitud, et kostjale ei sobi raske füüsiline töö ja vajalik on regulaarne füsioteraapia (I kd, tl 66). Viidatud tõenditest saab järeldada, et kostja terviseprobleemid on talle osalise töövõime põhjustanud lühiajaliselt, mitte jäävalt. Ringkonnakohus nõustub hagejate väljatooduga, et kostja kvalifikatsioon edukalt tööturul osalemiseks on väga hea. Kostja ei ole vaielnud vastu hagejate väitele, et tal on B, C, D, E kategooria juhiload, kutse-eriharidus traktoristi erialal ja pikaajaline töökogemus erinevate mootorsõidukite juhina. Kostja töötab veoautojuhina ka praegu, kuid seda osalise koormusega. Lisaks on kostja Töötukassa kaudu omandanud mootorsõidukijuhi õpetaja kutse, seda ajal, kui tal oli tuvastatud osaline töövõime. Kõike eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtu hinnanguga, et kostja ei ole tõendanud, et tema terviseprobleemid on sedavõrd tõsised, et need takistavad tal teenida piisavalt sissetulekut, et anda nii hagejatele kui ka M.J.le ülalpidamist hetkel kehtivas alammääras ja pidada ka ennast võrdväärselt ülal. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, mida ta on teinud (nt millistele töökohtadele kandideerinud), et leida paremini tasustatud jõukohast täiskohaga tööd. Muu hulgas ei ole kostja tõendanud oma väidet, et autokoolis sõiduõpetajana töötamine nõuab isikliku auto olemasolu. Seoses kostja suure elatisevõlaga vanima lapse ees (01.05.2022 seisuga 21 193,40 eurot – I kd, tl 79; elatis on välja mõistetud alates 10.02.2011 poole kuupalga alammäära suuruses – I kd, tl 74) märgib ringkonnakohus, et kostja on oma apellatsioonkaebuses põhjendanud, et võlg tekkis seoses asjaoluga, et kooselu ajal panustas kostja oma sissetulekud ja tulud olemasolevasse perekonda. Ringkonnakohtu hinnagul viitab selline väide, et sedavõrd suure elatisevõla tekkimine ei ole tingitud ainuüksi kostja sissetulekute ebapiisavusest, vaid pigem asjaolust, et kostja suhtub oma alaealiste laste ülalpidamiskohustuse täitmisesse ükskõikselt ning ei ole kasutanud oma rahalisi vahendeid elatise maksmise kohustuse täitmiseks. Maakohus on selles osas põhjendatult välja toonud, et tsiviilasjas nr 2-14-58077 jättis kohus 27.01.2015 otsusega kostja elatise vähendamise nõude M.J. vastu rahuldamata, sest leidis, et kostja ei esitanud usaldusväärseid andmeid oma tegeliku varalise seisundi kohta. Kõike eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kostja puhul puudub mõjuv põhjus mõista temalt elatis välja alla seadusega kehtestatud alammäära. 13.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hagejate tagasiulatuva elatisenõude (s.o alates 01.11.2021 kuni 23.03.2022) rahuldamine ei ole põhjendatud. Riigikohus on selgitanud (RKTKo 25.05.2016, 3-2-1-35-16, p 20), et kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kostja ülalpidamisvõime on selline, et tal puuduvad vahendid, tasumaks lisaks neljale lapsele igakuise elatise maksmisele hagejatele veel ka tagasiulatuvat elatist.
3. a detsembris on kostja võetud Töötukassas töötuna arvele. Perioodil 19.01.2022–18.01.2023 on kostjal tuvastatud osaline töövõime. Kostjal on tekkinud elatisevõlg kõigi oma laste, sh ka hagejate ees neile alates 24.03.2022 väljamõistetava elatise osas. 13 Eeltoodust tulenevalt ei täidaks tagasiulatuva elatise väljamõistmine enam oma eesmärki ja paneks kostja veelgi raskemasse majanduslikku olukorda.
4. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega kõik menetluskulud jäävad asjas poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 14 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja